lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-6188/57

Võlaõigus › Seltsingulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-6188/57
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Seltsingulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1248
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid

Harju Maakohus Andres Suik 10.11.2022, Tallinn 2-22-6188 X hagi A, B, C, D vastu seltsinguvara jagamiseks Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, menetluskulude riigituludesse väljamõistmine, tagatise tagastamine Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx); Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Kenapea (e-post: xxx); Kostja I: A (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; epost: xxx); Kostja II: B (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; epost: xxx); Kostjate I ja II ühine lepinguline esindaja: Ants Kuningas (HÜÜS OÜ; e-post: xxx); Kostja III: C (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post: xxx); Kostja III lepinguline esindaja: Indrek Repnau (e-post: Repnau Õigusbüroo OÜ; e-post: xxx); Kostja IV: D (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; epost: xxx); Kostja IV lepinguline esindaja: Killu Kool (e-post: xxx). 10.11.2022 Hageja lepinguline esindaja Kristjan Kenapea Kostjate A ja B ühine lepinguline esindaja Ants Kuningas Kostja C lepinguline esindaja Indrek Repnau Kostja D lepinguline esindaja Killu Kool

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada X (hageja) ja A (kostja I), B (kostja II), C (kostja III), D (kostja IV) (hageja ja kostja I, II, III ja IV koos nimetatuna pooled) vaheline kompromiss alljärgnevas:
1.1.Hageja loobub kõigist tsiviilasjas nr 2-22-6188 kostja I, kostja II, kostja III ja kostja IV vastu esitatud nõuetest.

2-22-6188

1.2.Hageja tasub kostja IV D menetluskulude katteks 1 000 eurot. Eelmises lauses nimetatud rahasumma (1 000 eurot) tasumiseks menetluskulude katteks kohtu deposiitkontole hoiustatud rahalistest vahenditest 3 750 eurot kantakse käesolevat kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse alusel 1 000 eurot Osaühing Digessi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.3.Pooled on nõus, et menetluskulude katteks kohtu deposiitkontole hoiustatud rahalistest vahenditest 3 750 eurot ülejäänud osa 2 750 eurot kantakse käesolevat kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse alusel hageja lepingulise esindaja Kristjan Kenapea arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX.
1.4.Menetluskulud jäävad ülejäänud osas poolte endi kanda. Kostja I A, kostja II B ja kostja III C menetluskulude tasumist hagejalt ei nõua. Samuti ei nõua hageja kostjatelt I, II, III ja IV menetluskulude tasumist. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-22-6188 menetlus. Tagastada hageja poolt 19.08.2022 maksekorraldusega menetluskulude katteks kohtu deposiitkontole tasutud rahasumma 3 750 eurot ja maksta see välja järgmiselt:
3.1.1 000 (tuhat) eurot Osaühing Digessi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX.
3.2.2 750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) eurot Kristjan Kenapea arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX. Välja mõista hagejalt Xlt riigituludesse riigilõiv 630 eurot, mille tasumisest ta hagi esitamisel oli menetlusabi korras vabastatud. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele AS SEB Pank EE351010052031000004 või AS Swedbank EE522200221013264447 või Luminor Bank AS EE401700017002872300, personaalse viitenumbriga „99922700038429“ märkides selgituseks „menetluskulud riigile tsiviilasjas nr 2-22-6188“. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb Xl tasuda riigituludesse tasumata menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 179 lg 9). Kui hageja X ei tasu riigilõivu käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s 4 nimetatud tähtajaks vabatahtlikult, kuulub määrus sundtäitmisele. Toimetada käesolev kohtumäärus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-22-6188 on X hagi A, B, C, D vastu seltsinguvara jagamiseks. Kohus võttis hagi 16.05.2022 menetlusse. Kostjad esitasid 02.09.2022 vastused hagile. Hageja esitas 20.09.2022 omapoolsed seisukohad kostjate vastustele. Kostjad esitasid 26.09.2022, 28.09.2022 täiendavad seisukohad. Kohus määras asjas kohtuistungi ja rahuldas taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kohtuistung toimus 10.11.2022. Pooled avaldasid 10.11.2022 kohtuistungil TsMS § 430 lg 2 alusel kohtule protokolli kandmiseks poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt: 1) Hageja loobub kõigist

2-22-6188 käesoleva tsiviilasjas esitatud nõuetest kostjate vastu; 2) Menetluskulude katteks makstud deposiidi arvelt tasutakse 1000 eurot kostja D menetluskuludeks Osaühing Digessi arvele XXXXXXXXXXXX; Hageja taotleb menetluskulude katteks makstud tagatise ülejäänud osa tagastamist hageja esindaja kontole, millelt on deposiit makstud. Kostjad on sellega nõus; 3) Menetluskulud jäävad ülejäänud osas poolte endi kanda; 4) Kostjad A, B ja C menetluskulude tasumist hagejalt ei nõua. Samuti ei nõua hageja kostjatelt menetluskulude tasumist. Hageja taotleb, et seoses kompromissi sõlmimisega tagastatakse hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust, st et hageja vabastaks poole riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Pooled loobusid kompromissimäärusele edasikaebamise õigusest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule 10.11.2022 kohtuistungil avaldatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on käesoleval juhul menetluskulude kandmise osas kokku leppinud nii, et menetluskulude

2-22-6188 katteks makstud deposiidi arvelt tasutakse 1000 eurot kostja D menetluskuludeks Osaühing Digessi arvele XXXXXXXXXXXX, menetluskulud jäävad ülejäänud osas poolte endi kanda. Kostjad A, B ja C menetluskulude tasumist hagejalt ei nõua. Samuti ei nõua hageja kostjatelt menetluskulude tasumist. Hageja taotleb, et seoses kompromissi sõlmimisega tagastatakse hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust, st et hageja vabastaks poole riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Harju Maakohtu 12.05.2022 määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse osaliselt. Kohus vabastas X riigilõivu 1 260 euro tasumisest tsiviilasjas nr 2-22-6188 hagi esitamisel. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 190 lg 4 järgi, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et poolte kompromissi sõlmimise tõttu on põhjendatud mõista hagejalt riigituledesse välja üksnes pool hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõivust summas 630 eurot. Kohus vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel kompromissi sõlmimise tõttu menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest pooles, s.o 630 euro ulatuses. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled välistanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja