Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Määruse tegemise aeg ja koht
08.11.2022.a, Võru kohtumaja Põlva maja
Tsiviilasja number
2-22-15384
Tsiviilasi
T. N. kaebus kohtutäitur Rita Lohu otsuse peale täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx
Menetlusosalised esindajad
Menetlustoiming
ja
nende Avaldaja: T. N. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:). Kaebuse menetlusse võtmise otsustamine
T. N. esitas 13.10.2022 Tartu Maakohtusse kaebuse kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 278022010464 ja avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx. Avalduse kohaselt laekus avaldajale 07.10.2022. a kohtutäitur Rita Lohult koos täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmisega kiirmenetluse otsus väärteo asjas nr 2780,22,010464. Kuna avaldaja ei ole saanud Politsei-ja Piirivalveametilt sellist kiirmenetluse otsust, millega on talle karistus-rahatrahv määratud, ei saa politsei tegevus sellise otsuse vormistamisel ja jõustamisel olla seaduslik. Avaldaja palub esmase õiguskaitsena peatada kohtutäituri täitemenetluse otsuse nr xxx/xxxx/xxx täitmine väärteo asjas nr 2780,22,010464. Avaldaja vaidlustab Politsei- ja Piirivalveameti poolt jõustumata kiirmenetluse otsuse täitemenetlusse edastamise ja kohtutäituri poolt alustatud täitemenetluse.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 3 lg 3 näeb ette, et seaduses ettenähtud juhul peab isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. TsMS § 371 lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta (hagi)avaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Järgides sama paragrahvi viiendat lõiget, teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja kohtule esitatud kaebusest ega sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et etteheidetava kohtutäituri tegevuse või otsuse peale oleks kaebaja kohtutäiturile kaebust esitatud. Seega ei ole kinni peetud TMS §§-des 217 ja 218 sätestatud kaebuse esitamise kohustuslikust korrast ja enne kaebusega kohtusse pöördumist ei ole läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu esineb TsMS § 371 lg 1 p 3 järgi alus kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Eeltoodu alusel keeldub kohus T. N. xxx/xxxx/xxx menetlusse võtmisest.
kaebuse kohtutäituri otsuse peale täiteasjas nr
Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja kaebus kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 278022010464 registreeritud väärteoasjana nr x-xx-xxxx. 18.10.2022. a määrusega on kohus jätnud nimetatud kaebuse läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, siis TsMS § 372 lg 6 kohaselt loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 372 lg 5 alusel võib avaldaja esitada avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuna kohus jätab avaldaja kaebuse menetlusse võtmata, siis TsMS § 168 lg 1 ja TsMS § 477 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,
kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtule teadaolevalt ei ole antud asjas menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei määra kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.