Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtumääruse põhjendused 1(3)

2-22-531 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 345 kohaselt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Tsiviilasjas oli määratud 08.11.2022 kell 11.00 kohtuistung videokonverentsi teel, hageja on kohtukutse isiklukult kätte saanud. Hageja 08.11.2022 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. 08.11.2022 kell 11.15 helistas istungisekretär xxx, et täpsustada, kas A T osaleb videoistungil. Peale mõne ajalist täpsustamist helistas xxx tagasi ja teatas, et A T keeldus istungil osalemast. TsMS § 409 lg 1 p 1 kohaselt kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Kostja on esitanud kohtuistungil taotluse hagi läb ivaatamata jätmiseks. TsMS § 412 lg 1 sätestab, et kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui:1) hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta; 2) kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 3) hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud; 4) kostja taotleb asja sisulist lahendamist ja asi on võimalik sisuliselt lahendada; 5) kostja on võtnud hagi õigeks. Tuvastatud on, et hageja ei ilmunud 08.11.2022 kohtuistungile. Hageja on hagis ja kõigis järgnevates menetlusdokumentidest soovinud asja arutamist kohtuistungil ega ole avaldanud, et on nõus hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Kohtukutse on hageja isiklikult kätte saanud 18.10.2022 so hagejat kutsuti istungile õigel ajal. Hageja ei ole teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud. Hageja on keeldunud istungile ilmumast. Kostja ei ole hagi õigeks võtnud ega taotlenud asja sisulist lahendamist. Kohtu hinnangul asja sisuliseks lahendamiseks pole nõude aluseks olevad asjaolud selged. Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja on avaldanud, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Viru Maakohtu 13.01.2022 määrusega on rahuldatud hageja menetlusabi taotlus ja vabastatud hageja menetlusse võetud nõudelt tasumisele kuuluva riigilõivu 595 euro tasumisest. Kohus on selgitanud, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja (alus TsMS § 190 lg 4). Vastavalt TsMS § 179 lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata riigilõiv, välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 21 alusel võib kohus lisada kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud, lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab tulenevalt TsMS § 179 lg 5 lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi 2(3)

2-22-531 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Kohus jättis hagi läbi vaatamata hagejast tuleneval põhjusel. Seega tuleb hagejalt menetluskulud 595 eurot Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. Eeltoodust tulenevalt, mõistab kohus A Tlt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 595 eurot. Riigilõiv summas 595 eurot tuleb A Tl tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates, määrusele lisatud makseinfos näidatud pangakontole, märkides tasumisel maksinfos näidatud viitenumbri. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb A Tl tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.