Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebe kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja xxx ja võlgnik osaühing xxx 02.11.2005 laenulepingu, mille kohaselt laenas võlausaldaja võlgnikule 100 000 krooni tähtajaga 02.02.2006. Raha kasutamise eest kohustus võlgnik tasuma võlausaldajale intressi 4 % aastas. Kuivõrd võlgnik ei ole võlausaldajale käesoleva hetkeni võlga tasunud, on võlausaldaja arvestanud viivist laenulepingus sätestatud määras s.o 0,2 % päevas. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu on kokku summas 201 012 krooni.

.

Arvestades võlgniku ebakorrektset käitumist, võlgnevuse suurust ning võlgnevuse tasumata jätmise pikka perioodi, on võlausaldajal alust arvata, et võlgnik on maksejõuetu ning suutmatus rahuldada võlausaldaja nõudeid ei ole ajutise iseloomuga Võlausaldaja on esitanud kohtule tõendina: laenulepingu eestikeelse tõlkega (tl 14-19), pankrotihoiatuse (tl 5).

2-07-50173 II Võlgniku kirjalik seisukoht Võlgniku kirjaliku vastuse kohaselt on esitatud pankrotiavaldus põhjendatud ning esineb alus osaühingu xxx pankroti välja kuulutamiseks. Võlgnik kinnitab, et pankrotiavalduses märgitud laenuleping on seaduslik ja kehtiv ning sellest laenuvõtjale tulenevad kohustused võlausaldaja ees on kuni käesoleva ajani täitmata. Vaatamata võlgniku praeguse juhatuse korduvatele nõudmistele ei ole eelmine võlgniku juhatus üle andnud ei äriühingu varasid ega ka raamatupidamisdokumentatsiooni. Seoses eeltooduga on praegune osaühingu xxx juhatus kogunud ise informatsiooni äriühingu tegevuse ja varade kohta, mille tulemusena on välja selgitatud, et osaühingu xxx nimele ei ole registreeritud kinnisvara, väärtpabereid ega liiklusvahendeid. Muu hulgas märgib võlgniku lepinguline esindaja kirjalikus võlgniku vastuses, et võlgniku pangakontol on toimunud ülekanded, mis annavad aluse väita, et osaühingu xxx eelmine juhatus on pannud toime juhtimisvigu või isegi kuriteo tunnustega tegusid ja need teod on põhjustanud osaühingu xxx maksejõuetuse. 05.02.2008 toimunud kohtuistungil tunnistas võlgniku lepinguline esindaja võlausaldaja nõuet summas 201 012 krooni, samuti võlgniku maksejõuetust ning ei vaielnud vastu pankrotimenetluse algatamisele.

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Aruande kohaselt on osaühing xxx kantud äriregistrisse 20.12.1999. Registreeritud tegevusaladeks on kinnisvara hooldamine ja haldamine. Ajutine haldur ei ole saanud tutvuda osaühingu xxx raamatupidamisandmetega ning alusdokumentidega, mistõttu ajutine haldur saab anda hinnangu võlgniku varadele tuginedes üksnes registritest kogutud andmetele. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on võlgniku pangakontodel rahalisi vahendeid kokku 389.21 krooni. Muude võimalike varade kohta ajutisel pankrotihalduril andmed puuduvad, kuna endise juhatuse poolt pole praegusele juhatusele raamatupidamisdokumentatsioone üle antud. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku kuni 201 012 krooni. Ajutine haldur asub seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu. Samuti puudub hetkel võimalus prognoosida maksevõime paranemise aega ning võimalusi olemasolevate kohustuste tasumiseks. 04.11.2005 on toimunud võlgniku arvelduskontol viimane tehing, laenulepingu sõlmimise päeval moodustas võlgniku pangakontojääk ligi 9 000 000 krooni, kuid 2 päeva hiljem kõnealust summat arvel enam ei olnud. Käesoleval hetkel on rahalisi vahendeid pangakontol kokku 389.21 krooni. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et osaühing xxx on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksujõuetuse põhjuseid ei oska ajutine pankrotihaldur hetkel välja tuua, kuna käesolevas menetlusstaadiumis ei ole teada teostatud ülekannete tegelikud õiguslikud alused, samuti ei ole ajutine haldur saanud tutvuda võlgniku raamatupidamise dokumentide ja sõlmitud lepingutega.

2-07-50173

IV Kohtuistung 05.02.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja esindajad pankrotiavalduste juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgniku lepinguline esindaja on tunnistanud, et võlgnik on maksejõuetu ning pankroti välja kuulutamine on põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu ja oli seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankroti välja kuulutamiseks on ajutine haldur avaldanud, et pankrotimenetluse katteks tuleks sel juhul võlausaldajal kohtu deposiiti tasuda 30 000 krooni. Kõnealune summa on võlausaldaja poolt tasutud.

V Kohtu põhjendus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb pankrotiseaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb pankrotiseaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja xxx ja võlgnik osaühing xxx 02.11.2005 laenulepingu, mille kohaselt laenas võlausaldaja võlgnikule 100 000 krooni tähtajaga 02.02.2006. Raha kasutamise eest kohustus võlgnik tasuma võlausaldajale intressi 4 % aastas. Kuivõrd võlgnik ei ole võlausaldajale käesoleva hetkeni võlga tasunud, on võlausaldaja arvestanud viivist laenulepingus sätestatud määras s.o 0,2 % päevas. Koos viivistega moodustab võlausaldaja nõue võlgniku vastu 201 012 krooni. Võlgniku lepinguline esindaja on tunnistanud 05.02.2008 toimunud kohtuistungil, et võlgnik on maksejõuetu ning pankroti välja kuulutamine on põhjendatud. Võlgniku lepinguline esindaja on muu hulgas tunnistanud võlausaldaja nõuet summas 200 000 krooni. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja on esitanud kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud laenulepingust (tl 14-16) ja võlgniku seaduslik esindaja on 05.02.2008 toimunud kohtuistungil omaks võtnud võlausaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja on tunnistanud võlausaldaja poolt esitatud nõude suurust summas 201 012 krooni ning ajutise pankrotihalduri istungitel antud selgituste ja tema aruande kohaselt on võlausaldaja nõude suuruseks pankrotiavalduses näidatud 201 012 krooni, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue summas 201 012 krooni selge.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul teadaolevalt vara 389.21 krooni ja kohustusi kokku 201 012 krooni. Võlgniku tegevus on lõppenud, kehtivaid töölepinguid võlgnikul töötajatega sõlmitud ei ole. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne (tl 85-60), väljavõtted ja

2-07-50173 vastused registritest (tl 93, 94, 97-99, 107), vastused krediidiasutustest (tl 95, 96, 100-106), võlgniku omaksvõtt – on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus teadaoleva võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja xxx nõue on selge ja ületab PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud suuruse, kohus on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse ning võlausaldaja on pankrotimenetluse kulude katteks maksnud kohtu deposiiti 30 000 krooni, on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine. Võlgniku kirjaliku vastuse kohaselt ei ole võlgniku eelmine juhatus vaatamata korduvatele nõudmistele üle andnud võlgniku praegusele juhatusele äriühingu varasid ega raamatupidamisdokumentatsiooni. Võlgniku andmetel on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud juhtimisviga või isegi kuriteo tunnustega tegu. Viimatinimetatut näitab võlgniku hinnangul asjaolu, et võlgniku arvelt on tehtud ülekandeid eelmise juhatuse poolt perioodil 05.04.-04.11.2005 erinevatele isikutele kokku 13 043 000 krooni (tl 30, 31). Ajutine pankrotihaldur on selgitanud, et ta ei ole saanud tutvuda kõikide võlgniku raamatupidamise dokumentidega, mistõttu tal puuduvad andmed kõigi võlgniku kohustuste ja võimalike pankrotimenetluses esinevate tagasivõitmise võimaluste ning maksejõuetuse põhjustamisega seotud kuriteo või raske juhtimisvea kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku selgituse kohaselt ei ole võlgniku eelmine juhatus üle andnud võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni ning ajutine pankrotihaldur on selgitanud, et tal ei ole olnud võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamise dokumentidega, siis tuleb pankrotihalduri pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist välja selgitada võlgniku vara ja kohustused, pankrotivaras esinevad vara tagasivõitmise võimalused ning samuti asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuritegu või raske juhtimisviga. Kohus määrab käesolevas pankrotimenetluses pankrotihalduriks Indrek Lepsoo, kes on selleks oma nõusoleku andnud ja kinnitanud oma sõltumatust nii võlgnikust kui võlausaldajatest.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.