2.Mõista kostjalt E R (isikukood xxx) hageja S K (isikukood xxx) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 250 eurot ja varalise kahju hüvitis 544 eurot, kokku 794 eurot.
3.Mõista kostjalt E R hageja S K kasuks välja viivised alates 04.07.2022 kuni punktis 2 toodud nõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus
5.Mõista kostjalt E R hageja S K kasuks välja menetluskulu 879 eurot (sh riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja kulu 389 eurot).
6.Mõista kostjalt E Rlt hageja S K kasuks välja hüvitatavatelt menetluskuludelt (879 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
2-22-9739
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.S K (hageja) esitas 04.07.2022 Harju Maakohtule hagi E R (kostja) vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras, mõista kostjalt välja hageja kasuks varalise kahju hüvitis 544 eurot ning viivis varalise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt veetsid hageja ja kostja tütar 18.09.2021 hageja juures koos aega, kus hageja ja kostja tütar olid omavahel intiimsuhtes. Kui kostja sellest teada sai, esitas ta hageja peale alusetu kuriteokaebuse, väites, et hageja on tema tütart vägistanud. Politsei- ja Piirivalveamet jättis kriminaalmenetluse alustamata, kuna kostja kaebus oli aluseta. Muuhulgas kinnitas ka kostja tütar ise, et ta oli hagejaga vahekorras vabatahtlikult. Hageja ei nõua kahju hüvitamist kuriteokaebuse pinnalt. Eelnevast hoolimata pidas kostja vajalikuks hageja au ja head nime kahjustada teiste isikute eest. Kostja avaldas Facebook Messengeri vahendusel H K (K) hageja kohta järgmised au teotavad väited: „Kas teate et ser mis S tego ol väärtegu kuna tütar oli umbjoobes“ ning „S on narkot ka juba teinud“. Ühtlasi saatis kostja hageja au teotavaid sõnumeid ka hageja emale A K (K). Kostja avaldas hageja kohta muuhulgas järgmiseid au teotavaid väiteid: „teie poeg on luuser ärakasutaja“, „poeg on vähistaja hea kasvatus teil“, „Seda teate te poeg on narkot ka kasut“ ning „Selles et ta väärkohtles minu tütart. See teda enesetapu katseni viiski“. Kostja on kokkuvõtlikult väitnud, nagu oleks hageja tema tütart vägistanud, ära kasutanud ning ta enesetapukatseni viinud. Tegemist on hageja hinnangul ilmselgelt väidetega, mis teotavad hageja au ja head nime. Kuna kostja oli mitme isiku ees rikkunud hageja põhiõigust aule ja heale nimele, esitas hageja kostjale 08.11.2021 nõudekirja kahju hüvitamiseks. Kostja vastas hageja nõudel SMS-i teel 21.12.2021 ning keeldus kahju hüvitamast. Edasise vestluse käigus tõi hageja välja, et ta on kohtuvaidluse vältimise huvides valmis mittevaralise kahju hüvitamise nõudest ka loobuma ning lugema vaidluse lõppenuks sellega, kui kostja vabandab hageja ees ning hüvitab neile tekitatud varalise kahju. Kostja ei nõustunud paraku ka taolistel tingimustel vaidlust kokkuleppega lahendama.
2-22-9739 Kostja avaldas H K ja hageja emale faktiväite, nagu oleks hageja narkootikume tarvitanud. Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige, hageja ei ole narkootikume tarvitanud. Kostja avaldas hageja emale faktiväite, nagu oleks hageja vägistaja. Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige, kostja ei ole kedagi vägistanud. Kostja avaldas hageja emale faktiväite, nagu oleks hageja väärkohelnud kostja tütart ja hageja väärkohtlemise tagajärjel kostja tütar üritanud enesetappu teha. Tegelikult oli hageja ja kostja tütre vahel vabatahtlik intiimsuhe. Seda on politseile kinnitanud ka kostja tütar ise. Kostja tütar oli enne enesetapu katse sooritamist kurb ja pahane hoopis kostja tegevuse peale, mitte hageja peale. Hageja leiab, et kostja avaldatud faktiväited on ebaõiged. Kostja avaldas faktiväited ilma mistahes viisil andmeid kontrollimata. Kostja eesmärk faktiväite avaldamisel ei olnud tegelike asjaolude avaldamine kolmandatele isikutele. Avaldatust ilmneb selgelt, et kostja eesmärk oli pelgalt halvustada ja laimata hagejat talle lähedaste isikute ees ning teha talle sellega haiget. Kostja oli politsei ja lastekaitse poole juba pöördunud ning alustas hageja laimamist tema lähedaste ees enne asjaolude väljaselgitamist. Kostja avaldatud faktiväide on hageja au teotav. Hageja näol on tegemist xxx-aastase poisiga, kelle kohta kostja väidab, et ta on vägistaja, narkootikume tarvitanud, kostja tütart väärkohelnud ja ta sellega enesetapukatseni viinud. Kostja esitatud faktiväited on põhjustanud hagejale väga suurt häbi ja ebamugavustunnet oma lähedaste ees. Hageja on pidanud oma intiimelu kohta informatsiooni jagama oma ema ja tädiga, et vähendada talle kostja poolt laimamise ja au teotamisega tekitatud kahju. Kostja soovis sellega tekitada hagejale raskeid hingelisi üleelamisi ning meelestada hageja ema ja tädi hageja vastu. Kostja avaldas H K väärtushinnangu, nagu oleks hageja toime pannud väärteo, sest kostja tütar oli alkoholijoobes. Kostja avaldatud teksti konteksti vaadates on ilmselge, et kostja mõtleb „selle“ all hageja ja kostja vahel olnud intiimsust. Kostja avaldatud väärtushinnang on ebaadekvaatne, kuna hageja ei ole kostja tütrega intiimsuhtes olemisega ühtegi õigusvastast tegu toime pannud. Kostja avaldas hageja emale väärtushinnangu, nagu oleks hageja luuser ja ärakasutaja. Hageja hinnangul on kostja avaldatud väärtushinnang ebaadekvaatne, kuna hagejat ei ole kohane nimetada luuseriks ja ärakasutajaks. Hageja leiab, et nimetatud väärtushinnangud tuleb lugeda ebakohaseks. Kostja avaldas väärtushinnangud ilma mistahes viisil teadaolevaid asjaolusid arvestamata. Avaldatust ilmneb selgelt, et kostja eesmärk oli pelgalt halvustada ja laimata hagejat talle lähedase isiku ees ning teha talle sellega haiget. Hageja leiab, et kostja avaldatud ning käesoleva hagi aluseks olev tekst kannab endas väärtusotsustust, mis annavad hageja isikule selgelt negatiivse kuvandi. Tegemist oli väga raske perioodiga hageja isiklikus elus ning kostja põhjendamatud ja alavääristavad väited suurendasid oluliselt hageja üleelamisi. Hagejal tekkisid meeloluhäired ning ärevus- ja söömishäired. Hageja on xxx-aastane laps, kelle kohta on kostja kokkuvõtlikult väitnud, nagu oleks hageja tema tütart vägistanud, ära kasutanud ning ta enesetapukatseni viinud. Tegemist on ilmselgelt väidetega, mis teotavad hageja au ja head nime ja on seega õigusvastased. Seoses kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju. Hageja on pidanud tundma oma perekonnas ja lähedaste ees häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Kostja avaldatud teksti pinnalt jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui hageja oleks eluliselt ebamoraalse ja kõlvatu käitumise ning suhtumisega. Kostja lõi hagejast perekonnaliikmete ja lähedaste silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga pole muutunud või muutumas. Kostja kirjutatud ebaõiged faktiväited on hageja au teotavad. Hageja laimamine on põhjendamatu. Hageja on xxx-aastane laps, kes oli lähedastes suhetes teise samas vanuses oleva tütarlapsega. Hageja tegevuses ei ole tuvastatud mitte midagi ebasündsat või ebakohast, seda ka mitte politsei poolt. Sama on kinnitanud ka kostja tütar ise, et kõik, mis nende vahel toimus, oli mõlema vaba tahe. Seega on kostja väited ja nendes sisalduvad väärtushinnangud hageja kohta täiesti ebakohased. Hageja ei ole toime pannud
2-22-9739 ühtegi häbiväärset tegu, tarvitanud narkootikume, kedagi vägistanud ega ära kasutanud või oma käitumisega kostja tütre suhtes väärtegu toime pannud. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle tekitatud mainekahju ning kostja süü siinses asjas on suur. Antud hagis toodud hageja au teotava teksti sisu ja eesmärk pole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele, vaid see on suunatud intensiivselt hageja isiku pihta: eesmärgiga seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus ning alavääristada ja häbistada hagejat. Arvestades üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hagejale haiget tegemist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks 1000 eurot. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel ka kohtueelsete menetluskulude (õigusabikulu) hüvitamist summas 544 eurot (sisaldab käibemaksu) Kostja vastuväited
2.Kostja on hagiavalduse menetlusse võtmise määruse ning hagi materjalid saanud kätte etoimiku vahendusel 12.08.2022 ja 14.08.2022. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (ega hiljem) kohtule vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud asjas esitatud hagiavalduse ning esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis kohtu äranägemisel järgmiste ebakohaste väärtushinnangute ning hageja au teotavate väidete avaldamise eest hageja tädile: „Kas teate et ser mis S tego ol väärtegu kuna tütar oli umbjoobes“ ja „S on narkot ka juba teinud“. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitis kohtu äranägemisel järgmiste ebakohaste väärtushinnangute ning hageja au teotavate väidete avaldamise eest hageja emale: „teie poeg on luuser ärakasutaja“, „poeg on vähistaja hea kasvatus teil“, „Seda teate te poeg on narkot ka kasut“ ja „Selles et ta väärkohtles minu tütart.“ See teda enesetapu katseni viiski“. Hageja leiab, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, nagu hageja oleks narkot ka juba teinud ja narkot ka kasutanud, lisaks et nagu hageja oleks vägistaja ning, et hageja väärkohtles kostja tütart, mis teda enesetapu katseni viiski.
6.Hageja nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 1043, mis võimaldab isikul nõuda teiselt isikult talle õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja väitel põhjustas kostja talle kahju isiklike õiguste rikkumisega. Hagiavalduses esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostja käitumise õigusvastaseks lugemine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 alusel.
7.Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist. Ebakohane on ka ilmselgelt vulgaarne, inimväärikust alandav või
2-22-9739 inimest mõnitava tähendusega või ähvardusi sisaldav hinnang (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 33-1-3-12, p 42, nr 3-2-1-67-10, p 20).
8.Väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse hindamisel peab kohus VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 järgi arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Seega saab kohus lugeda isiku käitumise teise isiku au teotamiseks, kui selline hinnang põhineb erinevate õiguste ja hüvede kaalumisel. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine eeldab kohtu poolt väärtusotsuse tegemist.
9.Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt avaldatud ning hageja hagi aluseks olev tekst kannab endas väärtusotsustust, mis annavad hageja isikule selgelt negatiivse kuvandi. Tegemist on väidetega, mis teotavad hageja au ja head nime ja on seega õigusvastased. Hageja on välja toonud, et seoses kostja poolt avaldatud ebakohaste väärtushinnangutega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb selles, et hageja on pidanud tundma oma perekonna ja lähedaste ees häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Õiguskirjanduses on leitud, et isiku väärikuse rikkumine võib toimuda ka viisil, mis sisuliselt toimub nt nelja silma all ja see ei kahjusta isiku mainet avalikkuse silmis. (vt Võlaõigusseaduse kommentaarid III, § 1046, p 3.3., lk 659). Hageja ei pea taluma enda halvustamist lähedaste silmis.
10.VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Juhul kui kostja on hageja isikuõigusi rikkunud, on kostjal põhimõtteliselt alati hagejale mittevaralise kahju hüvitamise kohustus (vt Riigikohtu 04.10.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18). Hüvitise suurust põhjendavad asjaolud peab kohtule esitama hageja. Kostjal on võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid, mille alusel kohus saaks kaaluda hüvitise suuruse vähendamist. (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 25). Kuna kostja on hageja isiklikke õigusi rikkunud, on hagejal õigus mittevaralise kahju hüvitisele.
11.Hageja on jätnud kohtu otsustada, millises ulatuses on hagejal õigus mittevaralise kahju hüvitist saada. Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju hüvitise suurust vähendavaks asjaoluks on antud juhul see, et ei saa järeldada, et kostja rikkumised oleksid hagejale põhjustanud raskeid tervislikke tagajärgi. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et ebakohased väärtushinnangud esitati sõnumitest üksnes hageja lähedastel. Kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu 09.04.2008 otsus nr 3-2-1-19-08, p 13, 25.09.2013 otsus nr 3-2-1-80-13, p 20, 26.06.2013 otsus nr 3-2-1-18-13, p 26). Kohus leiab, et käesolevas asjas asjaolusid arvestades on kohtupraktikaga kooskõlas hagejale mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine 250 euro ulatuses.
12.Lisaks mittevaralisele kahjule on hagi kohaselt hagejale tekkinud kahju tulenevalt asjaolust, et hageja oli sunnitud pöörduma enda õiguste kaitseks lepingulise esindaja poole õigusabi saamiseks. Viimasest tulenevalt tuli hagejal kanda õigusabiteenuse saamiseks täiendavaid kulutusi kokku summas 544 eurot seoses kostjale nõudekirja saatmisega. Kohus leiab, et antud juhul oli hageja poolt kohtueelse õigusabi kasutamine põhjendatud, et üritada kohtuvaidlust vältida. Kohus on seisukohal, et hageja kohtueelsete õigusabikulude summa on koostatud nõudekirja sisu ja mahtu arvestades mõistlik. Kohus märgib, et kohtueelsete õigusabikulude
2-22-9739 hüvitamine on võimalik VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Riigikohus selgitas oma 09.02.2011 otsuse nr 3-2-1-138-10 p-s 29, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hageja kohtueelsete õigusabikulude kahju 544 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel.
13.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud ning seda vastavalt seaduses sätestatud määrale alates hagiavalduse esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 250 eurot, varalise kahju hüvitise 544 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
16.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
17.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja mõista riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja tasu 869 eurot (käibemaksuga). Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
18.TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud mõista kostjalt hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 490 eurot.
19.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.
20.Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 4,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta), kokku 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot. Lisaks on hageja menetluskuluks rahvastikuregistri päring 5 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kuivõrd kohus on rahuldanud hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmiseks, siis leiab kohus, et esindaja õigusabikulud on põhjendatud mitte rohkem kui 2 tunni ulatuses. Menetluskulu rahvastikuregistri päringu osas summas 5 eurot, tuleb pidada põhjendatuks.
21.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280
2-22-9739 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.