Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-03-232 nõudes. Kostjad I. J., J. K. ja I.R. võtsid kohtuistungil nõude õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1, kuivõrd kostjad võtsid 16. aprillil 2008.a kohtuistungil hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 2 järgi hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on TsK § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ja § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. TsK § 207 lg 1 kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK § 222 lg 1 kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsK § 272 lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenaja) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asja, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. HaS § 362 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Kohtule esitatud 29.10.1998 õppelaenulepingust nr S000043898 ja 27.10.1998.a käenduslepingutest nähtub, et poolte vahel on lepingud sõlmitud, mida kinnitavad kostjate allkirjad. Pooled on lepingud sõlminud, järelikult on tekkinud ka kohustus lepingud nõuetekohaselt täita. Lepingu sõlmimisel on kostjad võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjatelt. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele solidaarselt riigilõiv 1 050 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ning õigusabikulud 1 200 krooni.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.