2-22-117216/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Menetlusabi taotlemise kord TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 442 lg 6 alusel selgitab kohus, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt viiviste osas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandja B OÜ-ga ja kostja kui tarbija 29.03.2021 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 295 eurot intressimääraga 60,7% aastas. Peale lepingu sõlmimist on kostja võtnud kahel korral juurde lisalaenu sõlmides 31.03.2021 lisalaenulepingu nr xxxx, milles lepiti laenusummaks kokku 499,26 eurot ja intressimääras 38% aastas. 26.05.2021 sõlmisid B OÜ ja kostja tähtajalise lisalaenulepingu nr xxxx laenusummaga 499,75 eurot ja intressimääraga 47% aastas. Hageja lähtub nõude esitamisel viimasest lisalaenulepingust nr xxxx. Hagiavalduse kohaselt on hagejal vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktile 3 õigus nõuda kostjalt viivist 0,12% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 0,12% päevas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o 09.03.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 06.09.2022 summas 106,01 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi, on tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).

VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on lahendis 3-2-1-25-16 (p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 113 lg 1 teises lausest tulenev viivisemäär on käesoleval ajal 8% aastas ehk ligikaudu 0,02% päevas (8% / 365). Aastamääras arvestatuna on kolmekordseks seadusjärgseks viivisemääraks 24% aastas (3 x 8%). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt viivist määraga 0,12% päevas ehk 43,8% aastas (0,12% x 365), mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seega on tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 sätestatud viivisekokkulepe tühine. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel seega eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu 03.06.2020 otsus 2-17-7502 p 13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine. Kuna lepingust tulenev viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on poolte kokkulepe viivisemäära kohta tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras vastavalt üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule. Seega on hageja põhinõudelt 485,41 eurolt sissenõutavaks muutunud viivisenõue hageja nõutud perioodi 09.03.202206.09.2022, s.o 182 päeva eest 19,36 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Hageja viivisenõue jääb 86,65 euro ulatuses rahuldamata (106,01-19,36). Menetluskulud TsMS 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 616,94 eurot, so ca 88% hagihinnast, jätab kohus menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda ning 12% ulatuses hageja kanda. Hageja on välja toonud, et tema menetluskuluks on riigilõiv 175 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise ees 40 eurot. TsMS § 138 lg 1, 2 ning TsMS § 139 lg 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot. TsMS § 144 p 51 kohaselt on kohtuväliseks kuluks kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Hagiavaldusele lisatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (hagi lisa 13) kohaselt on hagejal tekkinud kulu kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäituri vahendusel 40 eurot. Tegemist on kohtu hinnangul põhjendatud kuluga. Hageja põhjendatud menetluskuluks kokku on seega 215 eurot (175 + 40).