Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-22-11230

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2-22-11230 TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Elisa Eesti AS esitas 02.08.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse V. L. vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1 001.15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 121.56 eurot, viivised alates 03.08.2022 kuni põhinõude summas 1 001.15 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 280 eurot ja hageja õigusabikulud summas 480 eurot ning menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja Elisa Eesti AS vahel 05.10.2020 sõlmitud liitumislepingust nr xxxx, millega Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning 05.10.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx, seadme Apple xxxx ostmiseks. Kostja kohustus maksma saadud teenuste eest kokkulepitud tasu vastavalt talle esitatud arvete alusel. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata kokkuleppelised tagasimaksed, mille tulemusena Elisa Eesti AS loovutas 19.10.2021 kostja vastased nõuded osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 14.09.2022 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule põhistatud kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Harju Maakohus on edastanud kostjale menetlusdokumendid 14.09.2022 e-postiga e-posti aadressidele xxxx, xxxx; xxxx, kus need on tagastatud – muu põhjus; xxxx, kus need on tagastatud

2-22-11230 – muu põhjus; xxxx, kus need on tagastatud – muu põhjus; [email protected], kus need on tagastatud – muu põhjus. 14.09.2022 kohtunõudega kohustas kohus hagejat esitama kohtule kõik teadaolevad täiendavad andmed kostja võimaliku elu- või töökoha kohta. Kohus selgitas, et kohtul ei ole võimalik kostjale V. L. hagimaterjale kätte toimetada, kuivõrd kostja asukoht on teadmata ning hageja esitatud aadressi, xxxx, osas on varasemates kohtumenetlustes korteriomanik kinnitanud, et isik ei ela antud aadressil, ei ole kunagi elanud. Rahvastikuregistrijärgne elukoht kostjal puudub. Telefoninumber xxxx ei ole kättesaadav. Kohus on teinud järelepärimise Rahvastikuregistrisse ning Kohtute Infosüsteemi kostja kontaktandmete väljaselgitamiseks, kuid kostja kontaktandmeid ei ole õnnestunud kindlaks teha. TÖR andmetest nähtuvalt kostjal töökoht Eesti Vabariigis puudub. 04.10.2022 vastuses järelepärimisele teavitas Tallinna Linnakantselei, et neil ei ole andmeid V. L. (isikukood xxxx) alalise viibimiskoha ja kontaktandmete kohta. 19.10.2022 vastuses selgitas hageja, et laenulepingu sõlmimisel esitas kostja oma aadressiks xxxx, mille hageja esitas kohtule hagiavalduse päises. Kostja ei ole laenuandjat ega hagejat teavitanud andmete muutmisest. Hagejal on alust arvata, et kostja hoiab teadlikult hagejat ja ka kohut oma kontaktandmete osas teadmatuses. 28.10.2022 vastuses järelepärimisele teavitas Politsei- ja Piirivalveamet, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed V. L. (isikukood xxxx, hagejale teadaolev aadress xxxx) asukoha kohta. Üheltki kohtule teadaolevalt aadressilt ja e-posti aadressilt ei ole menetlusdokumente võimalik kostjale edastada. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale V. L.’le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks. Eeltoodust tulenevalt Harju Maakohus otsustas 03.11.2022 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise ning toimetas määruse kostjale kätte avalikult, st väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1 001.15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 121.56 eurot ja täiendav viivis alates 03.08.2022 põhinõudelt summas 1 001.15 eurot kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-22-11230 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 280 eurot. Hageja esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu). Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 280 eurot, Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 480 eurot, millele lisandub käibemaks summas 96 eurot ehk kokku 576 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.