5.Määrata J. K. i menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Eesti Vabariigilt (Tartu Vangla kaudu) välja J. K. i kasuks riigilõiv 5 eurot.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on
selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.J. K. (hageja) esitas 15. veebruaril 2022 Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi Tartu Vangla kaudu (kostja) vastu asja väljavahetamiseks või raha tagastamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja tellis Tartu Vangla poest televiisori 24 PHILIPS 4132 24PHx43x4, mille ta valis vangla väljastatud infolehest. Seoses teleri kasutamisega võeti elektri eest 2,23 eurot, kuigi pidi võetama 0,63 eurot. Selgus, et hagejale toodi vale teler. Hageja palub kohustada vanglat televiisorit asendama (teleri vastu, mille võimsus ei ületa 30 vatti) või tagastama teleri eest makstud 184,90 eurot. Hageja sõnul toodi talle lukustatud kambrisse poenimekiri, kus oli teler Philips 24 tolli võimsusega 30W. Samuti toodi kasutusjuhend, milles kirjas oleva teleri hageja tellis. Kui vangla poes sellist telerit ei olnud, oleks vangla pidanud teda sellest teavitama. Kostja seisukohad
2.Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastuses hagile kostja ei nõustu, et hagejale müüdud teler ei vastanud lepingutingimustele. Hagejale müüdi teler, mis oli ka hagejale välja pakutud vangla kaupluse hinnakirjas. Võib küll möönda, et pakutud ja müüdud teler ei olnud sellise markeeringuga, nagu hageja ise kirjutas oma soetustaotlusele, kuid sellise markeeringuga telerit, nagu hageja märkis, ei olegi kostjale teadaolevalt olemas (kindlasti ei ole sellist telerit olnud vangla kaupluse nomenklatuuris). Seetõttu on hageja taotlus teleri vahetamiseks kostja hinnangul perspektiivitu – kostja ei ole hagejale tema soovitud telerit pakkunud, st see ei ole saanud olla ka lepingu ese ja seetõttu ei ole saanud olla sellel ka hageja ette heidetavaid puuduseid. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja kasutanud lepingust taganemise võimalust, mida pakuvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 49 lg-d 1 ja 11. Kostja on seega seisukohal, et hagejale müüdud teler vastas lepingutingimusele VÕS § 2171 lg-te 2 ja 3 tähenduses ning hagejal puudub alus tugineda kostja poolsele lepingu rikkumisele. Kostja tugineb ka sellele, et hageja pidi juba esmakordsel teleri kättesaamisel saama aru (markeeringusilt), et talle üle antud teleri markeering on selline, nagu oli vangla kaupluse hinnakirjas, mitte täpselt sama, mida hageja kirjutas oma taotluses. Seega isegi kui hageja tuginemine lepingutingimustele mittevastavusele oleks aktsepteeritav, ei ole nõue esitatud VÕS § 220 lg-s 1 märgitud tähtaega järgides. Küsimus kas hageja peab elektri kasutamise eest vanglas tasuma 2,23 eurot või mõne muu summa, ei ole käesoleva vaidluse ese. Ka on müügilepingu seisukohast ebaoluline, milline on teleri täpne energiatarve. Lõplikes seisukohtades märgib kostja täiendavalt, et hageja sai 24. mai 2021 tellimuse alusel teleri vangla kauplusest kätte 4. juunil 2021, mil see kauplusest väljastati ning paigutati kinnipeetavate isiklike asjade lattu. Kostja on seisukohal, et sellega toimus müüja kohustuse asi üle anda täitmine. See, et vangla paigutab ostetud elektriseadmed esmalt lattu, et teostada
vajalikud turvaprotseduurid, ei ole enam müügilepingu osa – paigaldatavad turvakleebised ning vara registrisse kandmine on vanglatöö spetsiifilised toimingud. See, et antud juhul müüs teleri Tartu Vangla, kes osaleb sellega ka eraõigussuhtes, on konkreetse vangla omapära, siiski tuleb eristada vangla era-ning avalik-õiguslikke toiminguid. Hageja sai teleri kambrisse
22.juunil 2022, kus ta kasutas seda kuni 21. juunini 2022, st aasta. Hageja ei avaldanud varem soovi, et teleri aktiivsest kasutamisest loobuda. Oma nõudega soovib hageja sisuliselt müügilepingust taganeda. Hageja põhjendab oma taganemistaotlust sellega, et tal oli oluline huvi saada teiste parameetritega teler. Kostja jääb seisukohale, et teleri asendamine ei ole võimalik, kuna hageja soovitud telerit ei ole vangla kaupluses müügil ning kostjale teadaolevalt ei ole ka olnud. Kostjale ei ole ka teada, kas sellise tähistusega mudelit üldse on. Taganemisõiguse kasutamine on VÕS § 116 lg 1 järgi lubatud vaid olulise lepingurikkumise korral. Kostja on seisukohal, et Tartu Vangla kauplus, müües hagejale teleri 24PFS5525/12, ei ole müügilepingut rikkunud. Kinnipeetavatel on võimalik osta vangla kauplusest seal müüdavaid esemeid. Kauplus ei tegutse n-ö maaklerina ega otsi turult kinnipeetavatele meelepärast kaupa. Käesoleval juhul oli vangla poolt esitatud hinnakiri, mille järgi sai ka hageja teleri soetada, kriteeriumiga Philips, 24 tolli ekraan, energiatarve 32 vatti. Tartu Vangla kaupluse poolt müüdud teler nendele tingimustele ka vastas. Kostja on seisukohal, et hea usu kohase käitumisena ei saa käsitleda seda, kui ostja täidaks teadlikult taotluse valesti, et tekitada endale kunstlikult alus edaspidisteks vaidlusteks. Kui pidada kaupluse tegevust müügilepingu rikkumiseks, ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega. Kas lepingurikkumine on oluline, on tuletatav mh poolte avaldustest, aga samuti poolte edasisest käitumisest. Ühest küljest jätkas hageja ostetud teleri kasutamist, kuigi see ei olnud talle vältimatu, sest tal oli olemas ka teine teler. Alles kohtu eelistungil kohtu poolt tõstatatud küsimused võisid initsieerida selle, et hageja laskis ostetud teleri lattu paigutada, võttes sealt kasutusele teise teleri. Hageja on väitnud, et tema jaoks on ülioluline teleri maksimumvõimsus, mille järgi arvutatakse summa, mida peab kinnipeetav elektriseadme kasutamise eest tasuma. Samas lükkavad hageja enda poolt esitatud avaldused selle argumenditäielikult ümber. Nii avaldas hageja, et ta oleks ostetud Philipsi teleri asemel soovinud saada Sharpi, mida vangla väga lühiajaliselt müüs ning mille võimsus, mida arvestatakse elektri hüvitise määramisel, oli 40W. Samuti pakkus hageja istungil välja, et vangla võiks vahetada tema teleri vangla klubiruumis asuva teleriga. Vangla eeldab, et hageja pidas silmas sotsiaalgrupitöö ruumis asuvat telerit Sony Trinitron KV-29FX30E. Selle puhul on esiteks tegu muidugi teleriga, mille diagonaal on 29 tolli ja mis on juba seetõttu keelatud (kodukorra p 7.1.27), teisalt on avalikust veebist võimalik leida info (antud teleri andmesildil vastav info puudub), et teleri võimus ei ole mitte vähem kui 94W. Seega avaldab hageja järjepidevalt saada soovi suurema elektrivõimusega telerit kui vaidlusalune Philips, mis on 32W. Seega ei pea ka hageja ise oluliseks, et teler oleks väiksema võimusega kui 30W, mis on madalama energiahüvitise piirvõimsus. Samuti on olemasolevast Philipsist võimsamad hetkel müüdavad telerid EStar, hinnaga 167,90 eurot, mille võimsus on 45W ja Philips 24phs5507/12, müügihinnaga 225 eurot ja mille võimsus on 36W. Seega leiab kostja, et hageja taganemisavaldus ei ole lubatav ning palub jätta hagi tagajärjetuks.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus on seisukohal, et rahuldada tuleb hageja alternatiivne nõue raha tagastamiseks.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus
ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Kohus leiab, et pooltevaheline õigussuhe vastab müügilepingu tunnustele (VÕS § 208). Tegemist on tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses. Hageja soovib eelkõige teleri asendamist, mis on kvalifitseeritav müügilepingu täitmise nõudena VÕS § 222 lg 1 alusel. Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja VÕS § 221 lg 1 kohaselt nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui valitud õiguskaitsevahendi kasutamine on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teise õiguskaitsevahendi kasutamisega ebaproportsionaalseid kulusid, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas väärtust, mis asjal oleks olnud, kui lepingutingimustele mittevastavust ei esineks, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust kasutada teist õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärse ebamugavuseta.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale üle antud teler vastab lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 1, § 2171 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 2171 lg 2 p 1 kohaselt loetakse tarbijalemüügipuhul asi lepingutingimustele vastavaks, muu hulgas kui selle kirjeldus, liik, kogus, kvaliteet, kasutusviis, ühilduvus, koostalitlusvõime ja muud omadused vastavad kokkulepitud tingimustele. Vaidlust ei ole, et hageja esitas 25. mail 2021 taotluse teleri ostmiseks. Taotlusel on märgitud teler „24 PHILIPS 4132 24PHx43x4“(tl 15, 53). Sama markeeringu on kostja märkinud taotlusel teleri laost väljastamiseks (tl 53 pöördel). Kostja möönab, et hagejale müüdud teler (24PFS5525/12) ei olnud sellise markeeringuga, nagu hageja kirjutas. Kostja on esitanud kohtule Tartu Vangla kaupluse 2021. a maikuu hinnakirja, kust nähtub, et vangidele pakuti võimalust osta telerit „Philips 24` LED 32W“ (tl 19). Samas on hageja esitanud kohtule dokumendi, mis tundub väljavõte vangla kaupluse hinnakirjast, kus pakutakse võimalust osta teler „Philips 24` LED 30W“ (tl 49). Väljavõttest ei nähtu aga, millal antud hinnakiri kehtis. Hageja esitatud dokumentidest nähtub, et hageja on varem vangla poole pöördunud ja palunud võimaldada osta 24 tolline teler võimsusega 30W (tl 37, 40, 43). Hageja on esitanud kohtule teleri kasutusjuhendi, milles on toodud sh hageja märgitud markeeringule vastava teleri kirjeldus (tl 52). Hageja on selgitanud, et kasutusjuhendid on vangla poolt hagejale lukustatud kambrisse toodud (tl 144-145). Kostja esindaja on selgitanud, et kasutusjuhendid on mitme markeeringu jaoks korraga antud, vangla müüs vaid ühte telerit nendest (tl 29). Kohus nõustub hagejaga, et kui kostjal ei olnud pakkuda sellise markeeringuga telerit, nagu hageja oma taotluses märkis, oleks kostja pidanud sellest hagejat teavitama. Kohus on seisukohal, et kui hagejale üle antud teler vastab küll maikuu hinnakirjas välja pakutule, kuid ei vasta hageja poolt taotlusel teleri ostmiseks märgitule, siis ei saa öelda, et hagejale üle antud teler vastas lepingutingimustele. Kuna tellitud teleri asemel on hagejale antud üle teine mudel, on kostja müügilepingut rikkunud. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole alust arvata, et hageja täitis taotluse teadlikult valesti (nagu kostja oma viimastes seisukohtades viitab).
7.Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul on tegemist mittevastavusega, mis oli olemas asja hagejale üleandmisel. Seega kostja vastutab VÕS § 218 lg 1 järgi asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.
8.VÕS § 220 lg 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele
mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, siis VÕS § 220 lg 3 järgi ei või ta asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus märgib, et tarbijast ostjal ei ole asja ülevaatamiskohustust. Tarbija saab mittevastavusele tugineda kahe kuu jooksul alates hetkest, mil ta puuduse tegelikult avastas. Kostja on kinnitanud, et hageja sai teleri kambrisse 22. juunil 2021. Seega ei saanud kostja mittevastavusest enne seda teada saada. Hageja pöördus teleri välja vahetamiseks esmalt kaebusega halduskohtusse. Kohus võttis asja materjalide juurde hageja poolt 18. augustil 2021 Tartu Vanglale esitatud pöördumise ja Tartu Halduskohtu 18. novembri 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-2584. Hagiavaldusest ja viidatud dokumentidest nähtuvalt hageja sai puudusest teada augustis 2021 pärast seda, kui teleri kasutamisega seonduvalt võeti elektri eest võeti 2,23 eurot, kuigi teleri võimsust arvestades pidi võetama 0,63 eurot. Hageja on juba
18.augustil 2021 Tartu Vanglale esitatud pöördumises soovinud teleri vahetamist selle vastu mis ta tellis (kui vangla ei nõustu sellega, et ta maksab teleri kasutamisega seonduvalt 0,63 eurot elektri eest kuus). Seega hageja on kostjale puudusest igal juhul õigeaegselt teatanud ja nõudnud lepingu täitmist, arvestades et puudusest teatamine mahub kahe kuu sisse alates teleri saamisest kambrisse.
9.Kohus osundab, et hageja müügilepingu täitmise nõuet saaks rahuldada, peab VÕS § 222 lg-st 1 tulenevalt teleri asendamine olema võimalik. Käesoleval juhul oli lepingu esemeks konkreetse markeeringuga teler, sellest tulenevalt saab hageja täitmisnõude raames nõuda talle üle antud teleri asendamist taotlusel märgitud markeeringuga teleriga. Kuna aga hageja on märkinud taotlusel teleri soetamiseks teleri markeeringu, mida taotluse esitamise ajal vangla poes müügil ei olnud ja ei ole ka praegu müügil, ei ole teleri asendamine võimalik. Hageja on esitanud ka väljatrüki veebilehelt philips.ee otsingusõnaga „4132“, mis ei näita, et sellise mudeli markeeringuga oleks 24-tollise ekraaniga telereid (tl 22-23). Puuduvad andmed selle kohta, et taotlusel märgitud markeeringuga telereid (enam) toodetaks.
10.Alternatiivselt soovib hageja raha tagasi. Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue raha tagastamiseks kuulub rahuldamisele VÕS § 189 lg 1 alusel, mille kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki pool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist.
11.Kostja on viidanud, et hageja ei ole kasutanud VÕS § 49 lg-tes 1 ja 11 sätestatud taganemisõigust. VÕS § 49 lg 1 näeb ette, et tarbija võib väljaspool äriruume sõlmitavast lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. VÕS § 49 lg-st 11 tuleneb, millal lgs 1 nimetatud taganemise tähtaeg kulgema hakkab. Kohus märgib, et need sätted ei ole asjakohased, kuna praegusel juhul tugineb hageja asja lepingutingimustele mittevastavusele.
12.VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 223 lg 1 (lepingu ajal kehtinud sõnastuses) kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 223 lg 3 kohaselt võib lg-s 1 nimetatud juhul lepingust taganeda täiendavat tähtaega määramata. VÕS § 188 lg 1 järgi taganemine toimub taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 118 lg 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama või kui täitmiseks määratud täiendav tähtaeg on möödunud.
13.Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja andis hagejale lepingu täitmisena üle vale teleri ning asunud seisukohale, et teleri asendamine ei ole võimalik. Seega tuleb kostja lugeda
müügilepingut oluliselt rikkunuks. Kohus leiab, et alternatiivse nõude esitamine raha tagastamiseks, juhuks kui telerit asendada ei saa, on käsitletav järeldusliku taganemisavaldusena. Hageja on mittevastavusest teada saades pöördunud vangla poole seonduvalt teleri kasutamise eest elektri võtmisega ning nõudnud alternatiivselt teleri asendamist. Käesolev hagi on esitatud lühikese aja jooksul pärast halduskohtu määruse jõustumist 1. veebruaril 2022, millega hageja halduskohtule esitatud kaebus tagastati. Seega on hageja lepingust taganenud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai oluliselt lepingurikkumisest teada. Kuna hageja on lepingust taganenud, tuleb kostjal tagastada hagejale lepingu alusel tasutud 184,90 eurot.
14.Kohus leiab, et TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kohus menetleb hilinenult esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja viimastele seisukohtadele 13. oktoobril 2022 esitatud vastuses hageja palub otsustada sealhulgas, et vangla peab talle tagastama raha, mida ta on elektri eest enam maksnud, ning palub vanglalt nõuda tema kasuks kahju hüvitamist. Kohus kõnealuseid taotlusi ei menetle, kuna need on esitatud hilinenult, puuduvad põhjendused, miks neid ei saanud varem esitada ning nende menetlemine põhjustaks asja lahendamise viibimise.
15.Kohus selgitab, et endiselt on mõistlik ja võimalik lahendada asi kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. TsMS § 420 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kostja on kompromissi korras olnud nõus talle müügilepingu alusel üle antud telerit edasi kasutama, kui vangla võtab seoses teleri kasutamisega elektri eest 0,63 eurot kuus. Vangla sisekorraeeskirja § 591 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud hüvitama isiklike elektriseadmete kasutamise kulud järgmiselt: 1) 1030 W seadme eest kuus 0,63 eurot, 31-100 W seadme eest kuus 2,23 eurot ja üle 100 W seadme eest kuus 2,87 eurot. Hageja on esitanud foto hagejale üle antud telerile tootja paigaldatud andmesildist, kus on märge teleri võimsuse kohta 32 W (tl 21). Võimalik kompromiss seisneks elektri eest tasumises väiksema tariifi järgi ja kostjal täitevvõimu esindajana tasuks seda kulude optimeerimisel kaaluda. Menetluskulud
16.Arvestades hageja alternatiivse nõude rahuldamist, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
17.13. juuni 2022. a määrusega kohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas ta hagiavaldusele tasumisele kuulunud riigilõivu tasumisest osaliselt. Hageja on tasunud riigilõivu 5 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.