Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
Harju Maakohus Andres Suik 10.11.2022, Tallinn 2-22-6188 X hagi A, B, C, D vastu seltsinguvara jagamiseks Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, menetluskulude riigituludesse väljamõistmine, tagatise tagastamine Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx); Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Kenapea (e-post: xxx); Kostja I: A (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; epost: xxx); Kostja II: B (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; epost: xxx); Kostjate I ja II ühine lepinguline esindaja: Ants Kuningas (HÜÜS OÜ; e-post: xxx); Kostja III: C (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post: xxx); Kostja III lepinguline esindaja: Indrek Repnau (e-post: Repnau Õigusbüroo OÜ; e-post: xxx); Kostja IV: D (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; epost: xxx); Kostja IV lepinguline esindaja: Killu Kool (e-post: xxx). 10.11.2022 Hageja lepinguline esindaja Kristjan Kenapea Kostjate A ja B ühine lepinguline esindaja Ants Kuningas Kostja C lepinguline esindaja Indrek Repnau Kostja D lepinguline esindaja Killu Kool
2-22-6188
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-22-6188 on X hagi A, B, C, D vastu seltsinguvara jagamiseks. Kohus võttis hagi 16.05.2022 menetlusse. Kostjad esitasid 02.09.2022 vastused hagile. Hageja esitas 20.09.2022 omapoolsed seisukohad kostjate vastustele. Kostjad esitasid 26.09.2022, 28.09.2022 täiendavad seisukohad. Kohus määras asjas kohtuistungi ja rahuldas taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kohtuistung toimus 10.11.2022. Pooled avaldasid 10.11.2022 kohtuistungil TsMS § 430 lg 2 alusel kohtule protokolli kandmiseks poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt: 1) Hageja loobub kõigist
2-22-6188 käesoleva tsiviilasjas esitatud nõuetest kostjate vastu; 2) Menetluskulude katteks makstud deposiidi arvelt tasutakse 1000 eurot kostja D menetluskuludeks Osaühing Digessi arvele XXXXXXXXXXXX; Hageja taotleb menetluskulude katteks makstud tagatise ülejäänud osa tagastamist hageja esindaja kontole, millelt on deposiit makstud. Kostjad on sellega nõus; 3) Menetluskulud jäävad ülejäänud osas poolte endi kanda; 4) Kostjad A, B ja C menetluskulude tasumist hagejalt ei nõua. Samuti ei nõua hageja kostjatelt menetluskulude tasumist. Hageja taotleb, et seoses kompromissi sõlmimisega tagastatakse hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust, st et hageja vabastaks poole riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Pooled loobusid kompromissimäärusele edasikaebamise õigusest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule 10.11.2022 kohtuistungil avaldatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on käesoleval juhul menetluskulude kandmise osas kokku leppinud nii, et menetluskulude
2-22-6188 katteks makstud deposiidi arvelt tasutakse 1000 eurot kostja D menetluskuludeks Osaühing Digessi arvele XXXXXXXXXXXX, menetluskulud jäävad ülejäänud osas poolte endi kanda. Kostjad A, B ja C menetluskulude tasumist hagejalt ei nõua. Samuti ei nõua hageja kostjatelt menetluskulude tasumist. Hageja taotleb, et seoses kompromissi sõlmimisega tagastatakse hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust, st et hageja vabastaks poole riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Harju Maakohtu 12.05.2022 määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse osaliselt. Kohus vabastas X riigilõivu 1 260 euro tasumisest tsiviilasjas nr 2-22-6188 hagi esitamisel. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 190 lg 4 järgi, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et poolte kompromissi sõlmimise tõttu on põhjendatud mõista hagejalt riigituledesse välja üksnes pool hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõivust summas 630 eurot. Kohus vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel kompromissi sõlmimise tõttu menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest pooles, s.o 630 euro ulatuses. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled välistanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse.
/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.