Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
15. november 2022. a, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-18-17790 K D B kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Taotlus võlgniku kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks Võlgnik/usaldusisik: K D B (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldajad: xxx OÜ (esindaja xxx, e-post xxx) xxx OÜ (esindaja xxx, e-post xxx) xxx AS (e-post xxx) xxx AB (esindaja xxx, e-post xxx) xxx AS (esindaja xxx e-post xxx) xxx OÜ (e-post xxx, xxx) I R (e-post xxx) xxx AS (e-post xxx) xxx AS (esindaja xx xxx e-post xxx)
Resolutsioon
avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1).
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 07.03.2019. a määrusega kuulutati välja K D Bi pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Elin Vilippus. 23.10.2019. a esitas pankrotihaldur kohtule avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks. 11. novembri 2019. a määrusega algatati K D Bi suhtes kohustustest vabastamise menetlus ja kohustati teda täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse, milles palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus, seoses kolme aasta möödumisega menetluse algusest. Võlgnik on kolmel aastal tasunud võlausaldajatele ettenähtud iga-aastased maksed. Võlgnik töötab osalise tööajaga xxx kogumisosakonnas spetsialistina netopalgaga 526 eurot. Netopension on alates käesoleva aasta aprillist 644 eurot. Võlgnik on xxx-aastane ja mitmete xxx haigustega. Võlgnik tunneb, et füüsiliselt ta kuigi kaua enam tööl käia ei suuda. Jrk nr
Rahuldamata osa Võlausaldaja
Nõude jääk
Tagasimakse
xxx OÜ
200,72 eurot
178,72 eurot
22 eurot
xxx OÜ
1 910,12 eurot
1 701,63eurot
208,49 eurot
xxx AS
3 715,19 eurot
3 309,95eurot
405,24 eurot
xxx AB
2 223,47 eurot 1 981,31 eurot
242,16 eurot
xxx AS
xxx OÜ
IR
159,78 eurot
111,38 eurot
0 eurot
xxx AS
416,39 eurot
370,75 eurot
45,64 eurot
xxx AS
885,71 eurot
788,43 eurot
97,28 eurot
61,86 eurot
55,15 eurot
6,71 eurot
1 891,45 eurot 1 685,12 eurot
206,33 eurot
Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 09.05.2022. a kuulas kohus ära võlgniku. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud. xxx AS vaidleb võlgniku taotlusele vastu, kuna võlgnik ei ole oma kohustusi vähendanud arvestatavas ulatuses (II kd tl 81). xxx OÜ taotlusele vastuväidet ei esitanud (II kd tl 83). xxx AB palub jätta taotluse rahuldamata, võlausaldaja hinnangul tuleb lähtuda PankrS § 175 lg 1 sätestatud viiest aastast, sest see võimaldaks suure tõenäosusega rahuldada nõude täies ulatuses (II kd tl 87). xxx OÜ vaidleb taotlusele vastu, kuna võlausaldaja huvid saaksid oluliselt kahjustada (II kd tl 93). I Rl puuduvad vastuväited võlgniku taotlusele, võlausaldajal puuduvad pretensioonid võlgniku suhtes, kohustus on lõppenud (II kd tl 97). PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on K D B täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud tuludeklaratsioonid (II kd tl 142-145), aruandlust (II kd tl 46, 60, 101-103, 141) ja konto väljavõtted (II kd tl 47-58, 61-73, 105-135, 151-165). Võlgniku pankrotIa moodustas kontojääk 674,17 eurot, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 sätestatut. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku sissetulekuks on vanaduspension (2020. aastal 478,70 eurot, 2021. aastal 502,42 eurot, alates 01.04.2022. a 544,43 eurot) ja töötasu Rahvusarhiivist (kuni 02.2020. a 468 eurot, 03.2020 kuni 02.2022. a 500 eurot, alates 03.2022. a 524 eurot) (II kd tl 104). Kohtul puudub alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud. PankrS § 175 lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on andnud 02.05.2022. a kohtule vande kohustuste täitmise kohta.
Võlgnik on 70-aastane vanaduspensionär. Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite (II kd tl 147) kohaselt töötab võlgnik XXX. Töö spetsiifika nõuab ronimist ja tõstmist, töökeskkonnas on tolmu ja hallitust. Võlgnik sooviks edasi töötada, kuid XXX, XXX ja XXX takistavad igapäevast töölkäimist. Arvestades võlgniku vanust, on kohtu hinnangul usutav, et võlgniku tervislik seisund ei parane enam määral, mis võimaldaks leida uue, tasuva ja tervisele sobiva töö. Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku ning tasuva töökoha puudumine. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-10-15313 tehtud lahendis asunud seisukohale, et võlgniku vabastamine täitmata jäänud kohustustest enne viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võib olulisel määral kahjustada võlausaldajate huve ning selleks peavad esinema erandlikud asjaolud, näiteks võlgniku töövõimetus või alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmine vms. Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul pidada võlgniku tervislikku seisundit ja vanust erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse PankrS § 175 lg 11 kohaldamiseks. Võlgnikul puudub võimalus ka tulevikus oma sissetulekuid suurendada. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohtu hinnangul on võlgnik tasunud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-19810 leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav. Võlgniku täitmata kohustused moodustasid 11 464,69 eurot, võlgnik on teostanud võlausaldajatele väljamakseid summas 10 182,44 eurot. Kohtu hinnangul saab 88,81% ulatuses nõuete rahuldamist pidada kohtupraktikast lähtudes arvestatavaks ulatuseks. Eeltoodust tulenevalt kuulub K D Bi taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.