Viru Maakohus
Kohtunik
Natalja Losevtsova
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2008, Narva
Tsiviilasja number
2-06-33758
Tsiviilasi
SA N.hagi G. T. vastu 2174 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: SA N.(registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx x, xxx) Hageja lepinguline esindaja: Alina Vangonen, 06.09.2008 volikiri nr 797 Kostja: G. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-xx, xxx)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
31. märts 2008
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja: Alina Vangonen Kostja: G. T.
Kohtuistungi sekretär
Jelena Muttonen
Tõlgid Resolutsioon
Olga Nõmmemees Rahuldada SA N.hagi G. T. vastu osaliselt. Mõista G.T. välja SA N.kasuks põhivõlgnevuse 1626 (üks tuhat kuussada kakskümmend kuus) krooni 18 senti. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-33758 kannavad pooled võrdsetes osades. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 18.04.2008.a kell 15.00.
Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud
Kohtule 29.08.2006 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning 07.12.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt alates 01.07.2003.a andis Narva linn üle kõike munitsipaaleluruumide üürileandja õigused SA-le N.. 14.08.2003.a sõlmisid hageja (üürileandja) ja kostja (üürnik) eluruumi üürilepingu nr.289/M-03, millega hageja andis kostjale ja tema pereliikmetele kasutusse korter nr xx maja nr x xxx tänaval xxx linnas. Lepingu p. 3.2 kohaselt üürnik on kohustatud maksma üüri üürileandja esitatud arvete alusel üürileandja poolt näidatud panga arveldusarvele üks kord kuus järgmise kuu 20 kuupäevaks. 2003. aasta juulis sõlmiti SA N.ja KÜ "D." juhatuse pr. K. Š. vahel suuline kokkulepe korteriühistule "D. ." üürimaksu ja kommunaalteenuste eest tasu kogumise õiguse loovutamisest eluruumi osas aadressil xxx. Arved on kostjale esitatud igal kuul. Alates 01.07.2003.a. üürnik on maksnud üürimaks ainult üks kord summas 21287 krooni 91 senti. Maksete mittetasumise mõjuvatest põhjustest ei ole kostja hagejat kirjalikult teavitanud. Võlaõigusseaduse paragrahvi 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. Võlaõigusseaduse paragrahv 271 sätestab, et üürileandja on kohustatud andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Vastavalt Võlaõigusseaduse paragrahvi 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis). Üürileandja esitas nõude võlgnevuse hüvitada tähitud kirjaga 09.03.2006. a. Üürnik ei ole eelnimetatule reageerinud - ei ole tasunud võlgnevust. Vastavalt Tsiviilkohtumenetlus seadustiku § 363 lõike 1 punktile 4 teatas hageja oma nõusolekust kirjaliku menetlusega. Juhul, kui asi tuleb arutusele suulises menetluses, siis taotleb hageja kohtutõlgi kaasamist protsessi vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 34 lõikele 1. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS paragrahvidest 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 102; 108 lg 1; 113 lg 1; 271 ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 3 lg 1 ja 162 lg 1, 2 palub hageja Mõista kostjalt hageja kasuks välja üürivõlgnevus summas 1972 krooni 77 senti, viivis summas 201 krooni 23 senti ning riigilõivu 250 krooni. Kostja vastus Oma 08.02.2007 vastuses kostja hagi ei tunnistanud viidates sellele, et hagis on näidatud, et kostjal on üürivõlgnevus, kuid kostja maksab süstemaatiliselt üüritasu. 07.11.2005 a. esitati kostjale arve nr 0610-10-2005, kus oli näidatud, et 2005 a. oktoobrikuus tarbis kostja sooja vett 39 kuupmeetrit ning külma vett 33 kuupmeetrit. Tavaliselt tarbib kostja kuus mõlemat vett mitte rohkem, kui 10 kuupmeetrit kokku. Arve andmed põhinevad veemõõturite näitude põhjal, mis 26.09.2005 a. ekspertiisi aktidega nr 6485 ja nr 6487 on tunnistatud töökõlbmatuks. Sellepärast maksis kostja sellise vee koguse eest, mida tarbib tavaliselt igakuiselt. Kõik ülejäänud kommunaalteenused on kostjal täielikult kinni maksnud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda. Hageja arvamus kostja vastusele Kohtule 15.03.2007 esitatud hageja arvamuse kohaselt 23.09.2005 a. AS NARVA VESI teostas arvestite vahetuse aadressil: xxx, mille tulemusel tekkis vahe munitsipaalkorteri nr 61 üürniku poolt esitatud näitude ja veemõõturite faktiliste näitude vahel külma ja kuuma vee arvestite taatluse teostamisel. Taatluse andmete kohaselt koostati näitude vahe järgmiselt: külmal veel 33 m3 ja kuumal veel 39 m3. Seoses sellega pöördus KÜ „D." esimees kirjaliku avaldusega SA N. poole
üürnikult G.T. võlgnevuse väljamõistmise küsimuses, kes kategooriliselt keeldus tasumast temale esitatud arveid tarbitud vee eest. Oma vastuses hagiavaldusele üürnik G.T., elukoht: xxx, osutab, et 26.09.2005 ekspertiisiakti alusel olid külma ja kuuma vee arvestid tõepoolest rikkis, mida ta otseselt kinnitab oma vastuses hagiavaldusele, kinnitades antud fakti dokumentaalselt. Samuti on nimetatud aktis toodud, et veearvestitel oli rikutud hermeetilisus, mille käigus ei olnud veemõõturid kaua aega kasutamiskõlblikud, ja järelikult näidud, mida igakuiselt munitsipaalkorteri nr 61 üürnik esitas, olid ebaõiged. Siin on vajalik märkida, et G. T., tasudes tarbitud vee eest, pidi lähtuma veemõõturite faktilistest kulutustest, millele vastavalt arvestatakse tasu kommunaalteenuste eest, aga mitte lähtudes tavalisest igakuisest vee tarbimisest, millele ta osutab oma vastuses hagiavaldusele. Seoses sellega peab hageja otstarbekaks märkida, et vastavalt majandussubjektide vahelistele äritavadele oli kostja kohustatud teavitama KÜ D.juhatust sellest, et veemõõturid on rikkis ja asuma viivitamatult tekkinud olukorda kõrvaldama. Kahjuks G. T. mingeid aktiivseid toiminguid antud probleemi lahendamiseks ei teostanud. Samuti pöörab hageja kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et külma ja kuuma vee arvestite taatlust peab üürnik vastavalt 23.09.2005 Veemõõturi vahetamise aktile tegema 1 kord 5 aasta jooksul. Arvestid olid üürnikul paigaldatud 1998 a., järelikult veemõõturite taatlus oleks pidanud olema teostatud 2003.a. Kuid kostja tegi arvestite taotluse vaid 2005 a., rikkudes sellega kohusetundlikkuse ja mõistlikkuse printsiipi oma majandustegevuse teostamisel. Lähtudes sellest on hagejal kõik alused lugeda, et kostja teostas külma ja kuuma vee sanktsioneerimata võtmist KÜ "D." veevarustussüsteemist, millega kaasnes kostja võlgnevus. Ülaltoodu alusel jääb hageja oma nõude juurde ning palub avaldus rahuldada. Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse. 31.03.2008 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1972,77 krooni ning viivis 201,23 krooni, samuti palub hageja mõista kostjalt kohtukulud. 31.03.2008 toimunud kohtuistungil ei tunnistanud kostja haginõudeid ning palus jätta hagi rahuldamata. Korteriüüri eest ei olnud tal võlgnevust. Veemõõturid vahetati 23.09.2005. Kolm kuud enne mõõturite vahetamist ta märkis, et suurenesid mõõturite näidud. Ta ei maksnud sellises ulatuses kui mõõturid näitasid, ta maksis vähem, kuna mõõturid olid rikutud. Vahe on külmal veel 33 m3 ja kuumal veel 39 m 3. Aastal 2003 ta ei kontrollinud veemõõtureid, kuna ta ei töötanud. Tema andmete järgi 33 m3 külma vee eest peab olema summa 378,18 krooni (11,46 krooni 1 m3 eest) ning 39 m3 sooja vee eest 1248 krooni (32 krooni 1m3 eest). Kokku võlgnevus peab olema 1626,18 krooni vastavalt mõõturite näitudele. Esitati hagi aga 1972,77 kroonile. Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 292 lg 1 lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 294 järgi kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei
ole kokku leppinud teisiti. 14.08.2003. a sõlmitud eluruumi üürilepingu nr.289/M-03 (edaspidi Üürileping) p 3.1., 3.2. ja 3.3.1. kohaselt üürnik kohustub maksma üürileandjale eluruumide kasutamise eest vastavalt üürileandja poolt esitatud arvele. Üür sisaldab tasu eluruumide kasutamise eest ja proportsionaalselt, lähtudes üürniku poolt kasutatavate eluruumide suurusest, hoone, kus eluruumid asuvad, eest tasumisele kuuluvad riiklikke ja kohalikke makse, prügiveo, hoone üldkasutavate ruumide elektrienergia. Üürnik on kohustatud maksma üüri üürileandja poolt esitatud arvete alusel üürileandja poolt näidatud panga arveldusarvele üks kord kuus järgmise kuu 20 kuupäevaks. Lisaks üürile kohustub üürnik tasuma muude kommunaalteenuste (sealhulgas soe ja külm vesi, kütte, kanalisatsiooni- ning hoone üldkasutatavate ruumide ja välisterritooriumi koristuse teenuste) eest proportsionaalselt, lähtudes tema poolt kasutatavate eluruumide suurusest, vastavalt kehtestatud tariifidele. Juhul, kui mingi teenuse mõõtmiseks paigaldatakse vastavad arvestid, tasub üürnik antud teenuse eest vastavalt arvestite näitudele. Üürilepingu alusel ei ole üürileandjal õigust nõuda üürnikult viivist. Seoses sellega ei ole põhjendatud hageja nõude viivise kostjalt väljamõistmises. 23.09.2005.a AS Narva Vesi teostas arvestite üle vahetuse, mille tulemusel tekkis vahe munitsipaalkorteri nr 61 üürniku poolt esitatud näitude ja veemõõturite faktiliste näitude vahel peale külma ja kuuma veearvestite taatlust. Taatluse andmete kohaselt on näitude vahe järgmine: külmal veel 33 m3 ja kuumal veel 39 m3 ning 07.11.2005.a kostjale esitati vastav arve. Korteris aadressil xxx oli paigaldatud neli veemõõtureid. Mõõteseaduse § 7 lg 3 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister 12. detsembri 2006. a määrusega nr 104 (edaspidi Määrus) kehtestanud kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mis on kohustuslikud ka AS Narva Vesi ja tema kliendi vahelises tehingus kasutatavate veearvestite jaoks. Määruse lisa 2 p 4.1 kohaselt on vee-ettevõtja ja tema kliendi vahelises tehingus kasutatavate veearvestite puhul metroloogiline kontroll kohustuslik, kusjuures taatluskehtivusaeg on viis aastat. 23.09.2005.a oli teostatud veearvestite vahetus ning veearvestite metroloogiline ekspertiis. 26.09.2005.a ekspertiisi aktide nr 6485 veearvesti SPX DN15 seerianumbriga 96.151165 oli tunnistatud kasutamiskõlbmatuks, kuna arvesti ei ole hermeetiline. Seega arvesti ei läbinud taatlust. 26.09.2005.a aktides nr 6487 veearvesti metroloogilise ekspertiisi kohta on märkinud, et veearvesti SPX DN15 seerianumbriga 96.151161 ei läbinud taatlust pärast arvesti puhastamist. Esitatud aktide järgi oli ainult üks veearvesti kasutamiskõlbmatuks. Kolm veearvestit oli korras. Veearvestid olid kostjal paigaldatud 1998.a. Seega veearvestite taatluse oleks pidanud kostja teostama 2003.a. Järelikult ei saa kostja arve mittetasumisel tugineda veearvestite kasutamiskõlbmatusele, kuna see on tingitud tema tegevusetusest ning tarbitud vee eest tasumisel pidi kostja lähtuma veemõõturite faktilistest näitudest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 108 lg 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täimist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tarbitud külma- ja kuuma vee eest võlgnevuse summas 1 626,18 krooni. Menetluskulude jaotus
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades hagi osalise rahuldamise korral, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannavad pooled võrdsetes osades. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.