Ühinguõigus

kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. ÄS § 125 lg 1 kohaselt on usaldusühing äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. ÄS § 125 lg 2 järgi usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui käesoleva seadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. TsÜS § 40 lg 1 p 4 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. TsÜS § 40 lg 3 järgi võib kohus sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 40 lg 2 kohaselt kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus juriidilisele isikule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks. Äriregistrist nähtuvalt oli puudutatud isiku täisosanikuks X MTÜ, mis on äriregistrist kustutatud 08.12.2021 ning usaldusosanikuks Mittetulundusühing S, mis on äriregistrist kustutatud seoses ühinemisega L MTÜ-ga 21.02.2022. L MTÜ on registrist kustutatud 03.11.2022. Seega puuduvad puudutatud isikul nii täis- kui usaldusosanik, mis on vastuolus ÄS § 125 lg 1. Tegemist ei ole puudusega, mida oleks ilmselt võimalik kõrvaldada, mistõttu ei määra kohus puudutatud isikule tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. Kuna täisosanik ja usaldusosanik on kustutatud, ei ole kohtul ka kedagi enne sundlõpetamise otsustamist ära kuulata. Kohus leiab, et puudutatud isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele ning tuleb TsÜS § 40 lg 1 p 4 alusel sundlõpetada. ÄS § 113 kohaselt täisühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 114 lg 1 kohaselt täisühingu likvideerijateks on osanikud, kui ühingulepingu või osanike otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Osaniku õigusjärglased määravad ennast ühiselt esindama ühe likvideerija. TsÜS § 41 lg 2 II lause järgi sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Kuivõrd puudutatud isikul osanikud puuduvad, ei ole osanikke võimalik likvideerijaks määrata. Kohus leiab, et ka muud isikut ei ole võimalik likvideerijaks määrata, kuna kohtul puudub ülevaade puudutatud isiku varast. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist ei ole puudutatud isik osaliseks üheski käimasolevas kohtumenetluses. Kinnistusraamatust nähtuvalt kinnisvara puudub. Kohtule ei ole teada võimalikke likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud isikuid. Seetõttu leiab kohus, et puudutatud isik tuleb sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. Nähtuvalt asja materjalidest hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.