Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. november 2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-108946
Tsiviilasi
K P hagi B F vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3888 eurot Hageja: K P (isikukood xxx, Postiaadress: xxx), Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Elise Vasamäe (E-post xxx); Kostja: B F (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx). Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 12.11.2019 suulises vormis laenulepingu, mille järgi laenas hageja kostjale 5000 eurot. Hageja tegi laenu andmisel kostja arveldusarvele 12.11.2019 pangaülekande eelnimetatud summas – so 5000 eurot. Hageja ja kostja vahelisele suulisele kokkuleppele vastavalt pidi kostja hagejalt saadud 5000 euro laenusumma hagejale täies ulatuses tagasi maksma hiljemalt 31.08.2020. Kostja seda ei teinud. Kostja on tasunud hagejale laenu tagasi osade kaupa alljärgnevalt: 21.06.2021 summas 200 eurot, 03.11.2021 summas 300 eurot, 01.12.2021 summas 500 eurot, 11.01.2022 summas 200 eurot, 15.03.2022 summas 200 eurot. Kokku on kostja maksnud hagejale laenu tagasi summas 1400 eurot. Hageja ja kostja leppisid kostja väitel kostjal olevate makseraskuste tõttu kokku, et kostja hakkab laenu hagejale tagasi maksma igakuiselt osade kaupa (hagi lisa nr 3, SMS-de vahetus hageja ja kostja vahel perioodist 03.11.2020 kuni 22.01.2021). Kostja lubas laenu hagejale tagasi maksta igakuiste maksete tegemisega, igakuise tagasimakse täpne summa jäi poolte vahel täpsustamata. Kostja lubas tagasi maksta igas kuus vähemalt mingi rahasumma. Kostja oma lubadust ei täitnud. Hageja saatis kostjale 15.03.2022 SMSi, milles juhtis veelkord kostja tähelepanu asjaolule, et kostja on laenulepingut oluliselt rikkunud ja laenu hagejale kokkulepitud ajaks tagastamata jätnud ning nõudis kostjalt laenu ositi tagastamise kokkuleppe olulise rikkumise tõttu võlgnetava laenusumma täies ulatuses kohest tasumist (hagi lisa nr 4, hageja ja kostja 15.03.2022 SMS-ide vahetus). Samuti hoiatas hageja kostjat, et kavatseb kostjalt raha mittesaamisel asuda kostjalt tagastamata laenu seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendite abil tagasi nõudma. Hageja eelnimetatud 15.03.2022 SMS-le vastas kostja 15.03.2022 SMS-ga mh järgnevat: veel kord ytlen, et maksan võla tagasi. Kahjuks ei saa siiani teha seda nii nagu lubasin. Eelpool viidatud hageja 15.03.2022 SMS kostjale on õiguslikus mõttes käsitletav laenu ositi tagasimaksmise kokkuleppe ülesütlemise avaldusena. Kokku on kostja hagiavalduse esitamise hetke
seisuga maksnud hagejale 5000 -eurosest laenusummast tagasi vaid 1400 eurot. Laenulepingust tulenev hageja põhinõue kostja vastu on 3600 eurot. Kostja rahaline kohustus maksta laenusumma hagejale täies ulatuses tagasi muutus sissenõutavaks 16.03.2022. Hageja esitab hagis viivisenõude kostja vastu protsendina hagi esitamise hetkest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemääras alates hagi esitamise hetkest. Hageja palub kostjalt välja mõista 12.11.2019 laenulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 3600 eurot, VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt (so 3600 eurolt) perioodi eest alates käesoleva hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni protsendina VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemääras ning jätta kõik menetluskulud kostja, kanda ja kohustada kostjat ja määrata hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri kätte toimetatud 12.10.22 (kostja e-kiri, dok 10s). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1943 eurot, sh riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud 1488 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 455 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 455 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja esindaja õigusabikuludeks on kokku 7 h ja 45 min eest tunnihinnaga 160 eurot tunnis + käibemaks (so summa koos käibemaksuga192 eurot), kokku 1488 eurot (käibemaksuga summa), mis koosneb alljärgnevatest toimingutest: asjaolude ja materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine kohtule 1 h ja 34 min, hagiavalduse koostamine, täiendamine ja lisade komplekteerimine 5 h 46 min; avaldaja 31.08.2022 menetlusdokumendi koostamine 25 min. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Esmalt märgib kohus, et TsMS § 484.2 tulenevalt peab kohus maksekäsu kiirmenetluses menetluskulu põhjendatuks kokku 20 euro ulatuses.
Teiseks arvestab kohus lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd. Võttes arvesse asjaolu, et tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega (tavapärane võlavaidlus), hagi ei tugine suurele hulgale tõenditele (hagi lisa 1 laenu ülekanne kostjale, lisa 2 kostja tagasimaksed lisa 3,4 suhtlus poolte vahel, 08.07.22 dok 9s) ja hagiavalduse sisuline osa moodustab ca 3 lehekülge, siis eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu hagimenetluses kokku kahe tunni ulatuses (sh hagiavalduse koostamine, täiendamine, avaldaja 31.08.22 menetlusdokumendi koostamine), kokku summas 384 eurot (2*192). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 859 eurot (455+20+384). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (859 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.