X avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks täiteasjas nr 035/2011/2115
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. septembri 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (sissenõudja) Y (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28.09.2022. a määrus muutmata ja Y määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud Y kanda.
3.Avaldajal menetluskulude puudumise tõttu ringkonnakohus neid kindlaks ei määra ja puudutatud isikult välja ei mõista. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.03.04.2022 esitas X (avaldaja, võlgnik) Harju Maakohtule avalduse täiteasjas nr 035/2011/2115 täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu. Avalduse kohaselt on täitedokumendiks Harju Maakohtu 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-0951281 ja täitemenetlus on alustatud 2011. aastal, seega on 10-aastane sundtäitmise tähtaeg tänaseks möödunud. Avaldaja esitas kohtutäitur Hille Kudule 19.02.2022 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu. Sissenõudja avaldusega ei nõustunud, mistõttu ei saanud kohtutäitur täitemenetlust lõpetada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 1 alusel. 17.03.2022 esitas kohtutäitur avaldajale täitemenetluse jätkamise teate ning teatas, et avaldajal on õigus esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu TMS § 223 1 alusel. Avaldaja palub kohtul lõpetada täitemenetlus nr 035/2011/2115 nõude täitmise aegumise tõttu.
2.Y (puudutatud isik, sissenõudja) vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja põhjustas liikluskuriteoga puudutatud isikule sisuliselt eluaegse tervisekahjustuse. Avaldaja on kohustatud kahju hüvitamiseks maksma kahe täitemenetluse kohaselt puudutatud isikule kokku 17 813,91 eurot, sellest täiteasjas nr 035/2011/2015 1836 eurot ja täiteasjas nr 035/2010/1150 15 977,91 eurot. Avaldaja on 11 aasta jooksul hüvitanud vähem kui 1/3 osa liikluskuriteoga tekitatud kahjust. Oleks äärmiselt ebaõiglane kui oma kohustusi mittetäitev ja mitteseadusekuulekas isik vabaneks võlgadest täitemenetluse lõpetamise tõttu.
3.Kohtutäitur Hille Kudu teatas maakohtule, et täiteasi nr 035/2011/2115 on menetlusse võetud 09.09.2011, täitmisteade koos täitedokumendiga ja lisadega toimetati võlgnikule kätte 09.09.2011. Täitemenetluse aluseks olev täitedokument on Harju Maakohtu 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-09-51281. Kohtutäiturile ei nähtu, et täitemenetluse nr 035/2011/2115 aluseks olev täitedokument oleks esitatud täitmiseks varasema täitemenetluse raames mõne teise kohtutäituri juures. Täitetoimikust ei nähtu, et võlgnik oleks sõlminud sissenõudjaga maksegraafiku võla tasumiseks. Võlgnik esitas kohtutäiturile aegumisavalduse 19.02.2022. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus rahuldas 28.09.2022 määrusega avalduse, lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 035/2011/2115 nõude täitmise aegumise tõttu, jättis menetluskulud avaldaja kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Täiteasjas nr 035/2011/2115 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-09-51281. Täitemenetlus algatati 09.09.2011. Kuni 04.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Alates 21.03.2016 kehtiva VÕSRS § 9 lg 4 redaktsiooni kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 05.04.2011 tekkinud aegumata nõuetele.
Maakohus leidis, et täitedokumendist tulenevad nõuded oleksid TsÜS § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varem 2039. aastal. Täitedokumendist tulenevad nõuded ei olnud seega 01.03.2011 aegunud. VÕSRS § 9 lg 4 järgi hakkas alates 05.04.2011 nõudele kehtima aegumise tähtaeg 10 aastat, mis lõppes 05.04.2021. Menetlusosalised ei toonud välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Puudutatud isiku vastuväited aegumise kohaldamisele ei anna alust jätta avaldus rahuldamata. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 05.04.2021 ja seetõttu tuleb täitemenetlus TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tuleneva nõude täitmise osas lõpetada. Maakohus selgitas, et avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna menetluskulud puudusid, jättis maakohus nende rahalise suuruse kindlaksmääramata. Määruskaebus
5.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada. Puudutatud isik selgitab, et mõistab seadusest tulenevaid aegumistähtaegu. Siiski põhjustas avaldaja liikluskuriteoga puudutatud isikule eluaegse tervisekahjustuse ja osalise töövõime. Olles kahju hüvitamiseks kohustatud maksma puudutatud isikule hüvitist 17 813,91 eurot, on avaldaja maksnud 11 aasta jooksul ainult 4662,82 eurot. Selline olukord on võlgniku kasuks väga tasakaalust väljas ning annab aluse arvata, et TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg ei vasta põhiseaduse mõttele ning kohtleb kuriteoga kahju põhjustajat ja kannatanut väga ebavõrdselt. Oleks äärmiselt ebaõiglane, kui avaldaja vabaneks lihtsalt oma kohustuste täitmisest selle läbi, et suutis oma tulusid kümme aastat varjata ja täitemenetluse ebaefektiivseks muuta. Menetluse edasine käik
6.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja selle muutmiseks puudub alus. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Puudutatud isiku vastuväiteks on, et avaldaja põhjustas talle liikluskuriteoga raske tervisekahju, mistõttu on täitemenetluse lõpetamine aegumise tõttu ebaõiglane.
9.1.Täiteasjas nr 035/2011/2115 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 29.09.2010 määrus, millega mõisteti avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 29 160 krooni (dtl 4748). Nimetatud täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumist reguleerib TsÜS § 157 lg 1.
Kohus ei saa aegumistähtaja hindamisel TsÜS § 157 alusel arvestada täitedokumendist tulenevate asjaoludega ega jätta täitemenetlust selle aegumise korral lõpetamata, kui see on sissenõudja suhtes ebaõiglane.
9.2.Alates 01.07.2019 kehtiva TsÜS § 157 lõike 11 redaktsioon näeb ette, et kui TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud täitedokumendiga on tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõue, on sellise nõude aegumistähtaeg 20 aastat. TsÜS § 157 lõikes 11 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse VÕSRS § 9 lg 5 järgi aga alates 01.07.2019 jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tulenevatele nõuetele. Praegusel juhul on täitedokumendiks olev kohtulahend jõustunud varem, seega TsÜS § 157 lg 11 ei kohaldu. Lisaks ei kohalduks pikemat aegumistähtaega sätestav norm, kuna täitedokumendiks oleva maakohtu määrusega mõisteti avaldajalt välja menetluskulud. Seega pole tegemist kahju õigusvastasest tekitamiseks tuleneva nõude või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõudega.
10.Kolleegium ei nõustu kaebaja väitega, et TsÜS §-s 157 sätestatu on vastuolus põhiseaduse mõttega, kuna kohtleb ebavõrdselt võlausaldajat ja võlgnikku.
10.1.Aegumine kaitseb praeguses olukorras võlgnikku riigivõimu suutmatuse eest olukorras, kus riigi poolt seatud ametiisik ei ole suutnud kohtuotsusega väljamõistetud raha mõistliku aja jooksul võlgnikult kinni pidada. Pikka aegumistähtaega (eriti veel aegumise katkemise ja peatumise võimalikkust arvestades) peeti seadusandja poolt muutunud majandusolukorras ja võlgniku kaitse suurendamist toetavate arusaamade järgi põhjendamatuks. Makseraskustes füüsilisele isikule oli võlgadest pääsemise võimaluseks enne 30-aastast aegumistähtaega vaid võlavabastus pankrotimenetluses, mistõttu otsustas seadusandja aegumistähtaega lühendada.1
10.2.Põhiseaduse § 12 lg-st 1 tuleneb kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet seadusi luues ja neid kehtestades. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb lisaks võrdsusele seaduste kohaldamisel seda sätet tõlgendada „õigusloome võrdsuse tähenduses - seadused peavad ka sisuliselt kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi“. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud (vt RKPJKo 3-4-1-14-07 p 13). Seadusandja ei ole muutnud aegumistähtaja kestust meelevaldselt, vaid on kaalunud erinevate isikute gruppide (võlausaldajate ja võlgnike) huve. Samuti ei ole kümme aastat meelevaldne ja ilmselt ebamõistlik aeg täitemenetluses kohtuotsuse kohtutäituri vahendusel täitmiseks. Õigusliku olukorra muutumise korral ei ole alust öelda, et enne ja pärast normi muutmist tekkinud olukordi ei tohi kohelda erinevalt. Teistsugune lähenemine muudaks õigussüsteemi uuendamise võimatuks. Kuna kõiki enne 05.04.2011 tekkinud aegumata nõudeid koheldakse ühtemoodi, ei esine ebavõrdset kohtlemist.
11.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Avaldajal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus 743 SE, eelnõuga seotud materjal on kättesaadav ttps://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5512f9ec-6db0-139d-f8718421606dad23/Võlgade%20ümberkujundamise%20ja%20võlakaitse%20seadus
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.