Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

1(6)

2-21-130761 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja tagaseljaotsuse vaidlustamiseks. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank või EE567700771003819792 LHV Pank riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. Kohtuotsust nõude rahuldamata jätmise osas (s.o resolutsiooni p 4 osas) on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja Osaühing Aktiva Finants esitas Viru Maakohtule hagiavalduse E B vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja E AS-iga 30.07.2018 liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt E AS hinnakirjale, nt 2(6)

2-21-130761 rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt E AS hinnakirjale. Sama numbriga seotud liitumislepingu alusel sõlmiti 30.07.2018 osamaksetega vara müügileping seadme Samsung Galaxy J3 (2017) ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 139,00 eurot., tasumise periood - 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 5,75 eurot. Kostja sai soodustuse telefoni osamakselt igakuiselt 5,75 eurot. Seega kostjale igakuine osamakse oli 0 eurot. Lepingu sõlmimise tingimuseks oli, et liitumisleping pidi olema kehtiv lepingus fikseeritud osamaksete tasumise perioodi vältel ehk 24 kuud lepingu sõlmimisest. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Kostja ei täitnud enda lepingulisi kohustusi ega tasunud teenuste eest. Seetõttu ütles E AS lepingu üles 24.01.2020 ning loovutas nõude kostja vastu hagejale 29.01.2021. E AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu): Arve nr

Summa

Maksetähtpäev

2025959732

16,97

18.11.2019

2026258816

11,99

18.12.2019

2026509920

8,18

18.01.2020

2026746686

114,69

18.02.2020

Kokku:

151,83

Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 74,00 eurot, mis kajastub arvel nr 2026746686. Summa koosneb mh seadme tavahinna ja seadme kliendihinna vahest. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui E AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on E AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna E AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu. Lisaks põhivõlgnevusele summas 151,83 eurot palub hageja välja mõista kostjalt sissenõudmiskulud summas 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 21,73 eurot ja jooksev viivis seadusjärgses määras. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ning edastas kostjale vastuse esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid 12.05.2022 isiklikult kätte e-toimiku kaudu. Kostja hagile ei vastanud ega palunud tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

3(6)

2-21-130761 Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ls 1 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Hagiavalduse kohaselt loovutas E AS oma nõude kostja vastu hageja Osaühingule Aktiva Finants. VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Seega läksid nõude loovutamisega hagejale üle kõik E AS kostjaga sõlmitud lepingutest õigused ja ka kohustused. VÕS § 1 lg 5 alusel on käesoleva seaduse tähenduses tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Vaidlust ei ole, et kostja puhul on tegemist tarbijaga. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leob tuvastatuks, et kostja ja E AS olid sõlmitud lepingud ning kostja ei ole enda lepingulisi kohustusi täitnud, nimelt ei ole kostja kasutatud teenuste eest nõuetekohaselt maksnud ning jättis esitatud arved tasumata. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja rikkumine oleks mingil põhjusel vabandatav või et kostja tegevuses puuduks mingil põhjusel süü. Seega leiab kohus, et E AS võib nõuda osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumist. Kohus leiab aga, et E AS ei saa nõuda käsitlustasu. Riigikohtu praktika järgi peab kohus omal algatusel hindama, kas tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega või mitte (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-150-14, p 14; 23.03.2011 otsus nr 3-2-1-2-11, p 12). Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30.10.2013. a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24). Hagiavaldusest nähtuvalt sisaldab kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu 74 eurot, mille tasumise kohustus tuleneb kohtule esitatud osamaksetega vara müügilepingust (dtl 34). E AS osamaksetega vara müügilepingu kohaselt on käsitlustasu võimalik nõuda lepingu tingimuste rikkumisel sõltumata sellele kaasnevate kulude tegelikust suurusest. Kohus leiab, et tegemist on tüüptingimusega, kuna leping on koostatud tüüpvormil ning sellel ettenähtud tingimusi ei saa klient tegelikult mõjutada. Nimetatud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kulu suurust. Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Käsitlustasu nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, mida E AS on kandnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Asjaolu, et kostjale oli vara müüdud kliendihinnaga, mitte aga tavahinnaga, ei põhjenda kahju tekkimist. Vastasel juhul tuleks asuda seisukohale, et kui ettevõte müüb vara kliendihinnaga, siis ettevõte ainuüksi sel põhjusel kannab kahjusid. Vara otsmise võimaldamine osamaksetega on pigem ettevõttele kasulik ja toob juurde kliente, hageja ei 4(6)

2-21-130761 ole tõendanud tegelikku kahju suurust ning et kahju oleks ka reaalselt tekkinud. Seega käsitlustasu nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud. Kuna käsitlustasu sisaldub põhinõudes, siis rahuldamisele kuulub hageja põhinõue summas 77,83 eurot ning põhivõlgnevusest käsitlustasu 74 euro osas jätab kohus hagi rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kohus vähendab põhinõude summa, tuleb ümber arvestada ka viivise summat. Kohus arvestab viivist seadusjärgses määras otsuse tegemise aja seisuga s.o 12.12.2022. Arve nr

Summa

Maksetähtpäev

Viivis

2025959732

16,97

18.11.2019

4,17

2026258816

11,99

18.12.2019

2,86

2026509920

8,18

18.01.2020

1,90

2026746686

40,69

18.02.2020

9,17

Kokku

77,83

18,10

Seega mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras otsuse aja seisuga summas 18,10 eurot ning jooksev viivis seadusjärgses määras alates otsuse tegemisest s.o 13.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt sissenõudmiskulud summas 25 eurot: -

1tasulise kirja saatmine 15 eurot;

-

2 tasulise kirja saatmine 5 eurot;

-

3 tasulise kirja saatmine 5 eurot.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud sissenõudmiskulude väljamõistmise nõude osas ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 25 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus osaliselt tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus summas 77,83 eurot, sissenõudmiskulud summas 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 18,10 eurot ning jooksva viivise seadusjärgses määras alates otsuse 5(6)

2-21-130761 tegemisest s.o 13.12.2022. Kohus jätab hagi rahuldamata käsitlustasu summas 74 euro väljamõistmise nõude osas.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi 61% ulatuses, jätab kohus 61% hageja menetluskuludest kostja kanda ning 39% hageja menetluskuludest kannab hageja ise. Kostjal ei olnud menetluses menetluskulusid tekkinud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 240 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 75 eurot hagiavalduse esitamisel ning tegemist on põhjendatud kuluga. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 240 eurot on põhjendatud, arvestades seda, et hageja pidi menetluses põhjendama kohtualluvust ning esitas ka määruskaebuse, mis oli rahuldatud. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 315 eurot. Sellest summast 61% tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks s.o summas 192,15 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.