Jätta L. B. vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada L. B. menetluses.
usaldusisiku kohustustest L. B.
kohustustest vabastamise
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade L. B. kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 07.05.2018 määrusega välja L. B. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. Tartu Maakohtu 10.07.2019 kohtumäärusega (jõust. 20.08.2019) lõpetati L. B. pankrotimenetlus ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. L. B. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik nimetamata ja kohustati L. B. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisikul tuli esitada aruanne kaks kord aastas, 1. märtsil ja 1. septembril. Väljamaksed tuli teha iga aasta
1.augustil.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2020, aruanne esitati pärast meeldetuletust. Teine kuni neljas aruanne esitati samuti pärast meeldetuletust. Väljamakseid on selle aja jooksul tehtud summas 230,01 eurot.
3.Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2022. Pärast mitmeid meeldetuletusi ning telefonikõnesid korrektset aruannet võlgnik ei esitanudki. Kohtule saadeti üks e-kiri, mille manus ei avanenud ning palve peale esitada dokument uuesti, dokumenti ei esitatud.
4.Kuuenda aruande tähtaeg oli 01.09.2022. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus võttis võlgnikuga telefoni teel ühendust ning võlgnik lubas aruande esitada hiljemalt 30.09.2022, kuid aruannet antud kuupäevaks kohtuni ei jõudnud. Kohus määras 14.10.2022 võlgniku ärakuulamiseks istungi kuupäevaga 02.11.2022. 17.10.2022 esitas võlgnik pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt oli võlgnik välja võtnud pensioni II samba summas 2660,20 eurot, millest võlausaldajate nõuete katteks võlgnik eraldist ei teinud.
5.02.11.2022 istungil avaldas võlgnik, et tal pole võimalik järele eraldada puuduolevat summat ja võlgnevust likvideerida. Pensioni II samba raha eest maksis võlgnik oma teisi võlgnevusi. Võlgnik teatas, et tal pole võimalik puuduolevat summat väljamaksmiseks leida.
KOHTU SEISUKOHT
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
7.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. L. B. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
10.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
Tartu Maakohtu 10.07.2019 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kuus aruannet. Viimasel aastal pole võlgnik kohtule sisuliselt aruannet esitanud. Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2022. Pärast mitmeid meeldetuletusi ning telefonikõnesid saatis võlgnik kohtule ekirja, mille manus ei avanenud ning kohtu palvele esitada dokument uuesti ei vastatud ning aruannet ei esitatud. Kuuenda aruande tähtaeg oli 01.09.2022. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus võttis võlgnikuga telefoni teel ühendust ning võlgnik lubas aruande esitada hiljemalt 30.09.2022, kuid aruannet antud kuupäevaks kohtuni ei jõudnud. Kui kohus määras 14.10.2022 võlgniku ärakuulamiseks istungi, siis pärast seda, 17.10.2022, saatis võlgnik kohtule pangakontode väljavõtte, kuid mitte korrektset nõuetele vastavat aruannet. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
12.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnikule on välja makstud pensioni II sammas summas 2660,20 eurot ning tegu on võlgniku sissetulekuga, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3). Võlgnik ei ole antud rahast midagi võlausaldajate nõuete katteks eraldanud ning on avaldanud, et raha on kulunud teiste võlgnevuste tasumiseks. Antud viisil käitudes on võlgnik eelistanud uusi võlausaldajaid pankrotivõlausaldajatele ning sellega kahjustanud pankrotivõlausaldajate huve. Samuti avaldas võlgnik, et tal ei ole kuskilt võtta ei praegu ega ka tulevikus puuduolevat summat järeleeraldamiseks. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Olukorras, kus võlgniku suhtes on käimas menetlus, mis eeldab kohtuga suhtlemist, peab võlgnik tagama selle, et temaga oleks võimalik ühendust võtta. Selle on võlgnik jätnud tegemata. Samuti pole võlgnik täitnud raha eraldamise kohustust, pensioni II samba väljamaksest pole pankrotivõlausaldajate nõuete katteks ühtegi väljamaksest tehtud ning antud rahast on tasutud teiste, mitte pankrotivõlausaldajate, nõudeid. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve.
14.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2-5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti. Nende õigusi ei rikuta võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda L. B. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka L. B. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
16.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab L. B. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb L. B. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.