Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank ASis EE221700017003510302 või EE567700771003819792 LHV Pank. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 100 euro, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro ja õigusabikulu summas 420 euro väljamõistmiseks. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on samal päeval esitanud makskäsu kiirmenetlusse kaks xxx AS-i ja R L vahel 06.03.2021 liitumislepingust nr xxx tulenevat nõuet, millest ühte menetleti tsiviilasja 2-22-103742 ja teist tsiviilasja 2-22-103743 raames. Kohus leiab, et mõlemad nõuded tulenevad samast lepingust ja on sama kostja vastu ning nõuete summa koos ka ei oleks ületanud maksekäsus nõutud piirmäära, mistõttu oleks neid nõudeid saanud menetleda ühes tsiviilasjas koos. Nõuete eraldi menetlemine on põhjendamatult suurendanud kostjalt väljamõistetavaid menetluskulusid (riigilõiv, makskäsu kiirmenetluse kulu ja lepingulise esindaja kulu). Kohus arvestades, et hageja oleks saanud esitada samast liitumislepingust tulenevad nõuded ühes hagis leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulu ei ole põhjendatud kulu. Lepingulise esindaja kulude hindamisel võtab kohus arvesse, et hageja on esitanud tavapärase masshagi, kus hageja esindaja kasutab standardset hagiavalduse vormi, muutes selles üksnes andmeid kostja, võlasumma ja võlgnevuse aluseks olevate asjaolude kohta, mille koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas ning et samast liitumislepingust tulenevad nõuded oleks saanud esitada ühes hagis ning peab TsMS § 175 lg 1 kohaselt põhjendatuks ja vajalikuks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 60 eurot. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv 100 eurot põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.