(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.2022.a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-10657
Kohtuasi
X hagi
AKTSIASELTS
LASBET
vastu AKTSIASELTS LASBET 18.06.2021.a aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.02.2022.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepingulised esindajad vandeadvokaadid Leonid Tolstov ja Silvia Urgas (epost:XXX) Kostja (vastustaja):
AKTSIASELTS
LASBET
(registrikood 10282347, asukoht Punane tn 18, 13619 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri (e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.02.2022.a määrus osas, milles maakohus jättis menetluskulud X kanda (resolutsiooni punkt 2) ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud AKTSIASELTS LASBET kanda.
2.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
1.Jätta X hagi AKTSIASELTS LASBET vastu AKTSIASELTS LASBET 18.06.2021.a aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata seoses hagiavalduse tagasivõtmisega.
3.Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus koos menetluskulude nimekirjaga tuleb maakohtule esitada 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest.
3.X määruskaebus rahuldada.
4.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta AKTSIASELTS LASBET kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 06.07.2021.a Harju Maakohtule AKTSIASELTS LASBET (kostja) vastu AKTSIASELTS LASBET 18.06.2021.a aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
2.Kostja esitas 30.08.2021.a vastuse hagiavaldusele ning hageja vastas sellele 20.09.2021.a. Kostja vastas hageja seisukohale 18.01.2022.a.
3.Hageja esitas 28.01.2022.a Harju Maakohtule taotluse hagiavalduse tagasivõtmiseks, kuna hageja on sellega, et 10.12.2021.a võimaldati hagejal 18.06.2021.a otsuste osas oma hääleõigust teostada, saavutanud hagi eesmärgi. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
4.Kostja nõustus 03.02.2022.a hagi läbivaatamata jätmisega ning palus enda menetluskulud hagejalt välja mõista. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 23.02.2022.a määrusega hagi seoses hagiavalduse tagasivõtmisega läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 1) ja menetluskulud hageja kanda (resolutsiooni punkt 2). Kohus määras, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus koos menetluskulude nimekirjaga tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest (resolutsiooni punkt 3).
6.Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus TsMS § 172 lg 1 esimesele lausele ja § 168 lg-le 2.
7.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
2-21-10657 Kohus oli seisukohal, et erandlikke asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude kostja kanda jätmise, asjas ei esine.
8.Kohus leidis, et käesoleval juhul tuleb tsiviilasja menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd antud juhul ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud. AKTSIASELTS LASBET ei ole organi otsust tühistanud ega nõustunud selle tühisust omaks võtma, vaid on kinnitanud 18.06.2021.a üldkoosoleku otsuse. Seega kostja hageja nõuet kohtuväliselt rahuldanud ei ole. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et 10.12.2021.a otsuste vastuvõtmine ei kõrvaldaks kuidagi 18.06.2021.a üldkoosoleku otsuste tühisust, kui need otsused oleks tühised – otsuse kinnitamine ei muuda tühist otsust kehtivaks. Seega ei saaks 10.12.2021.a otsuste vastuvõtmine kuidagi tuvastusnõude menetluse jätkamist mõjutada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3, millega jäeti menetluskulud hageja kanda ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda, mõista hageja menetluskulud kostjalt välja ja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
10.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus menetluskulusid hageja kanda jättes eksinud. 10.12.2021.a otsuste vastuvõtmine toimus ainult hagi esitamise tulemusena. Kostja 10.12.2021.a otsused on identsed 18.06.2021.a otsustega, mida hageja oma hagis vaidlustas. Kuna erinevalt 18.06.2021.a otsustest võimaldati hagejal 10.12.2021.a otsuste vastuvõtmisel hääletada ning enne hääletamist otsuste eelnõudega tutvuda, on hageja saavutanud oma hagis taotletud eesmärgi teostada kaalutletult aktsionäri hääleõigust. Ilma hagi esitamata puudunuks kostjal vähimgi vajadus otsuste 10.12.2021.a ülekinnitamiseks. Väärib tähelepanu, et 10.12.2021.a otsuse vastuvõtmisel kõrvaldas kostja kõik puudused, mis esinesid 18.06.2021.a otsuste vastuvõtmisel. Sellises olukorras oleks olnud mõttetu jätkata käimasolevat kohtuvaidlust 18.06.2021.a otsuste kehtetuse või tühisuse üle. Kuna hageja esitas 06.07.2021.a hagis nõuded otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks alternatiivselt, ei oma tähtsust kohtu poolt välja toodu, et otsuse kinnitamine ei muudaks tühist otsust kehtivaks. Juhul kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).
11.Menetluskulude hageja kanda jätmine oleks faktilisi asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane. Hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma, kuna hagejal ei võimaldatud 18.06.2021.a otsuste vastuvõtmisel hääletada ega eelnevalt ka otsuste eelnõudega tutvuda. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei lubanud hagejal 18.06.2021.a üldkoosolekul viibida. Selliselt ei jäänud hagejal üle muud, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. 10.12.2021.a võeti vastu 18.06.2021.a otsustega identsed otsused ning hagejal võimaldati teostada kõigist 8 aktsiast tulenevat hääleõigust, sealjuures anti hagejale hääled ka neist 7 aktsiast tulenevalt, mida hageja juba 18.06.2021.a omas. Sellises olukorras oleks menetluskulude hageja kanda jätmine ebaõiglane (TsMS § 162 lg 4), kuna hagejal oli kohtusse pöördumise ajal olemas õigustatud huvi ja õiguskaitsevajadus ning hagi esitamine on viinud hageja ka oma eesmärgini teostada 18.06.2021.a otsuste vastuvõtmisel kaalutletult oma hääleõigust.
12.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja nõude rahuldamise asemel on kostja hoopis kinnitanud 18.06.2021.a üldkoosoleku otsuse, s.o. toiminud vastupidiselt hageja soovitule. Kui hagiavalduse selgeks taotluseks on kehtetuks tunnistada 18.06.2021.a otsused või tuvastada nende tühisus, siis 10.12.2021.a otsuste
2-21-10657 tagajärjeks on hoopis nende otsuste kinnitamine. Seega ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud. Hagejale võimaldati hääletamist 10.12.2021.a otsuste vastuvõtmisel seetõttu, et 06.07.2021.a on hageja omandanud 1 kostja aktsia ja saanud sellega kostja aktsionäriks. Käesoleval ajal ei ole kostjal tõendeid, mis kinnitaks, et see aktsia oleks omandatud võõrandamistehingu teel. Seetõttu pidi kostja võimaldama hagejal 10.12.2021.a otsuste vastuvõtmisel hääletada. Kostja märgib, et kinnitavad otsused võeti vastu õigusselguse huvides olukorras, kus hageja oli asunud kostja aktsionäridele väitma, justkui tooks tema poolne kohtusse pöördumine kaasa probleemid dividendimaksetega. Hageja väidab määruskaebuses jätkuvalt, justkui ei oleks lubatud tal 18.06.2021.a üldkoosoleku otsuste eelnõudega tutvuda. Tegemist on valeväitega. Kostja on tõendanud, et 18.06.2021.a üldkoosoleku teade avaldati vastavalt seaduse nõuetele üleriigilise levikuga päevalehes (kostja vastuse p 3.2). Vastavalt üldkoosoleku kokkukutsumise teatele oli majandusaasta aruande, otsuste eelnõude jm dokumentidega võimalik tutvuda kostja kontoris aadressil Punane tn 18, Tallinn. Hageja ei ole seda võimalust kasutanud ega isegi üritanud kasutada. Hageja ei ole kordagi üritanud kostja asukohas dokumentidega tutvuda. Samuti ei ole esitatud ühtegi muud tõendit, mis kinnitaks, justkui oleks 18.06.2021.a koosoleku kokku kutsumisel rikutud ühegi isiku õiguseid. Neid asjaolusid arvestades oli hageja nõue seoses üldkoosoleku otsuste tühisusega algusest peale perspektiivitu. Seda kinnitab ka asjaolu, et 10.12.2021.a otsuste vastuvõtmine ei parandaks kuidagi 18.06.2021.a üldkoosoleku otsuste tühisust, kui need otsused oleks tühised – otsuse kinnitamine ei muuda tühist otsust kehtivaks. Seega ei saa 10.12.2021.a otsuste vastuvõtmine kuidagi tuvastusnõude menetluse jätkamist mõjutada. Sellest hoolimata on hageja hagi tagasi võtnud ka tühisuse tuvastamise nõudes. See kinnitab, et ka hageja möönab, et tema tuvastushagi on alusetu.
13.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus määras, et menetluskulud jäävad hageja kanda (resolutsiooni punkt 2) ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Määruskaebus rahuldatakse. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
15.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so üksnes menetluskulude jaotust puudutavas osas. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud.
16.Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt Riigikohtu 04.12.2013.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt.
17.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire ületades eksinud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt asus maakohus lakooniliselt seisukohale, et erandlikke asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude kostja kanda jätmise, asjas ei esine ning kuna kostja ei ole hageja nõuet ka rahuldanud, tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel jätta hageja kanda. Erinevalt maakohtust on
2-21-10657 ringkonnakohus seisukohal, et praegusel juhul esineb erandlike asjaolude tõttu alus jätta menetluskulud täielikult kostja kanda TsMS § 162 lg 4 alusel.
18.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi menetluse lõpetamisel hagi läbi vaatamata jätmise tõttu on TsMS §-s 168 ette nähtud menetluskulude jaotuse eriregulatsioon, on TsMS § 162 lg 4 kohaldamine võimalik ka asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu (vt Riigikohtu 04.04.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, p 15 ja 28.09.2011.a määrus tsiviilasjas nr 32-1-63-11, p 14). Samas ei piisa Riigikohtu seisukohtade kohaselt TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, kuna seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (vt Riigikohtu 15.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 32-1-126-14, p 16).
19.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt: -
esitas hageja maakohtule 06.07.2021.a hagiavalduse ning palus tuvastada kostja 18.06.2021.a aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse, alternatiivselt tunnistada eelnimetatud otsused kehtetuks (tlk 1-2). Hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite kohaselt omandas hageja 03.03.2021.a sõlmitud kinkelepingu alusel kostja aktsionärilt 7 kostja aktsiat (tlk 4) ning kanti 03.05.2021.a aktsionärina aktsiaraamatusse (tlk 5). Selle tulemusena palus kostja 26.05.2021.a hagejal esitada aktsiate omandamise leping ja andis ühtlasi teada, et kostja teistel aktsionäridel on põhikirjast tulenevalt hageja ees aktsiate igakordse tasulise võõrandamise korral ostueesõigus (tlk 19). 18.06.2021.a toimus kostja aktsionäride üldkoosolek, kuhu hagejat sisse ei lastud, põhjusel, et ta ei ole aktsionär, milline fakt on tuvastatud kohtutäituri poolt (tlk 23-25), ka ei võimaldatud hagejal enne üldkoosolekut tema poolt soovitud dokumentidega tutvuda.
-
kostja vastuse ja sellele lisatud tõendite kohaselt on hageja sõlmitud kinkeleping näiline tehing, kuna aktsiad võõrandanud isik kinnitas kostjale 25.05.2021.a, et sai hagejalt kostja aktsiate eest 03.03.2021.a lepingu alusel sularaha (tlk 81), mille tulemusena teavitas kostja oma aktsionäre ostueesõiguse teostamise võimalusest. Aktsiate võõrandaja on ostueesõiguse teostamise avalduse kätte saanud 09.08.2021.a (tlk 85).
-
hageja esitatud tõendi kohaselt kinnitab 89-aastane pensionärist aktsiate võõrandaja, et kinkis hagejale 7 kostja aktsiat, mille eest sularaha saanud ei ole, kuid sai raha pangaülekandega kahe Lasbet Tootmise aktsia eest ning allkirjastas kostja juhatust usaldades eelnevalt valmis trükitud dokumendi, mille sisu ta tegelikult ei mõistnud (tlk 105).
-
kostja vastuse ja sellele lisatud tõendite kohaselt teostati hageja poolt omandatud aktsiate suhtes 09.08.2021.a ostueesõigust (tlk 117), mistõttu ei olnud hageja 18.06.2021.a seisuga kostja aktsionär. Lisaks on 10.12.2021.a toimunud uus kostja aktsionäride üldkoosolek, mille käigus kinnitati kõik 18.06.2021.a otsused (tlk 120-163) ja hagejal lubati sellel üldkoosolekul hääletada vaid seetõttu, et ta sai 06.07.2021.a tehinguga aktsionäriks, omandades 1 kostja aktsia väidetava kinkelepingu alusel (tlk 174 pöördel).
2-21-10657 -
hagi tagasivõtmise taotlusest nähtuvalt saadeti hagejale erinevalt 18.06.2021.a üldkoosolekust enne 10.12.2021.a koosolekut otsuste eelnõud, kostja võimaldas hagejal koosolekul hääletada, tunnustades hagejat seega aktsionärina (tlk 170 pöördel). Hagejal oli 10.12.2021.a otsuste vastuvõtmisel 8 häält, mis nähtub ka kostja poolt kohtule esitatud hääletusprotokollist ja aktsionäride nimekirjast (tlk 122 pöördel, 146) ja kinnitab, et hagi esitamise tagajärjel on kostja aktsepteerinud seda, et hageja on 8 aktsia omanik, olles 7 aktsia omanik juba 18.06.2021.a (tlk 181).
20.Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi kui hüpoteetiliselt eeldada TsÜS § 89 lg-st 2 alusel aktsiate kinkelepingu tühisust selle näilikkuse tõttu, on hageja kohtusse pöördunud põhjendatult mõlema nõude osas.
21.Nimelt ei tulene kehtivast õigusest, et tehing, mida näiliku tehinguga (so antud juhul kostja poolt väidetud aktsiate tasuline võõrandamine) varjati, oleks samuti tühine. TsÜS § 89 lg 3 kohaselt kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Varjatud tehing on TsÜS § 89 lg 3 kohaselt kehtiv, kui see vastab sellise sisuga tehingu kehtivuse eeldustele, sh vorminõuetele (vt Riigikohtu 19.04.2022.a otsus kriminaalasjas nr 1-18-158, p 42). Kostja ei ole tuginenud väitele ega põhistanud, et väidetav varjatud tehing oleks muude eelduste esinemise tõttu tühine.
22.Lisaks tuleb arvestada, et TsÜS § 6 lg 4 kohaselt ei sõltu käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Üksnes see, et notariaalne müügileping on näilik, ei muuda näilikuks osa üleandmisele suunatud käsutustehingut. Tulenevalt abstraktsioonipõhimõttest (TsÜS § 6 lg 4) ei olene käsutustehingu (asjaõiguslepingu) kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest (vt Riigikohtu 28.01.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14, p 22).
23.Seega tuleb järeldada, et hagejast sai kostja 7 aktsia omandi üleandmisel 03.03.2021.a nende omanik ning tema kandmisega aktsiaraamatusse tuli aktsiad aktsiaseltsi suhtes ÄS § 220 lg 4 alusel üle läinuks lugeda alates hageja kandmisest aktsiaraamatusse, so 03.05.2021.a. Kuna ostueesõigust teostati alles 09.08.2021.a (so pärast hagi esitamist) ning aktsiate omandamine tõi kostja põhikirja p 2.8.1. (tlk 10) ja ÄS § 226 kohaselt hagejale kaasa kõigi seaduses ja kostja põhikirjaga ettenähtud õiguste omandamise (sh õiguse osaleda kostja 18.06.2021.a aktsionäride üldkoosolekul ja selle eelselt tutvuda dokumentidega), võis hageja ÄS § 3011 lg 1 p 4 ja § 302 lg 1 alusel pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.
24.Hageja õiguskaitsevajadust tuleb igal juhul jaatada ka juhul, kui lähtuda eeldusest, et aktsiate kinkeleping on algusest peale kehtiv ja need omandati tasuta. Võttes arvesse, et kostja põhikirja p 2.7. (tlk 10) kohaselt on aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele teistel aktsionäridel ostueesõigus ainult tasulise võõrandamise korral, ei saanud hagejale võõrandatud 7 aktsia osas sellisel juhul teistel kostja aktsionäridel ostueesõigust tekkidagi. Seega tuli kostjal hagejale 18.06.2021.a aktsionäride üldkoosolekul ja selle eelselt võimaldada aktsionäriõiguste realiseerimine, sh hääleõiguse teostamine. Seda võimaldamata ning arvestades asjaolu, et hageja nähtus 18.06.2021.a üldkoosoleku registreerimislehelt 7 aktsia omanikuna (tlk 91 pöördel), oli hageja pöördumine kohtusse põhjendatud mõlema nõude osas.
25.Võttes arvesse eeltoodut, samuti seda, et kostja 10.12.2021.a aktsionäride üldkoosolekul kinnitati kõik 18.06.2021.a koosolekul vastu võetud otsused (tlk 120-121) ja hagejal, kes nähtub registreerimislehelt mitte 1, vaid 8 aktsia omanikuna (tlk 122 pöördel), võimaldati hääletada, on need asjaolud TsMS § 162 lg 4 mõttes erandlikeks asjaoludeks, mis võimaldavad käesolevas asjas menetluskulud jaotada nõnda, et nii kostja kui hageja menetluskulud jäävad
2-21-10657 kostja kanda. Arvestades kostja eelkirjeldatud käitumist ning asjaolu, et hageja ei ole kohtusse pöördunud alusetult, oleks menetluskulude hageja kanda jätmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.
26.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
27.Kuna hageja määruskaebus rahuldatakse, jäävad selle menetlemisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 ja §-ga 659 kostja kanda. Arvestades, et maakohus ei määranud asjas kindlaks menetluskulusid, ei määra neid kindlaks ka ringkonnakohus. TsMS § 177 lg-st 2 tulenevalt määrab menetluskulud kindlaks tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
28.Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest määruskaebuse esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.