Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Nimi

Tunnustatud nõue

Jaotis 1 (5)

O OÜ (kehtiva nimega C.A.R) Tallinna P.P.Q

(eurodes) 3195,77 98,4

(%) 97,01 2,99

Kohustustest vabastamise perioodi jooksul esitas võlgnik ühe aruande 21.09.2025 ja kontoväljavõtted 23.10.2025. Võlgniku 21.09.2025 aruandest nähtuvalt töötab võlgnik AS-is V S administraatorina juba 10 aastat. Võlgnik saab töötasu brutosummas 960 eurot kuus. Lisaks makstakse võlgnikule töövõimetuspensioni summas 320 – 370 eurot kuus. Aruande kohaselt muud sissetulekud võlgnikul puuduvad. Kinnisvara võlgnikule ei kuulu. Võlgnik on sõiduauto Ford C-Max vastutav kasutaja. Sõiduk kuulub laenuandjale. Võlgniku igakuised püsikulud on ca 1100 eurot, so elukohakulu 300 eurot kuus, toidukulu 400 eurot kuus, transpordikulu 200 eurot kuus ning auto laenumakse 200 eurot kuus. Võlgnik ei ole aruandes toonud välja, kas püsikulud kannab võlgnik või mõni muu isik. Aruande kohaselt ei ole võlausaldajatele väljamakseid teostatud. Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Võlausaldaja C.A.R, kelle nõue oli summas 3195,77 eurot, teavitas kohut, et võlgnik ei ole terve kohustustest vabastamise menetluse vältel teostanud võlausaldajale mitte ühtegi tagasimakset. Võlausaldaja palub jätta kohtul võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja P.P.Q, kelle nõue oli summas 98,40 eurot, teavitas kohut, et võlgnik ei ole võlgnevuse katteks teostanud mitte ühtegi väljamakset. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 21.10.2025 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta ei esitanud kohtule konto väljavõtteid, kuivõrd ta ei teadnud, et palga kokkuvõttest ei piisa. Võlgnik lisas, et ta ei ole võlausaldajatele väljamakseid teostanud, kuivõrd tal ei jää vaba raha üle. Võlgnik elab koos 85 aastase isaga ning võlgnikul on lisaks osaline töövõimetus. Kohus määras võlgnikule tähtaja konto väljavõtte ja töövõimetust tõendava dokumendi esitamiseks hiljemalt 03.11.2025. Võlgnik esitas kohtule pangakonto väljavõtted 23.10.2025. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 06.05.2020, so rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2 (5)

2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse mõte seisneb selles, et võlgnik tegeleb mõistlikult tulutoova tegevusega ning püüab võimalikult suures ulatuses võlgnevusi tasuda. Samuti peab võlgnik olema kohtule kättesaadav, esitama iga-aastaseid aruandeid ning andma infot enda varalise seisu kohta. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi süüliselt rikkunud ning kahjustanud sellega teadlikult ja tahtlikult võlausaldajate huve. Nimelt, võlgnik on edastanud 23.10.2025 kohtule pangakonto väljavõtte perioodi 22.10.2024 – 22.10.2025 kohta. Võlgniku pangakonto väljavõttelt nähtub, et võlgnik on teinud terve perioodi, mille kohta on pangakonto väljavõte esitatud, vältel suures mahus makseid P AS-le. Kohus toob näitena võlgniku pangakonto väljavõtte 2025. aasta septembrikuu perioodi, millelt nähtub, et võlgnik on teostanud ülekanded P AS-le järgmiselt: 05.09.2025 summas 465 eurot 9 erineva ülekandega, 09.09.2025 summas 80 eurot 1 ülekandega, 10.09.2025 summas 490 eurot 5 erineva ülekandega, 11.09.2025 summas 475 eurot 3 erineva ülekandega, 19.09.2025 summas 400 eurot 2 erineva ülekandega, 20.09.2025 summas 1000 eurot 5 erineva ülekandega, 21.09.2025 summas 950 eurot 5 erineva ülekandega, 22.09.2025 summas 2280 eurot 13 erineva ülekandega, 23.09.2025 summas 2050 eurot 5 erineva ülekandega ja 24.09.2025 summas 70 eurot 2 erineva ülekandega. Seega, 2025. aasta septembrikuus on võlgnik teostanud P AS-le ülekandeid kogusummas 8260 eurot. Kohus täpsustab, et võlgniku ülekanded P AS-le hõlmavad tervet konto väljavõtte perioodi, millest kohus kajastas eelnevalt üksnes 2025. aasta septembrikuud. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et P AS-i tegevusalaks on hasartmängude ja kihlvedude korraldamine. Kohus järeldab eelviidatust, et võlgnik on tegelenud suures mahus hasartmängude ja/või kihlvedudega. Eelnevat ei saa kuidagimoodi pidada võlausaldajate huve teenivaks. Siinkohal juhib kohus tähelepanu asjaolule, et võlgnikul oli kaks võlausaldajat, kelle ees oli võlgniku võlgnevus kokku summas 3294,17 eurot. Võlgnik on üksnes käesoleva aasta septembrikuu vältel tasunud P AS-ile 8260 eurot, millest oleks saanud mitmekordselt rahuldada võlausaldajate nõuded käesolevas menetluses, mis olid kokku summas 3294,17 eurot. Võlgnik aga ei teostanud võlausaldajatele mitte ühtegi väljamakset. Lisaks nähtuvad võlgniku pangakonto väljavõttelt erinevates summades laekumised T G AB-lt selgitusega paf. Kohtu hinnangul võivad eelnevad laekumised võlgnikule olla seotud võlgniku ülekannetega P AS-ile ehk siis hasartmärgude ja kihlvedudega. Näiteks, 2025. aasta septembrikuu jooksul kanti võlgnikule T G AB vahendusel selgitusega paf 7100 eurot. Nimetatud summast oleks võlgnik saanud likvideerida võlausaldajate nõuded täise ulatuses. Võlgnik aga seda ei teinud vaid teostas nimetatud summast väljamaksed P AS-ile hasartmängude ja/või kihlvedude tarbeks. 3 (5)

Võlgniku aruandes võlgnik nimetatud laekumisi välja toonud ei ole, st aruandes on võlgnik märkinud sissetulekuteks üksnes töötasu ja töövõimetuspensioni. Eelnevast nähtub, et võlgnik on oma sissetulekuid ja väljaminekuid kohtu eest varjanud ning ei ole edastanud täielikku ja tõest informatsiooni oma sissetulekute ja väljaminekute kohta. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks, et rikkumine oleks süüline. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohus leiab, et rikkumine on süüline. Võlgnik pidi olema teadlik, et vara varjata ei tohi ning võlausaldajate nõudeid tuleb püüda rahuldada. Võlgnik seda tahtlikult ei teinud. Seetõttu on rikkumine süüline. Samuti on võlgnik tegelenud hasartmängudega, millega on võlgnik süüliselt rikkunud võlausaldajate huve, sest võlgnik pidanuks teadma, et hasartmäng ei ole abinõu rahaliste probleemide lahendamiseks. Kohtu hinnangul puuduvad põhjendused, miks võlgnik ei ole saanud 5 aasta vältel tasunud võlausaldajatele mitte ühtegi eurot, kuid üksnes käesoleva aasta septembrikuu jooksul on maksnud P AS-ile üle 8000 euro. Võlgnikul oli võimalus rahuldada kõikide võlausaldajate nõuded täies ulatuses, kuid võlgnik pidas kohtu hinnangul prioriteetseks suunata oma rahalised vahendid hasartmängude ja/või kihlvedude tarbeks. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlausaldajad ei ole saanud oma raha tagasi. Seega on võlgnik oma kohustusi rikkunud sellega, et ta on oma sissetulekuid varjanud, ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja puudub põhjendus, miks võlgnik üldse midagi tagasi maksnud ei ole. Lisaks on võlgnik tegelenud hasartmängudega, mis on vastutustundetu tegevus. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et tal on osaline töövõimetus. Kohus kohustas võlgnikku esitama töövõimetust kinnitava tõendi hiljemalt 03.11.2025. Võlgnik kohtunõuet kuni käesolevani täitnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seetõttu keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4 (5)

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.