Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. detsember 2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-126745
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi K. K. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
784,87 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, Postiaadress: Tartu mnt 83-601, Tallinn), Lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-post: [email protected]);
Asja läbivaatamine
Kostja: K. K. (isikukood xxxx, aadress xxxx, e-post: xxxx, faktiline asukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Lihtmenetlus
märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus T ees summas 29,03 €. T ja Kostja sõlmisid T lepingu Nr. xxxx, 21.06.2021, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamakestega tasumise tingimustes. Lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et T on lepingu tingimustele vastava kauba nõuetekohaselt Kostjale üle andnud ja Kostja on selle vastu võtnud. Kostja kohustus tasuma seadme eest 12 osamaksena igakuise maksega 599,00 € vastavalt esitatavatele arvetele ning T järelmaksu tingimustele arvetel märgitud tähtajaks. Lepingu eritingimuste kohaselt oli Lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 0% aastas. T ja Kostja sõlmisid Seadmekindlustuse leping Nr. Nr. xxxx, 30.08.2021, mille alusel T kohustus pakkuma kostjale seadmele kindlustust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. T esitas kostjale osutatud kindlustusteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus T ees summas 28,45 €. Seadmekindlustuse lepingu allkirjastamisega kinnitas Kostja, et ta on tutvunud lepingu tingimustega ja hinnakirjaga ning kohustus täitma Tingimused. Vastavalt Tingimuste p-le 37 kohustus Kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on Kostja kohustatud tasuma viivist vastavalt võlaõigusseadusele. Lepingu p 2 ja Tingimuste p 3 alusel piirab T kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on T-l õigus leping üles öelda. Tuginedes Tingimuste p-le 3 piiras T Kostja teenused alates 13.12.2021 ja kuna Kostja võlgnevust ei tasunud, luges T lepingu ülesöelduks alates 27.12.2021. Kostja põhivõlg kokku eelnevalt välja toodud teenuste eest on 656,40 € (29,03+598,92+28,45). Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 08.03.2022, 11.05.2022, 04.07.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile Xxxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 €. Nõude loovutamine hagejale Kostja ei reageerinud T nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning T loovutas 23.02.2022 nõude koos kõrvalnõuetega Kostja vastu Hagejale. Nõude loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Hageja palub mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja T AS ja K. K. vahel 02.06.2020 sõlmitud T liitumislepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 29,03 €, viivised 4,45 €; T AS ja K. K. vahel 30.08.2021 sõlmitud T järelmaksulepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 598,92 €, viivised 36,57 €, sissenõudekulud 30 €; T AS ja K. K. vahel 30.08.2021 sõlmitud T seadmekindlustuse lepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 28,45 €, viivised 1,96 €; Hageja palub mõista kostjalt K. K. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 29,03 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 30.09.2022; viivis kuni põhinõude 598,92 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 8% aastas, alates 30.09.2022; viivis kuni põhinõude 28,45 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, alates 30.09.2022; ning menetluskulud: riigilõiv summas 245 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 420 €; ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 12.11.22.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 245 eurot, mis vastab riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I sätestatud määrale, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 245 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seoses dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine, mis on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 3,5h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 420 eurot. Hageja esindaja pakub teenust 100 eur/tund (+km). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks 2 tunni ulatuses summas 240 eurot (2*100+km) õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks hageja kulusid maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel 20 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 505 eurot (245+20+240). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb
kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (505 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.