H P hagi M M, Hankeekspert OÜ vastu kaasomandi lõpetamiseks, seltsinguvara jagamiseks, kasutuseeliste väljamõistmiseks M M’i ja Hankeekspert OÜ vastuhagi H P vastu kaasomandi lõpetamise nõudes Loobumiste vastuvõtmine, kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
ja
nende Hageja (vastuhagis kostja): H P (isikukood xxx; aadress xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Siht (e-post [email protected]) Kostja I (vastuhagis hageja I): M M (isikukood xxx; aadress xxx) Kostja II (vastuhagis hageja II): Hankeekspert OÜ (registrikood 11501768; aadress Kännu tn 11-2, Kristiine linnaosa, 13425 Tallinn, e-post xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige M M Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin Orav (e-post [email protected]) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu H P hagist osaline loobumine kaasomandi lõpetamise nõudest ja lõpetada tsiviilasja 2-22-5962 menetlus H P nõudes kinnisasja registriosa numbriga xxx kaasomandi lõpetamiseks.
2.Keelduda hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole kaasomandi lõpetamise nõude esitamisel tasutud riigilõivu tagastamisest.
3.Võtta vastu M Mi ja Hankeekspert OÜ loobumine vastuhagist ja lõpetada tsiviilasja 2-22-5962 menetlus M Mi ja Hankeekspert OÜ nõudes kinnisasja registriosa numbriga xxx kaasomandi lõpetamiseks.
4.TsMS § 150 lg 2 punkti 2 alusel tagastada kostjale 1 pool tsiviilasjas vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot kostja 1 M Mi arvelduskontole nr xxx (AS LHV Pank).
5.Kinnitada hageja H P (isikukood xxx) ning kostjate M M’i (isikukood xxx) ja Hankeekspert OÜ (registrikood 11501768) vahel 11.11.2022 sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 5.1.H P (hageja) loobub ülejäänud menetlusse olevatest nõuetest kostjate M M’i (kostja I) ja Hankeekspert OÜ (kostja II) vastu, mis hageja on tsiviilasjas nr 222-5962 esitanud. 5.2.H P (hageja) ning kostjad M M (kostja I) ja Hankeekspert OÜ (kostja II) kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi kinnitamist, puuduvad H Pl M M’i ja Hankeekspert OÜ vastu ning M M’il ja Hankeekspert OÜ’l H P vastu mistahes varalised või mittevaralised nõuded, sh menetluskuludest tulenevad nõuded (v.a. käesolevast kompromissist tulenevad nõuded) ning M M ja Hankeekspert OÜ loobuvad H P vastu mistahes varalistest või mittevaralistest nõuetest. Pooled kinnitavad, et ei ole vastastikkuseid õigusi ja nõudeid loovutanud kolmandatele isikutele. 5.3.Pooled on kokku leppinud ja kinnitavad, et iga poole menetluskulud tsiviilasjas 2-22-5962 jäävad vastava poole enda kanda ning ükski pool ei nõua teiselt poolelt enda menetluskulude hüvitamist. 5.4.Käesolev kokkulepe muutub pooltele siduvaks, kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
6.Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.
7.TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 700 eurot hageja H P arvelduskontole nr xxx (AS LHV Pank).
8.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-5962. Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse hagist osaliselt loobumise vastuvõtmise (resolutsiooni p 1), hagejale riigilõivu tagastamisest keeldumise (resolutsiooni p 2) ja vastuhagist loobumise vastuvõtmise osas (resolutsiooni p 3) Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse kompromissi kinnitamise osas (resolutsiooni p-d 5, 6 ja 8) Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ühe) päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on H P hagi M M, Hankeekspert OÜ vastu kaasomandi lõpetamiseks, seltsinguvara jagamiseks, kasutuseeliste väljamõistmiseks ning M M’i ja Hankeekspert OÜ vastuhagi H P vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
2.Asjas toimus 21.09.2022 kohtuistung. Pooled teatasid, et kinnistu, mille suhtes kaasomandi lõpetamiseks menetles kohus nii hagi kui ka vastuhagi, on kohtuväliselt poolte kokkuleppel võõrandatud. Sellest tulenevalt esitas hageja 21.09.2022 kohtuistungil avalduse hagiavaldusest loobumiseks kaasomandi lõpetamise nõude osas. Ühtlasi taotles hageja poole tasutud riigilõivu
2-22-5962 tagastamist. Kostjad esitasid samuti 21.09.2022 kohtuistungil avalduse vastuhagist loobumiseks, ühtlasi taotlesid kostjad poole tasutud riigilõivu tagastamist.
3.Pooled esitasid 14.11.2022 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu. Pooled selgitavad, et pooled on 21.09.2022 istungil loobunud kaasomandi lõpetamise nõuetest tsiviilasjas nr 2-22-5962, kuivõrd kinnisasja registri nr-ga xxx kaasomand on 05.08.2022 sõlmitud notariaalse lepinguga lõpetatud ning kinnisasi registri nr-ga xxx on müüdud. Tsiviilasjas nr 2-22-5962 on menetluses veel hageja nõuded kostja I vastu seltsingu likvideerimise sätete alusel panuste tagastamiseks ning kostja I ja kostja II vastu kasutuseeliste väljamõistmiseks.
4.Pooled soovivad lõpetada tsiviilasja nr 2-22-5962 menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 ja § 430 lg 1 kohaselt kompromissiga vastavalt kompromissis toodule. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 661 lg 4 alusel on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.
5.Pooled annavad kohtule teada, et samaaegselt käesoleva kompromissiga, sõlmitakse kohtulik kompromissi ka tsiviilasjas 2-21-6154. Pooled on leppinud kokku, et kohtulik kompromiss tsiviilasjas nr 2-21-6154 ja kohtulik kompromiss tsiviilasjas nr 2-22-5962 moodustavad ühe tehingukogumi ja nende kehtivus on omavahel seotud. Seega juhul, kui ühes tsiviilasjas jääb kompromiss kohtu poolt kinnitamata, annab see pooltele aluse taganeda ka teises tsiviilasjas sõlmitud kompromissist.
6.Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust poole ehk 700 eurot tagastamist ning palub vastava summa kanda hageja H P arvelduskontole nr xxx (AS LHV Pank).
7.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et nii hagist kaasomandi lõpetamise nõudes kui ka vastuhagist loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.
8.TsMS § 429 lg 2 kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Menetlusosaliste loobumised on protokollitud (dtl 230) vastavalt ajatemplitega 00:03:55 (kostjad) ja 00:04:24 (hageja).
9.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest osaline loobumine ja ka vastuhagist loobumine vastu võtta ning asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
2-22-5962
11.Hageja taotles ühtlasi poole riigilõivu tagastamist seoses kaasomandi lõpetamise nõudest loobumisest. Kohus jätab hageja vastava taotluse rahuldamata. Kuigi TsMS § 150 lg 2kohaselt tagastatakse pool menetluses tagastatud riigilõivust, kui hageja loobub hagist, arvestab kohus käesoleval juhul, et hageja loobus hagist osaliselt. Seega kontrollib kohus, milline riigilõiv kuulub tasumisele nõudelt, milline jääb pärast loobumist kohtumenetlusse.
12.Hagiavalduse punktis 45 nimetas hageja hagi hinnaks 41 522,93 eurot, millest kaasomandi lõpetamise nõude hagi hind on 3 500 eurot TsMS § 132 lg 4 p 4 järgi ning ülejäänud osas ehk summas 38 022,93 eurot on tegemist rahalise nõude hagihinnaga. Kuivõrd hageja loobus nõudest, mille hagihind on 3 500 jätkub kohtumenetlus nõudes hagihinnaga 38 022,93 eurot. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga vahemikus 25 001 kuni 50 000 eurot riigilõivu 1 400 eurot. Seega jääb pärast hagist loobumist kohtumenetlusse nõue, mille eest on ette nähtud riigilõiv summas 1 400 eurot ning seega puudub alus hagejale poole tasutud riigilõivu tagastamiseks.
13.Kostjad paluvad tagastada pool tasutud riigilõivu seoses vastuhagist loobumisega kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2. Kohus leiab, et kostjate taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et kostjad on tasunud vastuhagilt riigilõivu kokku 420 eurot. RLS § 59 lg 1 la lisa 1 järgi tuli hagi hinnalt kuni 3500 eurot tasuda riigilõivu 420 eurot. Seega kohus arvestas käesolevalt hagilt riigilõivu 420 eurot, millest kostjatele tagastamisele kuulub TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool ehk 210 eurot.
14.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv summas 210 eurot tuleb tagastada ja kanda see arveldusarvele, millelt see on tasutud ehk M Mi arveldusarvele xxx (AS LHV Pank).
16.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 150 lg 8 kohaselt maakohtu riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kompromissi kinnitamine
17.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest
2-22-5962 ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
18.Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
19.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
20.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
21.Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 (ühele) päevale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks on kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 ja tuleb rahuldada.
22.Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
23.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.
24.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
25.Hageja palub TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 700 eurot hageja H P arvelduskontole nr xxx (AS LHV Pank). Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 700 eurot, kuivõrd hageja on hagi esitamisel tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 1 400 eurot.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-5962.
/allkirjastatud digitaalselt/
2-22-5962
Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.