Tööstuse tn 52C hooneühistu hagi X vastu X kasutuses olevatele hoone osadele ligipääsu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Tööstuse tn 52C hooneühistu (registrikood 80096793), lepingulised esindajad vandeadvokaat Karin Marosov ja vandeadvokaadi abi Ingeri-Helena Kakko Kostja X (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 11. novembri 2022. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud X kanda.
4.Välja mõista - menetluskulu 3888 eurot Tööstuse tn 52C hooneühistu kasuks.
5.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb X-l tasuda praeguse lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-21-8276 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tööstuse tn 52C hooneühistu (hageja) esitas 23. mail 2021 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu, paludes kohustada kostjat võimaldama hagejale ligipääsu kostjale kuuluvatele hooneosadele nr 34 ja 42, et hageja saaks plommida nimetatud hoone osades elektriarvestid.
2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt arutati hageja 15. augustil 2020 toimunud üldkoosolekul hooneühistu garaažibokside elektrikilpide korrastamist ning otsustati 36 poolt häälega, et tuleb paigaldada uued elektriarvestid. Vastavalt hageja põhikirja p-le 6.9 võib hageja võtta otsuseid vastu, kui üldkoosolekul on esindatud üle poole ühistu liikmetest. Ühistu koosneb 64-st garaažiboksist. Seega võeti otsus üldkoosolekul vastu kooskõlas põhikirjaga. Elektriarvestite plommimine on vajalik hooneühistu liikmete elektrikasutusega seotud kulude õiglaseks jaotamiseks vastavalt iga liikme elektrikasutusele. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 15 lg-st 1 ja lg 2 p-st 6 tuleneb, et hooneühistu liikmed võivad nõuda, et hooneühistule kuuluvat kinnisasja valitsetakse hooneühistu põhikirja ja üldkoosoleku otsuste kohaselt, nendega reguleerimata osas aga hooneühistu liikmete huvidest lähtudes. Eelkõige käsitatakse hooneühistu liikmete huvidele vastava valitsemisena hooneühistu liikmele mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise talumist. Kostja on keeldunud oma elektriarvestitele ligipääsu võimaldamisest ning plommide paigaldamisest. 19. septembril 2020 saatis hageja kostjale e-kirjaga teavituse, milles anti täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseseks ning tehti hoiatus, et kui kostja oma kohustusi selle tähtaja jooksul ei täida, pöördub hageja kohtusse. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et hageja 15. augusti 2020. a üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kuna rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kostjat ei teavitatud üldkoosoleku toimumisest tulundusühistuseaduse (TÜS) § 41 lg-tes 1, 11 või 12 sätestatud nõudeid järgides. TÜS § 42 kohaselt on üldkoosoleku otsused tühised, kui rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku otsused ei ole nõuetekohaselt protokollitud, kuna see ei sisalda koosoleku juhataja allkirja. Hageja ei andnud kostjale mõistlikku tähtaega elektriarvestitele juurdepääsu võimaldamiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 31. jaanuari 2022. a otsusega hagi ning kohustas kostjat võimaldama juurdepääsu Tööstuse tn 52 C asuvatele hooneosadele (garaažiboksid) nr 34 ja 42
2-21-8276 uute elektriarvestite paigaldamiseks ja plommimiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 300 eurot.
4.1.Maakohus tuvastas, et kostja on hageja liige ning tema ainukasutuses on hooneosad nr 34 ja 42. Hageja esitas hooneühistu 15. augusti 2020. a üldkoosoleku protokolli, mille kohaselt üldkoosolek otsustas paigaldada elektriarvestitele uued plommid.
4.2.Pooled vaidlevad selle üle, kas üldkoosoleku otsus on kehtiv. Maakohtu hinnangul ei oma see asjaolu asja lahendamisel tähtsust. Seadusest ei tulene, et hoones hooldustööde tegemine tuleb otsustada üldkoosoleku otsusega. Hageja põhikirja p 6.14 kohaselt valitseb ühistule kuuluvat kinnisasja juhatus.
4.3.Hageja põhikirja p-i 3.6.3. kohaselt on ühistu liige kohustatud võimaldama tema ainukasutuses olevat hoone osa kasutama teistel isikutel, kui see on vajalik ühiskasutuses olevate hooneosade korrashoiuks. Samasisulise kohustuse sätestab HÜS § 11 lg 1 p 3. Hoone elektrisüsteemi hooldustööd, sh vajadusel elektriarvestite kaasajastamine ja plommimine, on hoone kui terviku korrashoiuks vajalikud tööd.
4.4.Kostja ei ole kinnitanud, et ta oleks võimaldanud hagejale juurdepääsu oma garaažiboksidele arvestite vahetamiseks. Kohtuistungil avaldatu kohaselt ei võimaldanud kostja juurdepääsu ka pärast hagi esitamist. Hagi tuleb rahuldada ning kostja kohustub võimaldama hagejale juurdepääsu hooneosadele 34 ja 42, et nendes vahetada elektriarvestid ja need plommida.
4.5.Maakohus leidis, et asja lahendamisel ei oma tähtsust foto arvestist (tl 3 ja 23), kostja pangakonto väljavõtted (tl 35–39) ning kuvatõmmis (tl 66). Kohus neid tõendeid ei hinnanud.
4.6.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Hageja menetluskuluks oli riigilõiv 300 eurot, mille maakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistis. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
5.1.Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised: 1) Kostja ei ole oma käitumisega hagi esitamist põhjustanud. 2) Hageja ei kooskõlastanud kostjaga garaažiboksidele juurdepääsu võimaldamise kuupäeva ja kellaaega. Kostja ei ole kunagi takistanud hageja juurdepääsu kostja valduses olevatele garaažiboksidele ning on valmis tagama juurdepääsu eelnevalt kokkulepitud kuupäeval ja kellaajal. 3) Hageja oli eksiarvamusel, et kostja on kohustatud omal kulul soetama ja välja vahetama elektriarvestid ning paigaldama ühenduskarbid kostja valduses olevates garaažiboksides. Garaažiboksidele juurdepääsu küsimus lahendati maakohtus
7.detsembri 2021 istungil, enne asja sisulise läbivaatamise algust. Istungil asja arutamisel selgus, et kostja ei pidanud omal kulul ostma ja välja vahetama elektriarvesteid ega paigaldama ühenduskarpe. 4) Tööstuse tn 52c hooneühistu üldkoosoleku otsust elektriarvestite paigaldamise ja plommimise kohta ei ole. Hageja viidatud 15. augusti 2020. a üldkoosoleku otsused on tühised. Elektriarvestite paigaldamise ja plommimise otsustamine väljub hooneühistu juhatuse igapäevase majandustegevuse piiridest ning vajab seetõttu üldkoosoleku otsust. Selle küsimuse otsustamine on hooneühistu üldkoosoleku ainupädevuses. Maakohtu otsuse põhjendava osa p-s 5 toodud järeldus, et tehnosüsteemi paigaldustööd,
2-21-8276 muudatustööd või lammutustööd elektriarvestite vahetamiseks ja ühenduskarpide paigaldamiseks on hooldustööd, ei vasta ehitusseaduse § 4 lg 1 ja lg 3 p-i 3 sätetele. Kuna tegemist on ehitustöödega, siis ei ole Tööstuse tn 52C hooneühistu põhikirja kohaselt nende tööde teostamise otsustamine hooneühistu juhatuse pädevuses. 5) Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et mistahes riigi volitatud järelevalve asutusel (kohalik omavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet) oleks etteheiteid kostja valduses olevates garaažiboksides elektriarvestite seisundi kohta. Kostja selgituse kohaselt ei kasuta ta garaažis elektrit, kuna kasutab auto varuosade ladu päevavalgel. 6) Maakohus eksis tõendite hindamisel leides, et hageja esitatud foto elektriarvestist ei sisalda teavet asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Õige ei ole hageja juhatuse liikme Q istungil esitatud väide, et elektriarvestit ei ole võimalik plommida. Vaidlusalune elektriarvesti on nõuetekohaselt plommitud (plomm on hästi nähtav fotol elektriarvestist üleval. Kostja selgitas seda istungil. Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
8.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
9.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.1.Asjakohased ei ole kostja väited, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Apellatsioonikohtu istungil oli kostja valmis hagejale juurdepääsu võimaldama, kuid tingimusel, et ta ei pea kandma menetluskulusid. Õiguskirjanduses on leitud, et TsMS § 162 lg 8, mis võimaldab kostja sarnastel juhtudel menetluskulude kandmisest vabastada, kehtib üksnes siis, kui kostja võtab hagi õigeks TsMS § 440 lg 1 mõttes (TsMS. Kommenteeritud väljaanne, I § 168 lg 6 kommentaar). TsMS § 440 lg 1 järgi on hageja nõude tingimusteta õigeks võtmine (RKTKo, 19.10.2016, 3-2-1-100-16, p 11). Praegusel juhul ei ole kostja hagi õigeks võtnud ei maakohtus ega apellatsioonikohtus ja seetõttu ei ole asjakohane hinnata, kas ta on andnud põhjust hagi esitamiseks või mitte.
9.2.Samal põhjusel ei ole asjakohane hinnata, kas hageja rikkus juurdepääsu vajadusest teatamisel ühistusisest või seaduse nõuetest tulenevat korda. Kostja ei ole hagi õigeks võtnud ei menetluslikult ega ka sisuliselt võimaldanud hagi eesmärki saavutada. Kui kostja oleks soovinud hagejale juurdepääsu pakkuda, oleks saanud selleks aja kokku leppida nii maakohtu istungil kui apellatsioonikohtu istungil.
9.3.Maakohus ei eksinud HÜS-i sätete kohaldamisel kui leidis, et elektriarvesti vahetamine on ühiskasutuses olevate hooneosade korrashoiuks vajalik toiming HÜS § 11 lg 1 p 3 järgi. HÜS § 11 lg 1 p 3 tuleb sisustada autonoomselt sõltumata EhS-is sätestatud ehitamise mõistest. Kostja viited erinevatele EhS-i sätetele ei olnud seetõttu asjakohased.
9.4.Maakohus ei eksinud, kui jättis kostja esitatud foto (dtl 32) hindamata TsMS § 238 lg 5 järgi. Hageja tõi hagi alusena esile, et hooneühistul on vajadus vahetada vanad arvestid uute kaugloetavate arvestite vastu. Foto kostja boksis asuvast vanast arvestist ei seostu hagi alusega.
2-21-8276 Tõendamise ese ei olnud küsimus, kas vana arvesti on plommitud ja töökorras, seega ei olnud alust hinnata esitatud tõendit. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Seoses sellega jäävad kostja kanda ringkonnakohtu menetluskulud (TsMS § 171 lg 1 alusel). Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
10.1.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguliste esindajate kulud 4590 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastustaja esindajate ajakulu oli 25,2 tundi. Vastustaja ja vastustaja esindajad on kokku leppinud tunnihinnas 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegium leiab, et kostja esindajate tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, kuid osaliselt ei ole põhjendatud esindajate ajakulu, mis on tehtud apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Arvestades esitatud väidete sisu ja vaidluse keerukust, võib pidada mõistlikuks ajakuluks kogu menetlusele 18 tundi. Seega on põhjendatud esindajakulu kokku 3240 eurot, koos käibemaksuga 3888 eurot.
10.2.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib ringkonnakohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.3.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.