Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

kohustusi mitte varjata saadud tulusid või vara ja anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning PankrS § 175 lg-s 4 sätestatud kohustust anda kohtule vande all teavet oma kohustuste täitmisest. Esiteks nähtub J M (pankrotis) 26. aprilli 2022.a vastustest, et J M (pankrotis) endiselt ei täida kohtu ega usaldusisiku korraldusi jättes dokumente esitamata ja küsimustele vastamata märkides oma vastustes paljasõnaliselt muu hulgas nt „nimetatud kontode osas väljavõtet sissetulekute kohta esitada ei ole võimalik“ ja „selliseid maksekorraldusi ei eksisteeri, mistõttu pole ka võimalik neid usaldusisikule ega kohtule esitada“ ja „ühtegi dokumenti esitada ei ole“ ja „töötuna arvele võtmise dokument ei puuduta võlgadest vabastamise menetlust.“ Teiseks nähtub J M (pankrotis) 26. aprilli 2022.a vastustest, et J Ml (pankrotis) on arvelduskonto nr xxx mille jääk on/oli 13 890,12 eurot. J M (pankrotis) on nimetatut varjanud usaldusisiku, kohtu ja võlausaldajate eest. Xxx’ile arusaadavalt andis J M (pankrotis) korralduse AS’ile xxx kanda võlgadest vabastamise menetluse kestel sinna salajasele välismaa arvelduskontole oma pensionifondi osakute väljamakse summas 27 198,24 eurot (bruto) ning on kasutanud saadud raha eelduslikult omaks otstarbeks selle asemel, et eelnevat usaldusisikule edastada ja võimaldada väljamakseid võlausaldajatele. Sellise tegevusega on otseselt ja vahetult kahjustatud võlausaldajaid, selle arvelt on jäänud võlgnevused kõrvaldamata. Väärib rõhutamist, et ka teise pensionisamba osakute väljavõtmise eest makstu kuulub J M (pankrotis) sissetulekute hulka TMS § 130 lg 11 tähenduses. J M (pankrotis) on nimetatut varjanud usaldusisiku, kohtu ja võlausaldajate eest. Kolmandaks ei ole Xxx’ile arusaadavalt J M (pankrotis) andnud vande all tõest ja adekvaatset teavet kohtule oma kohustuste täitmise kohta. Neljandaks ei ole Xxx’ile arusaadavalt J M (pankrotis) tegelenud tulutoova tegevuse otsimisega võimaldamaks kas või osaliselt võlausaldajate nõudeid rahuldada. J M (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustati nõudeid kogusummas 151 993,53 eurot, kuid menetlus rauges, kuivõrd puudusid mistahes arvestatavad vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks. Xxx’ile (ja eelduslikult ka teistele võlausaldajatele) ei ole väljamakseid tehtud ka pärast J M (pankrotis) suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 10.05.2022 esitas usaldusisik kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Usaldusisiku hinnangul on J M (pankrotis) rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti on võlgnik rikkunud PankrS § 175 lg-s 4 sätestatud kohustust anda kohtule vande all teavet oma kohustuste täitmise kohta. Kuna esinevad PankrS § 175 lg 2 p-s 2 ja lg-s 4 sätestatud kohustustest vabastamisest keeldumise alused, siis tuleb usaldusisiku hinnangul keelduda J M (pankrotis) kohustustest vabastamisest ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175 lg 5 alusel. Usaldusisiku hinnangul ei ole J M (pankrotis) tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega selle otsimisega. Nii usaldusisik kui kohus on korduvalt nõudnud võlgnikult dokumente (dokumente töö otsimise ja kandideerimise, tööturuteenuste kasutamise ning õpingute katkestamise kohta), et hinnata, kas võlgnik on teinud endast kõik mõistlikult oleneva, et teenida tulu ja selle kaudu täita oma kohustusi võlausaldajate ees. J M (pankrotis) on sisuliselt keeldunud küsitud dokumentide ja teabe esitamisest. Usaldusisiku hinnangul oleks eluliselt usutavalt võlgnik need dokumendid esitanud, kui tal poleks midagi varjata ja ta oleks teinud endast oleneva mõistlikul viisil tulu teenimiseks. J M (pankrotis) jättis usaldusisiku ja kohtu esitatud nõuded selles osas täitmata, sest ta ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega võimalikult headel tingimustel tuluteenimise võimaluste otsimisega. Eeltoodule tuginedes leiab usaldusisik, et J M (pankrotis) ei ole millegagi tõendanud – seda ka pärast usaldusisikult ja kohtult konkreetse nõude saamist - mõistlikult tulutoova tegevusega ega selle otsimisega tegelemist. J M (pankrotis) on sissetulekuid tahtlikult varjanud, et vara peita usaldusisiku, kohtutäiturite ja võlausaldajate eest. Seda kinnitab usaldusisiku hinnangul asjaolu, et võlgnik on lasknud AS xxx makse kanda üle välismaa arvelduskontole. Usaldusisiku hinnangul on eluliselt usutav, et võlgniku sellise tegevuse (välismaa konto

avamine ja sinna pensionimaksete suunamine) eesmärk oli varjata sellega oma sissetulekuid. Usaldusisiku hinnangul on J M (pankrotis) rikkunud PankrS § 173 lg 2 kohustust ka sellega, et ei ole usaldusisiku ega kohtu nõudel esitanud küsitud teavet oma vara kohta. Võlgnik on kinnitanud 25.02.2022. a vastuses kohtule, et on saanud aruandlusperioodil tulusid kokku 29 258,12 eurot. 26.04.2022. a vastuses on võlgnik nentinud, et on sellest ligikaudu 1⁄2 ära kulutanud (22.09.2021.a seisuga). J M (pankrotis) ei ole saadud tuludest sentigi usaldusisikule üle kandnud. Selle asjaolu puudub ka vaidlus. Seega on J M (pankrotis) rikkunud PankrS § 173 lõikes 5 sätestatud kohustust. Kohus küsis võlausaldajatelt 10.05.2022 esitatud taotluse osas seisukohta. Võlausaldaja T-L J nõustub esitatud avaldusega ja palub J M (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ning jätta J M (pankrotis) kohustustest vabastamata. Tuginedes kohtule võlausaldajate ja nende esindajate poolt kohtule esitatud materjalist on ilmaselge, et J M (pankrotis) püüab endiselt varjata oma sissetulekuid, et mitte täita oma rahalisi kohustusi võlausaldajate ees. Võlausaldaja Tallinna kohtutäitur K P palub lõpetada tsiviilasjas xxx kohustustest vabastamise menetluse ning jätta võlgnik J M (pankrotis) pankrotimenetluses xxx täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja kohtutäitur K P hinnangul tuleb käesoleval juhul võlgniku suhtes alustatud kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ennetähtaegselt, kui esinesid 10.05.2022 võlausaldaja Xxx Xxx OÜ avalduses toodud asjaolud ning lisaks on J M saanud võlgadest vabastamise menetluse raames sissetulekut ning võlgnik ei ole võlgadest vabastamise menetluse raames ühtegi ülekannet tasunud. Võlausaldaja Xxx Xxx OÜ, olles tutvunud usaldusisiku ja võlausaldaja Xxx Xxx OÜ taotlustega leiab, et kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole J M täitnud Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Menetluse algatamisel oli võlausaldajale tasumata nõue summas 1104,83 eurot. Seisuga 16.06.2022.a ei ole võlausaldajale teostatud ühtegi makset. Xxx Xxx OÜ võlausaldajana on nõus võlgnik J M pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ennetähtaegseks lõpetamiseks ning jätta J M kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Riigi Tugiteenuste Keskus toetab usaldusisiku esitatud avaldust. Võlausaldaja Osaühing xxx nõustub usaldusisiku Mihkel Nukka ja võlausaldaja Xxx Xxx OÜ taotlusega lõpetada J M (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ennetähtaegselt ning jätta J M (pankrotis) kohustustest vabastamata. Võlausaldaja M K leiab, et J Mle (pankrotis) võiks anda veel ühe võimaluse ja seega on võlausaldaja nõus kui tema kohustustest vabastamise menetlusega jätkatakse. Võlausaldaja Aktsiaselts Xxx Xxx nõustub nii usaldusisiku kui ka Xxx xxx OÜ-ga, et J M kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Laekumised Xxx Xxx AS -le puuduvad. Andmetest ja kirjavahetustest lähtuvalt on ilmselge, et võlgniku näol ei ole tegu oskamatu isikuga mõelda tulutoovalt ja kasumlikult ning tunneb seadusi, mille abil püüab ta nüüd enda kohustustest kõrvale hiilida. Seega ilma pikema aruteluta jääb ka Xxx Xxx AS seisukohale, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgniku ei tohiks võlgadest vabastada. Kohus küsis 10.05.2022 esitatud taotluste osas seisukohta võlgnikult. Võlgnik vaidleb esitatud taotlustele vastu. Tõele ei vasta usaldusisiku väide justkui oleks võlgnik jätnud vande all esitamata teabe oma kohustuste täitmise kohta. Võlgnik kinnitab jätkuvalt, et on andnud nii kohtule kui ka usaldusisikule teavet oma parima teadmise kohaselt ulatuses nagu seda nõuab seadus. See, et usaldusisik pole rahul esitatud teabe hulga ja sisuga ei tähenda, et teave

on jäetud esitamata. Võlgnik peab vajalikuks siinkohal märkida, et usaldusisik pole kordagi viimase aasta jooksul tundnud huvi võlgniku tegemiste vastu, küll aga on ta agaralt ja entusiastliult esitanud kohtule erinevaid taotlusi ja seisukohti. Võlgnik on kandideerinud erinvatele ametikohtadele nii Töötukassa veebilehe kui ka tööotsinguportaalide CV Online ja CV Keskus kaudu. Töökoht õnnestus leida märtsis 2022, kui asus ametisse abivajava lapse tugiisikuna. Kahjuks on töötasu seal netos 560 eurot kuus, millest maksab võlgnik ära oma lapse elatiseks 235 eurot. Ülejäänud osa on sedavõrd väike, et seda pole võimalik usaldusisikule üle anda. Samuti asus võlgnik 2021.a õppima xxx, et omandada uut eriala. Usaldusisikut ega ka võlausaldajat see väga ei huvita, sest nende eesmärk on algusest peale olnud üks – teha võlgniku elu selliseks, et tal ei oleks võimalik tööd leida ning siis tugineda väitele, et võlgnik pole teinud piisavalt, et leida tulutoov tegevus. Võlgnik saab usaldusisikule üle kanda tulu alles siis, kui tal tekib selline tulu, mille üleandmine on seaduse järgi kohustuslik. Kui selline tulu tekib, siis see ka üle kantakse. Usaldusisik pole usaldusisikuna kunagi võlgniku usaldust pälvinud. Selle välistab ainuüski fakt, kus usaldusisik tegi võlgnikule telefoni teel ettepaneku kanda osa rahast otse üle Xxx Xxx OÜ-le ning siis jäetakse ta rahule. Samas on rida teisi võlausaldajaid ning selline ettepanek oli selgelt seadusevastane. Kahjuks pole kohus selles suhtes midagi ette võtnud, kuigi selline usaldusisik oleks tulnud koheselt oma kohustustest vabastada. Lisaks on võlgnikule keeruline võidelda vahendeid ja piisavat pädevust omamata ühise leeri moodustanud usaldusisiku ja võlausaldaja vastu. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 4 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Riigikohus on lahendis 3-2-1-46-13 selgitanud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik

kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Samuti ei tohi ta varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Riigikohus on lahendis 3-2-1-49-16 selgitanud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Kohtu hinnangul on võlgnik jätnud esitamata nõutud tõendeid enda sissetulekute ja väljaminekute kohta. Kohustustest vabastamise menetluse raames on võlgnikul kohustus anda teavet enda sissetulekute ja vara kohta selleks, et kohus saaks hinnata, kas võlgnik täidab kohustustest vabastamise menetluse raames enda kohustusi või mitte. Andmete esitamine on võlgniku enda huvides ja nõutud teabe esitamata jätmine on oma kohustuste rikkumine. Nii usaldusisik kui kohus on nõudnud võlgnikult teavet saadud sissetulekute kasutamise kohta, mis on vajalik vara koosseisu ja ulatuse tuvastamiseks ja hindamaks võlgniku kohustuste nõuetekohast täitmist. Usaldusisik ja kohus kohustasid võlgniku esitama muu hulgas (vt 08.04.2022 kohtumäärus): - Kõikide J M pangakontode (filtreerimata) väljavõtted perioodi 23.09.2020 kuni 22.09.2021 kohta, sh väljavõtted kontode nr-tega xxx, xxx, xxx, xxx kohta. Väljavõtetelt peavad nähtuma kõik sissetulekud ja väljaminekud perioodil 23.09.2020 kuni 22.09.2021; - Maksekorraldused, millest nähtub, kuidas J M on kasutanud AS-lt xxx saadud 27198,24 eurot (bruto). Neid dokumente nõudis võlgnikult usaldusisik juba 01.10 ja 07.10.2021. a kirjades, 11.02.2022. a ning 09.03.2022. a taotlustes. Võlgnik jättis küsitud dokumendid esitamata ning ei ole neid tänaseni esitanud ka vande all ega ka vastavalt 08.04.2022. a kohtumääruse korraldusele (kohus märgib selguse huvides, et võlgnik on esitanud dokumente vastavalt oma äranägemisele, mitte selliselt nagu teda kohustati seda tegema). Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 kohustust anda usaldusisiku ja kohtu nõudel teavet oma vara kohta. Lisaks eeltoodule, on võlgnik rikkunud oma kohustusi, jättes AS-lt xxx saadud 27198,24 eurot kättesaamisel selle üle andmata usaldusisikule. Võlgniku enda kinnitusel on võlgnikul Saksamaa pangas pangakontol nr xxx jääk 22.09.2021.a seisuga 13 890,12 eurot, kuid võlgnik ei ole isegi seda rahasummat andnud üle usaldusisikule. PankrS § 173 lg 5 tuleneb, et tulu (peale selle, millele ei saa Täitemenetluse seadustiku korras pöörata sissenõuet) peab võlgnik igal juhul usaldusisikule üle andma. Võlgnik on kinnitanud 25.02.2022. a vastuses kohtule, et on saanud aruandlusperioodil lisaks veel väiksemas summas tulusid VÕS lepingute alusel töötades. Usaldusisiku kinnitusel (ja võlgnik ei ole vastu vaielnud), ei ole eelnimetatud tuludest midagi usaldusisikule üle antud. Seega on võlgnik rikkunud ka PankrS § 173 lõikes 5 sätestatud kohustust. Lisaks eeltoodule ei ole kohtu hinnangul võlgnik reaalselt soovinud leida mõistlikult tulutoovat tegevust, et omada piisavat sissetulekut selleks, et võlausaldajatele saaks makseid teostada ning samuti jätnud vastava teabe kohtule ja usalduslikule vaatamata selle nõudmisele andmata. Nii usaldusisik (11.02.2022 ja 09.03.2022 taotlused) kui kohus (08.04.2022. a määruses) on nõudnud võlgnikult dokumente (dokumente töö otsimise ja kandideerimise, tööturuteenuste kasutamise ning õpingute katkestamise kohta), et hinnata, kas võlgnik on teinud endast kõik mõistlikult oleneva, et teenida tulu ja selle kaudu täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on keeldunud küsitud dokumentide ja teabe esitamisest. Kuna

võlgnik on vaatamata kohtu ja usaldusisiku nõudele jätnud esitamata nõutud teabe oma tegevuse või selle otsimise kohta, on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust. Võlgnik on välja toonud, et on leidnud märtsis 2022 töö (abivajava lapse tugiisik) mille eest saab tasu netos 560 eurot kuus ja et peale oma lapse elatise summas 235 eurot tasumist jääb üle liiga vähe, et usaldusisikule üle anda. Kohus leiab, arvestades võlgniku juuraalast haridust, et tegemist ei ole võlgniku isiku kontekstis mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgniku erialalist haridust arvestades võiks võlgnik märksa tulutootvama tegevusega tegeleda. Kuna võlgnik ei ole mõistlikult tulutoova tegevusega või usutavalt selle otsimisega kohtu hinnangul tegelenud, siis on võlgniku rikkunud ka PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega lasub võlgnikul kogu pankrotimenetluse jooksul ning selle rikkumine välistab kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on enda sissetulekute ja väljaminekute varjamine, tulu usaldusisikule mitte üleandmine ning tõendite esitamisest keeldumine, samuti soovimatus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline. Kohus märgib, et usaldusisik tõi oma 10.05.2022 taotluses mh välja, et võlgnik esitas vastuse kohtu 08.04.2022 kohtumäärusele (täiendava teabe nõue) mittetähtaegselt (25.04 asemel 26.04) ilma mõjuva põhjuseta ja seetõttu tuleks ka selle tõttu keelduda võlgnikku kohutustest vabastamast PankrS § 175 lg 4 kohustuse (kohtu määratud tähtaja jooksul teabe andmine) rikkumise tõttu. Kohus leiab, et tegemist on hagita menetlusega, mitte võistleva hagimenetlusega ja antud asja lahendamisel omab selles võtmes tähtsust see, et vastus siiski esitati enne kui kohus asjas menetlusega edasi jõudis liikuda. Kõike eeltoodut kokku võttes võlgnik: on varjanud saadud tulusid ning vara; on jätnud kohtu (ja usaldusisiku) nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta; hoiab tahtlikult eemale enda vara üleandmisest usaldusisikule; ei tegele mõistlikult tulutootva tegevusega ega selle usutavalt otsimisega - mis kõik on aga võlgniku kohustuste rikkumiseks PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 ning lg 5 tähenduses. Võlgnik on seejuures oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ja võlgnik on kohustuste süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve, kuivõrd võlausaldajad on jäänud võlgniku tahtliku tegevuse tulemusena ilma märkimisväärses ulatuses oma nõuete rahuldamisest (eelnimetatud üle andmata rahalised summad ning võimalik tulu mõistlikust tulutootvast tegevusest). Seega kohus keeldub PankrS § 175 lg 5 kohaselt võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võivad määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad seega võlgniku kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas määruses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.