Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-21-16365/36
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 15.11.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3813

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Osaühing Geromint10489509(Avaldaja)KE Konsult OÜ14361894(Puudutatud isik)RUUTEX EHITUS OÜ14511448(Puudutatud isik)Sihtasutus Raplamaa Haigla90013035

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.2022, Tallinn Kohtuasja number

2-21-16365

Kohtuasi

Osaühingu Geromint kaebus Tallinna kohtutäituri Arvi Pingi (Pink) 01.09.2021 ja 08.10.2021 otsustele täiteasjades nr 024/2021/1596 ja 024/2021/1865

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.05.2022 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

kohtutäituri Risto Sepa määruskaebus osaühingu Geromint vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Osaühing Geromint (registrikood 10489509), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erko-Andreas Roosik Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (Tallinna kohtutäitur Arvi Pink tagandati ametist Justiitsministri 05.11.2021 käskkirjaga nr 21-d) RUUTEX EHITUS OÜ (registrikood 14511448) KE Konsult OÜ (registrikood 14361894) Sihtasutus Raplamaa Haigla (registrikood 90013035)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 05.05.2022 määrus jätta muutmata.

2.Jätta määruskaebused rahuldamata.

3.Määruskaebuste menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

Sarnased lahendid

Täitmine

5.Maakohus rahuldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg-te 1 ja 2, § 139 lg 1, § 144 p 1 ja 4, § 217 lg 1, § 175 lg-te 1, 3, 10, § 177 lg 4 alusel avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja 2 655 eurot (käibemaksuta) ja kohustas tasuma sellelt summalt viivist. Kohus määras kindlaks, et puudutatud isikutel II, III ja IV puudusid käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Avaldaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot oli vajalik ja põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1). Avaldajat esindas kaks lepingulist esindajat (vandeadvokaadid Raiko Lipstok ja Erko-Andreas Roosik) ning nad vaidlustasid kohtutäituri otsuseid. Kohtu hinnangul polnud mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine põhjendatud. Tegemist polnud erakordselt keeruka või spetsiifilise vaidlusega, mis õigustaks avaldajale mitme esindaja kulude hüvitamist. Samuti ei olnud mitme lepingulise esindaja osalemine menetluses tingitud esindaja vahetamise vajadusest. Avaldajal oli õigus valida, mitme lepingulise esindaja õigusabi teenuseid või millise tunnihinnaga ta kasutab, kuid sellega seotud menetluskulude tekkimisel ja nende teistelt menetlusosaliselt välja mõistmisel tuli kohtul lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses vaidluses. Arvestades käesoleva kohtuasja sisu, mahtu ja keerukust ei olnud osutatud õigusabi tunnitasumäär 180 eurot põhjendatud. Tunnitasumäär 160 eurot tunnis (käibemaksuta) ei ületanud vandeadvokaadist esindaja keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leidis, et tunnitasumäär 160 eurot oli kooskõlas turu keskmise tasuga, oli käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud määra oli peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas. Esindajatel kulus perioodil 09.09.2021-19.10.2021 asja materjalidega tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks, õiguslikuks analüüsiks, tegevuse ja strateegia paika panemiseks, kaebuse koostamiseks kohtutäituri 01.09.2021 otsuse peale, kohtutäituri 08.10.2021 otsusega tutvumiseks ning kaebuse koostamiseks kohtutäituri 08.10.2021 otsuse peale kokku 23 tundi ja 25 minutit. Kohus nõustus osaliselt kohtutäituri seisukohaga, et nimetatud ajakulu oli ülepaisutatud, kuid õigusabi kasutamine oli vajalik ja põhjendatud. Avaldajal oli õigus kasutada õigusabiteenust vaatamata asjaolule, et käesolev vaidlus liigitus hagita menetluseks ega olnud õiguslikult keskmisest keerukam. Toimingute ajakulu ei saanud lugeda kõik vajalikuks ja põhjendatuks. Arvestades vaidluse sisu, kohtutäituri 01.09.2021 otsuse ja sellele avaldaja poolt 13.09.2021 esitatud kaebuse, kohtutäituri 08.10.2021 otsuse ja kohtule 09.10.2021 esitatud kaebuse sisu ja mahtu, samuti arvestades mõistlikku aega, mis esindajal kulus materjalidega tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks, õiguslikuks analüüsiks, tegevuse ja strateegia paika panemiseks, kaebuste koostamiseks ja kohtutäituri otsustega tutvumiseks pidas kohus nimetatud perioodil vajalikuks ja põhjendatuks menetlustoimingute ajakulu kokku 10 tundi. Vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas, avaldaja poolt koostatud dokumendid ei olnud sisult väga mahukad ega sisaldanud õiguslikult keerukaid analüüse. Samuti arvestas kohus sellega, et kohtule 19.10.2021 esitatud kaebus sisaldas suures osas asjaolude kirjeldusi ning seisukohti, mida avaldaja oli varasemalt (kohtutäiturile 13.09.2021 esitatud kaebuses) juba esitanud. Esindajatel kulus perioodil 03.11.2021-19.11.2021 menetlustoimingute tegemiseks kokku 9 tundi ja 45 minutit. Kohus võttis avaldaja kaebuse menetlusse ning määras puudutatud isikutele

tähtaja kaebuse osas seisukohtade esitamiseks. Arvestades puudutatud isiku I poolt 09.11.2021 esitatud seisukoha (teate), kohtu 09.11.2021 kohtukirja, puudutatud isiku IV poolt 11.11.2021 esitatud seisukoha, puudutatud isiku I 18.11.2021 täiendava selgituse ning avaldaja poolt 19.11.2021 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja menetluskulude nimekirjas 09.11.2021 ja 11.11.2021 menetlustoimingutele kulunud aega nimekirjas välja toodud mahus (s.o 15 minutit + 10 minutit) ning 03.11.2021 ja 17.11.2021 kuni 19.22.2021 menetlustoimingutele kulunud aega kokku 4 tundi ja 35 minutit. Esindajal tuli tutvuda menetlusosaliste poolt esitatud dokumentidega, suhelda kliendiga, analüüsida edasist tegevust ning koostada vastavalt kohtu korraldustele seisukoht. Kohtu hinnangul tuli vajalikuks ja põhjendatuks lugeda menetlustoiminguid kokku mahus 5 tundi. Esindajatel kulus 22.11.2021 menetlustoimingule 10 minutit ning 06.12.2021 ja 07.12.2021 menetlustoimingutele kokku 2 tundi ja 40 minutit. Kohus leidis, et põhjendatuks ja vajalikuks tuli pidada ajakulu 10 minutit kohtutäituri 22.11.2021 taotlusega tutvumiseks (s.o 22.11.2021 menetlustoiming). Arvestades aga 06.12.2021 kohtumääruse sisu ja mahtu pidas kohus avaldaja esindaja 06.12.2021 ja 07.12.2021 menetlustoiminguid põhjendatuks mahus kokku 20 minutit. Kulude nimekirjas oli välja toodud, et 06.12.2021 tutvus esindaja kohtumäärusega, koostas ülevaate kliendile ja suhtles kliendiga ning 07.12.2021 analüüsis esindaja kohtu 06.12.2021 määrust, analüüsis selle vaidlustamise vajalikkust ja perspektiivi ning koostas kliendile ülevaate edasiseks tegevuseks. Arvestades eelnimetatud menetlustoimingud ning asjaolu, et avaldaja ei esitanud määruskaebust, ei pidanud kohus põhjendatuks mõista nimetatud menetlustoimingute tegemisega seotud kulud välja menetluskulusid kandma kohustatud isikult. Kohtu hinnangul tuli vajalikuks, mõistlikuks ja põhjendatuks lugeda lõpplahendiga tutvumist ning mõistlikus mahus suhtlust kliendiga ning mille ajamahuks lugeda kokku 30 minutit. Arvestades menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu oli selle koostamiseks ja kohtule edastamiseks kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtu hinnangul 1 tund, sest menetlusdokument ei sisaldanud õiguslikult keerukaid seisukohti. Kohus luges põhjendatuks avaldajale osutatud õigusabiteenust kokku 16 tundi ja 30 minutit (10 tundi + 5 tundi + 10 minutit + 20 minutit + 1 tund). Seega kujunes õigusabikulude suuruseks 2 640 eurot (käibemaksuta), mis koos riigilõivuga moodustas 2 655 eurot (15 + 2640). Kohtutäituri määruskaebus

17.Käesoleva vaidluse asjaoludest nähtub, et kohtutäitur tegi 01.09.2021 sunniraha määramise hoiatuse puudutatud isiku IV suhtes, kes oli sõlminud ühishankelepingu võlgniku ja avaldajaga. Võlgnik ja avaldaja osalesid hankes ühispakkujatena, mis tähendas, et ettevõtted olid puudutatud isiku IV suhtes solidaarvõlausaldajad. Kohtutäitur algatas sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse võlgniku vastu. Täitemenetluse raames arestiti võlgniku tasunõue puudutatud isiku IV vastu. Täitur leidis, et puudutatud isikul IV polnud õigust teostada väljamakseid hankelepingu alusel teiseks töövõtjaks olevale avaldajale enne, kui võlgniku tasunõude arestimisakt oli täidetud. Kohtutäitur tegi puudutatud isikule IV sunniraha rakendamise hoiatuse, kuna viimane keeldus arestimisakti täitmisest. Kohtutäituri otsuse kohaselt oli puudutatud isik IV kohustatud võlgnikule raha mitte maksma täituri nõude täitmiseni ja kinnipeetav summa tuli kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Avaldaja oli seisukohal, et kohtutäituril ei olnud õigust keelata hankijal hankelepingust tuleneva nõude täitmist avaldajale kui solidaarvõlausaldajale ning kohtutäituri otsus oli vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga. Kohtutäitur jättis 08.09.2021 avaldaja kaebuse rahuldamata. 01.11.2021 võttis maakohus avaldaja 19.10.2021 kaebuse menetlusse ja kohustas menetlusosalisi sellele vastama. 09.11.2021 teatas kohtutäitur, et tühistas 02.11.2021 otsusega 01.09.2021 otsuse. Kohus jättis 06.12.2021 avaldaja kaebuse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, mis sätestas, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidis, et käesoleval juhul oli õiglane jätta menetluskulud kohtutäituri kanda (TsMS § 172 lg 1), kuna kohtutäitur tühistas algse otsuse täies ulatuses pärast avaldaja poolt kohtule kaebuse esitamist ja põhjusel, et täituri hinnangul puudus tal õigus anda puudutatud isikule IV juhiseid võlgniku rahalise nõude arestimisakti täitmise kohta. Täitur möönis, et ta otsus polnud õiguspärane.

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem/rohkem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem/suurem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu 21.06.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 9). Riigikohus on oma praktikas pidanud mõistlikuks erineva suurusega advokaadi tunnitasu määrasid, kuid tunnitasule hinnangu andmisel tuleb lähtuda ka vaidluse sisust. Arvestades, et põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud õiguslikult keeruline ja mahukas, siis leidis maakohus õigesti, et praeguse vaidluse ajaolusid arvestades sai vajalikuks ja põhjendatuks pidada tunnitasu vaid 160 euro ulatuses. Kaebuses toodud etteheited maakohtule ei anna alust arvata, et see oleks osade toimingute puhul pidanud olema tehtud 20 eurot kõrgema tunnihinnaga. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendustes analüüsis kohus ammendavalt ja põhjalikult, miks esinduskulud olid vajalikud ja põhjendatud just väljamõistetud ulatuses ning miks tuli osade toimingute ajakulu vähendada. Maakohtu põhjendused olid piisavad ja selgelt jälgitavad. Kohus hindab menetluskulusid lühidalt ja konkreetselt, arvestades menetluse mahtu. Seejuures analüüsis ja arvestas kohus õigesti toimingute vastavust menetluse käiguga, toimingute ajakuluga ning tasumääraga. Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, ei rikkunud põhjendamiskohustust ja kontrollis avaldust nõuetekohaselt. Avaldaja toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ka asjaolu, et avaldajal oli kaks lepingulist esindajat, ei anna põhjust ringkonnakohtule muuta väljamõistetud õigusabikulude suurust vastavalt määruskaebuses taotletule. Avaldaja tõi esile, et esindajate toimingud ei kattunud ja maakohus polnud ühtegi toimingu ajakulu jätnud sellepärast väljamõistmata. Kohus hindas kõiki toiminguid eraldi. Arvestades käesoleva menetluse kulgu, sisu ja keerukust on maakohtu järeldused veenvalt esitatud ja lõppkokkuvõttes õiged.

ringkonnakohtul alust praeguse kaebuse aluse maakohtu otsustusse enam sekkuda. Menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon ei anna alust jätta lepingulise esindaja kulud täielikult välja mõistmata kaebuses toodud vastuväidetel ja asjaoludel. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid ning vaid juhul, kui tegemist ei olnud vajaliku ning põhjendatud kuluga (esindaja toiminguga), siis võis kohus selle toimingu eest jätta tasu välja mõistmata. Alternatiivselt palus kohtutäitur vähendada avaldaja menetluskulusid vastavalt määruskaebuse põhjendustele. Põhjendustes märkis kaebaja, et väljamõistetud menetluskulude summat tuli vähendada, mille tulemusel oleks arvestatud nii tsiviilkohtumenetluse raames toimunud menetlustoimingute, nende vajalikkusega ning ka lõppkokkuvõttes ka menetluskulude põhjendatusega olukorras, kus avaldaja kaebus oli jäetud kohtu poolt rahuldamata, seoses avaldaja poolt taotletud eesmärgi saavutamise võimatusega. Esiteks märgib ringkonnakohus, et eeltoodud nõudest ja põhjendustest nähtub, et kohtutäitur jättis otsustusõiguse õigusabikulude suuruse kohta alternatiivse nõude osas sisuliselt ringkonnakohtu otsustada. Selleks, et ringkonnakohus saaks asja lahendada, peab määruskaebuses toodud nõue olema täpselt ja selgelt formuleeritud. Maakohtul oli võimalik määrata õigusabikulude suurust oma äranägemise järgi tulenevalt kaalutlusõigusest (TsMS § 175 lg 1), kuid ringkonnakohus on TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel seotud kaebuse piiridega ning ei lahenda kaebust maakohtu lahendile osas, mille peale pole kaevatud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine TsMS-s sätestatud korras (vt nt Riigikohtu 11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Tulenevalt TsMS § 12 on ringkonnakohtu pädevuses lahendada kaebusi maakohtu lahendile tulenevalt kaebaja nõudest ja vaidlustatud osast (TsMS § 651 lg 1). Vastavalt TsMS § 633 lg 1 p-le 2 on kaebaja kohustus märkida, millise lahendi tegemist ringkonnakohtult taotletakse, sh kui suures osas peaks ringkonnakohus uue lahendiga menetluskulusid välja mõistma, st kaebusest peab nähtuma kaebuse ulatus. Ringkonnakohus selgitas kohtutäiturile, et kohus ei saa menetlusosaliste asemel ise asuda sisustama nende nõudeid. Nõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtulahendi resolutsioonile (vt nt Riigikohtu 01.11.2017 otsust tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 18 ja selles viidatud kohtupraktika). Lisaks on Riigikohus sedastanud, et rahaline nõue tuleb kohtule esitada summaliselt kindlaksmääratult ning üksnes seaduses ettenähtud juhul on võimalik jätta taotletava summa suurus kindlaks määramata (Riigikohtu 24.11.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-15376, p 14.3.). Kohtulahendi resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu lahendi tekstita (TsMS § 442 lg 5) ja menetlusosalisele toob õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtulahendi resolutsioon. Seega ilma kaebaja vastava ja konkreetse nõudeta ei asu ringkonnakohus omaalgatuslikult hindama ümber maakohtu kaalutlusotsust õigusabikulude suuruse ja toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse üle. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kohtutäituri etteheidete sisu ja vastuväiteid, võib jõuda ka järelduseni, et alternatiivse nõude eesmärgiks on sisuliselt vähendada avaldaja esinduskulusid null euroni. Kui kohtutäituri nõuet tõlgendada selliselt, siis selles osas märkis ringkonnakohus juba eelnevalt, et menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon ei anna alust jätta lepingulise esindaja kulud täielikult välja mõistmata kaebuses toodud vastuväidetel ja asjaoludel. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt märkida järgmist. Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Kohtutäitur tegi 01.09.2021 otsuse ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 kohaselt on täitemenetluse osalistel õigus seda vaidlustada. TMS § 218 võib isik pöörduda ka kohtusse. Kohtutäitur teatas 09.11.2021, et tühistas 02.11.2021 (ehk peale avalduse menetlusse võtmist) oma otsuse ja avaldaja sai sellest