Harju Maakohus
Kohtunik
Merit Helm
Kohtujurist
Eliko Suurkuusk
Määruse tegemise aeg ja koht
06.12.2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-11691
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi L T vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja: T I Kostja: L T (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: P H
Kinnitada Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) ja L T (kostja) vaheline kompromiss järgmiselt:
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa edasi kaevata.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi L T vastu võlgnevuse nõudes.
Pooled esitasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetlus lõpetada.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et määrus ei ole edasikaevatav.
TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et pooled on menetluskulude jaotamises kokku leppinud. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda.
Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 595 eurot. TsMS § 150 lg 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, tuleb hagejale tagastada poolt tasutud riigilõivust, s.o 297,5 eurot (595 / 2). Riigilõiv tuleb tagastada hageja märgitud pangakontole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.