Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Hagiavaldus Viru Maakohtule 10. novembril 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt täitis hageja alates 01. juulist 2003 kuni 09. maini 2006 vastavalt Narva Linnavolikogu 24. aprilli 2003 otsusele nr 60/14 ja 02. juuli 2003 lepingu alusel SA N.L. juhatuse esimehe kohuseid. SA N.L. nõukogu 24. aprilli 2006 otsusega kutsus nõukogu hageja juhatuse liikme kohalt tagasi. 1(7)

Hageja väitel on lepingu p-s 7.2. tagasikutsumisest etteteatamise tähtajaks sätestatud üks kuu. Hageja sai nõukogu otsusest teada 04. mail 2006. Hageja leiab, et nõukogu ei täitnud etteteatamise nõuet ning hagejal on õigus nõuda hüvitist summas 10 000 krooni. Hageja vaidlustab lepingu p 7.4., millest tulenevalt lepingu lõpetamisel juhatuse liikmega seoses tagasikutsumisega juhatuse liikmele hüvitist ei maksta. Hageja leiab, et lepingu p 7.4. sõnastuses on ilmne viga ja lepingu sätet tuleks tõlgendada viisil, et juhatuse liikmel on õigus saada kompensatsiooni, kui tema tagasikutsumine ei ole toimunud mõjuval põhjusel. Mõjuvat põhjust kostja nimetanud ei ole ning seetõttu on hageja seisukohal, et tema tagasikutsumine toimus mõjuva põhjuseta ja tal on õigus saada lepingu p-s 7.4. nimetatud hüvitist. Kuna lepingu p 3.1. lähtuvalt oli juhatuse liikme tasuks 10 000 krooni kuus, on hagejal õigus lepingu p 7.4. alusel nõuda hüvitist nelja kuu tasu ulatuses, so kokku 40 000 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks seoses tagasikutsumisega tasumata hüvitis kokku summas 50 000 krooni. Hageja on esitanud kohtule järgmised tõendid: SA N.L. asutamisotsus (t.l.-6-8); SA N.L. põhikiri (t.l.-9-11); allkirjanäidis (t.l.-12); 04. mai 2006 avaldus (t.l.-13, tõlge t.l.-14,15); 20. oktoobri 2006 avaldus (t.l.-16); Narva Linnavolikogu vastus (t.l.-17, tõlge t.l.-18); nõukogu koosoleku protokoll (t.l.-19, tõlge t.l.-20); 02. juuli 2003 leping (t.l.-22-27, tõlge t.l.-28-31); õigusarvamus (t.l.-36-40). Kostja vastus Viru Maakohtule 24. jaanuaril 2007 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja tagasikutsumisel juhatuse liikme kohalt nõukogu seadust ei rikkunud. Hagejal oli õigus vaidlustada nõukogu otsus kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. Hageja nõukogu otsust hageja tagasikutsumise kohta ei vaidlustanud ja seega oli hageja otsusega nõus. Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud käsundusleping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks ei näe ette kohustust maksta hüvitist lepingu lõpetamise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest. Samuti ei näe sellist hüvitist ette põhikiri. Kostja on seisukohal, et hageja nõue 10 000 krooni hüvitise maksmise osas kostja poolt lepingu lõpetamise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kostja peab vajalikuks märkida, et hageja ei vaidlustanud lepingu tingimusi lepingu sõlmimisel ega ka lepingu täitmisel. Hageja kirjutas lepingule alla ja seega nõustus lepingu tingimustega. Kostja ei nõustu hageja poolt hagiavalduses esitatud lepingu p-i 7.4. tõlgendusega. Kostja leiab, et lepingu p 7.4. kohaselt ei maksta juhatuse esimehele kompensatsiooni tagasikutsumisel ning seega ei ole hageja nõue 40 000 krooni hüvitise osas seaduslik ega põhjendatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud palub määrata hageja kanda. Kostja kohtule tõendeid ei esitanud. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja esitas 06. juulil 2007 oma seisukoha kostja vastuse kohta. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et kostja rikkus lepingu lõpetamisel etteteatamistähtaega ning samuti oli kostja kohustatud vastavalt lepingu p-le 9.2. koostama lepingu kirjaliku lisa lepingu lõpetamise kohta. Hageja leiab, et kostja on kohustatud maksma hagejale hüvitist viie kuu eest kokku 50 000 krooni. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude ja põhjenduste juurde. Hageja teatas, et hüvitise väljamõistmise põhjenduste osas viitab ta advokaadibüroo õigusarvamusele ning kuna hageja lepingust tulenev tasu ühe kuu eest oli 10 000 krooni, tuleb kostjalt välja mõista lepingu lõpetamisest etteteatamise kohustuse rikkumise eest 10 000 krooni ja seoses tagasikutsumisega nelja kuu tasu kokku 40 000 krooni. Kokku palub hageja välja mõista kostjalt 50 000 krooni. Kostja hagi ei tunnista ja jääb vastuses hagiavaldusele esitatud põhjenduste juurde. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud. 2(7)

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja oli alates 10. juunist 2003 SA N.L. ehk kostja juhatuse liige (Äriregistri väljatrüki andmetel). Poolte vahel oli 02. juulil 2003 sõlmitud käsundusleping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks (t.l.-22-27, tõlge t.l.-28-31). Hageja volitused lõppesid 09. mail 2006 seoses juhatuse liikme kohta äriregistri kande muutmisega. Kande muutmise aluseks oli SA N.L. ehk kostja nõukogu 24. aprilli 2006 otsus juhatuse liikme (hageja) tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme määramiseks (t.l.-19, tõlge t.l.-20). Poolte vahel oli 02. juulil 2003 sõlmitud käsundusleping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks lõppes hageja volituste lõppemisega juhatuse liikme kohal vastava kande tegemisega äriregistris ehk 09. mail 2006. Nimetatud asjaolude üle poolte vahel vaidlus puudub. Hageja väitel ei täitnud nõukogu lepingu p-s 7.2. sätestatud nõuet teatada hagejale tagasikutsumisest ette üks kuu ning seetõttu on hagejal õigus saada hüvitist summas 10 000 krooni. Hageja vaidlustab ka lepingu p-i 7.4. Hageja leiab, et lepingu p 7.4. tuleks tõlgendada viisil, et juhatuse liikmel on õigus saada hüvitist, kui tema tagasikutsumine ei ole toimunud mõjuval põhjusel. Hageja on seisukohal, et tema tagasikutsumine toimus mõjuva põhjuseta ning tal on õigus saada hüvitist nelja kuu tasu ulatuses, so 40 000 krooni. Kokku esitab hageja nõude 50 000 krooni väljamõistmiseks. Nõude põhjendamisel toetub hageja kohtule esitatud õigusarvamuses (t.l.-36-40) esitatud väidetele. Hageja poolt kohtule esitatud õigusarvamuse (t.l.-36-40) kohaselt põhineb hageja 10 000 krooni väljamõistmise nõue väitel, et kostja on lepingus sätestatud juhatuse liikme tagasikutsumise ja temaga sõlmitud lepingu lõpetamise etteteatamistähtaja järgimata jätmisega tekitanud hagejale kahju saamata jäänud tulu näol, kuna juhatuse liige on õigustatud saama tasu veel ühe kuu jooksul arvates tagasikutsumise otsusest teada saamisest. Hageja saamata jäänud tulu moodustab juhatuse liikme tasu aja eest, mille võrra kostja rikkus ühe kuulist etteteatamistähtaega. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel poolte vahel sõlmitud käsundusleping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks ei näe ette kohustust maksta hüvitist lepingu lõpetamise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest. Samuti ei näe sellist hüvitist ette põhikiri. Lepingu p 7.4. tõlgendamise osas on kostja seisukohal, et juhatuse esimehele tagasikutsumisel kompensatsiooni ei maksta. Saamata jäänud tulu Kohus nõustub hageja väitega, et hagejal on õigus nõuda saamata jäänud tulu osas hüvitist summas 10 000 krooni, osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 128 lg 1, lg 2 ja lg 4, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Lähtuvalt VÕS § 127 lg 1, lg 3 ja lg 4, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

3(7)

Poolte vahel 02. juulil 2003 sõlmitud käsundusleping p 7.2. kohaselt, nõukogu võib ennetähtaegselt kutsuda tagasi juhatuse esimeest ning lõpetada antud leping, teatades sellest juhatuse esimehele vähemalt üks kuu ette. Sihtasutuste seaduse (SAS) § 21 lg 1 kohaselt, nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Vastavalt SA N.L. põhikirja p 3.5, nõukogu määrab juhatuse kolmeks aastaks ja p 3.6. nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. VÕS § 619 kohaselt, käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus järeldab, et poolte vahel sõlmitud käsunduslepinguga on kostja võtnud endale täiendava kohustuse teatada hagejale tema tagasikutsumisest ja lepingu lõpetamisest ette üks kuu peale tagasikutsumise otsuse tegemist. Kostjal on õigus nõukogu otsusega hageja igal ajal tagasi kutsuda. Ühekuuline etteteatamistähtaeg tähendab hageja jaoks õigust täita lepingust tulenevaid juhatuse liikme kohustusi ja saada selle eest juhatuse liikme tasu ühe kuu jooksul alates tagasikutsumise otsuse kättesaamisest. Kui nõukogu lõpetab juhatuse liikmega sõlmitud käsunduslepingu enne ühekuulise etteteatamistähtaja möödumist, jääb juhatuse liikmel saamata juhatuse liikme tasu nende päevade eest, mille võrra etteteatamistähtaega rikuti. Olukorras, kus juhatuse liikme põhikirjaga sätestatud kolme-aastased volitused lõpevad enne ühe kuu möödumist tagasikutsumise otsusest teadasaamisest, on juhatuse liikmel õigus täita lepingust tulenevaid kohustusi ja saada selle eest tasu vaid selle aja osas, mis jääb tagasikutsumisest teadasaamise ja põhikirjaga sätestatud volituste lõppemise tähtpäeva vahele. Vaidlust ei ole, et hageja sai käsunduslepingu lõpetamise aluseks olevast tagasikutsumisest teada

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1-3 kohaselt, tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Hageja ei vaidlusta, et poolte vahel 02. juulil 2003 sõlmitud käsundusleping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks on lõppenud. Nõukogu koosoleku protokollist (t.l.-19, tõlge t.l.-20) selgub, et otsus hageja tagasikutsumise kohta tehti 24. aprillil 2006. Hageja 04. mai 2006 avaldusest Narva linnapeale (t.l.-13, tõlge t.l.-14,15) selgub, et hageja oli teadlik enda juhatuse liikme kohalt tagasikutsumisest. Hageja 20. oktoobri 2006 avaldusega (t.l.-16) Narva Linnavolikogu esimehele on tõendatud, et hageja oli teadlik poolte vahel 02. juulil 2003 sõlmitud käsunduslepingu lõpetamisest, kuna oma avalduses viitab hageja õigusele nõuda seoses lepingu lõpetamisega hüvitist nelja kuu tasu ulatuses vastavalt lepingu p-le 7.4. Kohus leiab, et hageja käitumist peale tema juhatuse liikme volituste lõppemist võib tõlgendada kaudse tahteavaldusena, millega oli väljendatud nõusolek poolte vahel 02. juulil 2003 sõlmitud käsunduslepingu lõpetamise osas ning seetõttu ei saa hageja lepingu p-le 9.2. tugineda ja väita, et kostja oli kohustatud koostama lepingu lisa lepingu lõpetamise kohta. Lepingu tõlgendamine ja hüvitis Hageja väitel on tal õigus saada hüvitist nelja kuu tasu ulatuses, so 40 000 krooni, kuna tema tagasikutsumine toimus mõjuva põhjuseta. Hageja on seisukohal, et poolte vahel 02. juulil 2003 sõlmitud käsunduslepingu p 7.4. tuleks tõlgendada viisil, et juhatuse liikmel on õigus saada hüvitist, kui tema tagasikutsumine ei ole toimunud mõjuval põhjusel. Kostja ei nõustu hageja tõlgendusega ja jääb seisukohale, et juhatuse liikmele tagasikutsumisel kompensatsiooni ei maksta. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Lepingu p 7.4. kohaselt lepingu lõpetamisel juhatuse esimehega mõjuvatel põhjustel (välja arvatud tagasikutsumine) määratakse hüvitis mitte vähem kui nelja kuu tasu (t.l.-22-27, tõlge t.l.-28-31). Kohus tuvastas, et lepingu tekst on algselt koostatud vene keeles (t.l.-22-27) ning eestikeelne tõlge erineb algselt koostatud tekstist. Lepingu teksti on tõlkinud hageja esindaja ning tegemist on ametlikult kinnitamata tõlkega. VÕS § 29 lg 9 kohaselt, kui lepingutekst on koostatud mitmes keeles ja tekstidel on võrdne jõud, lähtutakse tekstide lahknevuse korral lepingu tõlgendamisel algselt koostatud tekstist. Lepingu algse teksti kohaselt (t.l.-25) on p-i 7.4. sõnastus järgmine – juhatuse liikmega lepingu lõpetamisel (välja arvatud tagasikutsumine) mõjuvatel põhjustel, määratakse hüvitis suuruses mitte vähem kui nelja kuu tasu. Kohus järeldab, et lepingu p-i 7.4. tuleb grammatilisel tõlgendamisel mõista järgmiselt - hüvitist vähemalt nelja kuu tasu ulatuses makstakse juhatuse liikmele temaga sõlmitud käsunduslepingu lõpetamisel vaid siis, kui leping lõpetatakse mõjuvatel põhjustel, olenemata sellest, kes lepingu lõpetamiseks ettepaneku tegi. Lepingu lõpetamisel seoses tagasikutsumisega juhatuse liikmele hüvitist ei maksta. Lähtuvalt VÕS § 29 lg 1 ja lg 4, lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Et hageja tõlgendus erineb lepingu tekstis kasutatud sõnastuse üldlevinud tähendusest, tuleb kohtul tuvastada poolte ühine tahe lepingu sõlmimisel. Kohus leidis, et poolte ühist tahet ei ole võimalik tuvastada ning seega tuleb lepingu p 7.4. tõlgendamisel lähtuda lepingupooltega sarnase mõistliku isiku objektiivsest tõlgendusest. Vastavalt VÕS § 29 lg 5, lg 6 ja lg 8, lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele 5(7)

tavaliselt antavat tähendust, tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingu objektiivseks tõlgendamiseks vajalikke lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, pooled kohtule esitanud ei ole. Kohtul puuduvad ka andmed lepingupoolte vahel varem valitsenud lepinguliste suhete, tavade või praktika osas. Lepingupoolte käitumisest enne ja pärast lepingu sõlmimist lepingu p 7.4. tõlgendust tuletada ei ole võimalik. Leping olemuselt ja eesmärgilt tähtajaline käsundusleping, mille kohta kehtivad sihtasutuste kohta sätestatud erisused. Lähtuvalt VÕS § 631, kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda VÕS §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. SAS § 21 lg 1 kohaselt, nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme tagasikutsumist võib määratleda kui tähtajalise käsunduslepingu erakorralise ülesütlemisena ilma põhjendamiskohustuseta. Juhatuse liikme mõjuva põhjuseta tagasikutsumise õigus on antud nõukogule seadusega. Kui ka nõukogu juhatuse liikme tagasikutsumist ei põhjenda, ei saa tagasikutsumist käsitleda lepingulise kohustuse rikkumisena. Seadus sihtasutuse juhatuse liikmele tagasikutsumisel hüvitise maksmist otseselt ette ei näe. Tõlgendades vaidlusalust sätet koos lepingu teiste tingimustega, tuleb lepingu p 7.4. vaadelda koos p-des 7.1.; 7.2. ja 7.3. sätestatuga. Lepingu p 7.1. kohaselt – leping lõpetatakse seoses volituste lõppemisega kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti; p 7.2. kohaselt – nõukogu võib ennetähtaegselt juhatuse liikme tagasi kutsuda ja lõpetada lepingu, teatades sellest juhatuse liikmele vähemalt üks kuu ette; p 7.3. kohaselt – juhatuse liikmel on mõjuvatel põhjustel õigus esitada nõukogule taotlus enda tagasikutsumiseks, esitades vastava taotluse vähemalt 30 päeva ette. Nõukogu kohustub juhatuse liikme tagasi kutsuma 30 päeva jooksul alates vastava taotluse esitamise momendist ja välja maksma juhatuse liikmele hüvitise saamata jäänud puhkuse eest; p 7.4. kohaselt – juhatuse liikmega lepingu lõpetamisel (välja arvatud tagasikutsumine) mõjuvatel põhjustel, määratakse hüvitis suuruses mitte vähem kui nelja kuu tasu. Tagasikutsumine on vaid üks võimalikke lepingu lõpetamise viise. Lepingut on võimalik lõpetada ka teistel tingimustel, sealhulgas pooltest lähtuvatel mõjuvatel põhjustel (juhatuse liikme haigus, perekondlikud põhjused jne). Samuti on juhatuse liiget võimalik tagasi kutsuda erinevatel põhjustel, sealhulgas juhatuse liikme poolt lepinguliste kohustuste rikkumisel. Lepingu p 7.4. tõlgendamine selliselt, et juhatuse liikmel oleks võimalik nõuda hüvitist ka juhul kui nõukogu kutsub juhatuse liikme tagasi mõjuval põhjusel, milleks on juhatuse liikme poolne kohustuste rikkumine, ei saa pidada põhjendatuks, kuna selline tõlgendamine kahjustaks ülemäära teist lepingu poolt ning oleks seega hea usu põhimõtte vastane. Hea usu põhimõtet rikkuv lepingu tingimus on seadusevastane. Lepingutingimuse tõlgendamisel tuleb eelistada tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik. Kohus jõuab järeldusele, et poolte vahel 02. juulil 2003 sõlmitud käsunduslepingu p 7.4. tuleb tõlgendada viisil, mis vastab nimetatud punkti grammatilisele tõlgendamisele - hüvitist makstakse juhatuse liikmele temaga sõlmitud käsunduslepingu lõpetamisel vaid siis, kui leping lõpetatakse mõjuvatel põhjustel. Lepingu lõpetamisel seoses tagasikutsumisega juhatuse liikmele hüvitist ei maksta. Kohus peab vajalikuks märkida, et lepingu p 7.4. välistab juhatuse liikme õiguse nõuda hüvitist tema tagasikutsumisel, kuid ei keela hagejal nõuda kostjalt kahju hüvitamist saamata jäänud tulu eest, mida hageja kandis seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega.

6(7)

Kohus leiab, et hagejal ei ole seoses tagasikutsumisega õigust nõuda hüvitist nelja kuu juhatuse liikme tasu ulatuses summas 40 000 krooni ning selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis saamata jäänud tulu eest summas 8333,33 krooni, millelt tuleb maha arvestada tulu- ja sotsiaalmaks. Hageja tõendid - SA N.L. asutamisotsus (t.l.-6-8); allkirjanäidis (t.l.-12); - ei oma asjas tähendust, kuna tõendavad asjaolusid, mille üle poolte vahel vaidlus puudub. Hageja tõend - Narva Linnavolikogu vastus (t.l.-17, tõlge t.l.-18) ei ole asjassepuutuv, kuna Narva linn ei ole käesolevas menetluses osaline ning Narva Linnavolikogu poolt hagejale hüvitise määramata jätmine ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hageja tasutud riigilõivust 17% tuleb jätta hageja kanda ja 83% kostja kanda. Poolte menetlusvälised kulud, sealhulgas esindaja ja nõustaja kulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.