Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. november 2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-6967 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K. G. S. vastu võlgnevuse nõudes 18234,48 eurot
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: PlusPlus Capital AS (RK 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post [email protected]) Kostja: K. G. S. (isikukood xxxx, registrijärgne elukoht xxxx, e-post: xxxx). Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Hageja sõlmisid Kompromissileping/Võlatunnistus nr xxxx, 21.12.2021.a. Hageja omas võlgniku vastu nõuet Refinantserimislaen Nr. xxxx, 09.02.2021, mille alusel Kostja võlgnes hagejale 9792,25 € ja viivised summas 5730,82 €. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissileping/Võlatunnistuse, millega Hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 1 € ning võimaldas Kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissi summas 15522,07 € (9792,25 € + 5729,82 €). Antud summale lisandus Lepingu punktis 5.1. kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 10 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning Pooled lugesid lõppenuks Lepingu punktis 1.1. kirjeldatud Kostja kohustused Võlausaldaja ees ning Lepingu sõlmimisega tekkis Kostjal uus iseseisev kohustus tasuda Võlausaldajale Lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ning maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud. Pooled on Lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui Kostja ei tasu Kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub Kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati Kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on Võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu Kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.02.2022 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus Kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma Võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata Kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega Kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud
meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 15532,07 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 21.02.2022, 14.03.2022, 11.04.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €.Kostja võlgneb hagejale Lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) Kompromissisumma põhivõlgnevus: 9792,25 €, 2) Lepingu sõlmimise tasu: 10 €, 3) Kompromissisumma viivised: 5729,82 €, 4) Viivised: 522,91 €. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 9792,25 € osalt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06 % päevamääralt. Hageja on arvutanud viivist alates Kostja Lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja lepingust xxxx, 21.12.2021.a. tulenev võlgnevus kompromissisummas 15532,07 € (s.h põhinõue 9792,25 €, enne 21.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 5729,82 € ja lepingu sõlmimise tasu 10 €), viivised põhinõudelt 9792,25 € alates 11.02.2022 kuni 10.05.2022 summas 522,91 € ja sissenõudekulu 35 €; hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 9792,25 € alates 11.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; menetluskulud: riigilõiv summas 1050 € ja õigusabikulu summas 420 €; ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud kostja registrijärgsel postiaadressile, kostja õele M. S. allkirja vastu 15.10.22. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1050 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1050 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on
menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja pakub teenust 100 eur/tund, käesolevas asjas on esindajal kulunud hagiavalduse koostamisele, dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile, hagi esitamisele 3,5 tundi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulusid kahe tunni ulatuses summas 240 euro (2*100*k/m), mis tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1290 eurot (1050+240). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1290 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kohus märgib, et hagiavalduses nõutav viivisemäär 0,06% päevas ei ületa 3-kordset seadusjärgset määra VÕS § 113 lg 1 II lause ja § 94 järgi. Seadusjärgne määr on 8% aastas ehk 0,0219% päevas. Seega on viivisemäär lubatav. Lisaks ei ole hageja nõudnud põhivõlast suuremat viivist ehk on piiranud nõutavat viivist kokku põhivõlaga. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.