2-18-4135/39 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

23.septembri 2019 määrusega algatati J K suhtes kohustustest vabastamise menetlus ja kohustati teda täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik avaldab, et on kolmel aastal esitanud kohtule usaldusisiku aruandeid ja tõestanud oma sissetulekuid. Olen juba alates 2005. aastast puuduva töövõimega ja saan töövõimetoetust keskmiselt 506.23 eurot kuus, lisaks saan ma puudega inimese sotsiaaltoetust 41.17 eurot kuus. Töövõimetoetus on väiksem kui miinimumpalk, tõsi, see on aastatega tõusnud. Kui 2 aastat tagasi oli toetus ca 450 eurot ja eelmisel aastal ca 470 eurot, siis nüüd on see 500 euro ringis. Olen juba 17 aastat puuduva töövõimega. 2003. aastal ostsime oma suurele perele pangalaenuga korteri (tol ajal oli peres 4 alaealist last). 2005. aastal juhtus mul raske trauma, murdsin selgroo ja kaotasin töövõime, sellest ajast olen töövõimetu. Firma, kus mees töötas, läks pankrotti ja mees kaotas töö. Et toita lapsi ja tasuda eluasemelaenu, võtsime pangast väikelaenu, kuid see meid ei aidanud. Uusi laene võttes mõtlesime sellele, et maksta kommunaalkulude arveid ja teisi võetud laene. Viimase laenu võtsime aastal 2007. Kaheksa aastat maksime eluasemelaenu, kuid kaotasime pangalaenuga soetatud korteri. Elame mehega poja juures poja poolt üüritud korteris. Töövõimetoetusega on keeruline hakkama saada, kuid vajadusel ja võimalusel aitavad nüüdseks täiskasvanuks saanud meie lapsed. Lähtudes eeltoodust ei ole mul olnud võimalik võlausaldajatele võlgu tasuda. Ühtlasi teatan, et võlanõuded on olnud täitemenetluses üle 10 aasta. Üks võlausaldaja – AS S P loobus oma nõudest 19.07.2021. Esitan võlausaldajate nõuete kohta täiendavat infot: 1. Y kohtutäitur M L (sissenõudja L B AS) – täiteasi nr xxx algatatud 21.10.2010; 2. Y kohtutäitur K P – täiteasi nr xxx on algatatud 25.08.2010, sissenõudja AS S P loobus nõudest 19.07.2021; 3. Y kohtutäitur K P – vt eelmine punkt; 4. C P AS – täitemenetlus on algatatud aastal 2010; 5. AS S P – loobus nõudest 19.07.2021; 6. B AS – täiteasi nr xxx on algatatud 25.04.2012; 7. Y kohtutäitur H K (sissenõudja OÜ O I ) – täiteasi nr xxx on algatatud 17.03.2011; 8. L B AS – täiteasi nr xxx on algatatud 21.10.2010; 9. J I OÜ – täiteasi nr xxx on algatatud 17.10.2012; 10. A F OÜ – täiteasi nr xxx on algatatud 14.05.2012;

Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 24.10.2022. a kuulas kohus ära võlgniku. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud ning jätavad kohustustest vabastamise kohtu otsustada. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on J K täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud aruandlust (tl 84, 134, 152) ja konto väljavõtted (tl 86-105, 135-151, 154-164). Võlgnik on töövõimetuspensionär ning arvestades igakuise sissetuleku suurust (töövõimetoetus 506,23 eurot, puudetoetus 41,17 eurot), ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnikul pankrotivara puudus, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 sätestatut. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku ainsaks sissetulekuks töövõimetuspension ja puudetoetus. Kohtul puudub alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud. PankrS § 175 lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Võlgnik on invaliid ja töövõimetuspensionär. Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on töötamise takistuseks järjest halvenev tervis. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et võlgnikul puudub töövõime. Võlgniku selgituste kohaselt ei ole see ka taastumas. Kohus leiab,

et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku ning tasuva töökoha puudumine. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-10-15313 tehtud lahendis asunud seisukohale, et võlgniku vabastamine täitmata jäänud kohustustest enne viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võib olulisel määral kahjustada võlausaldajate huve ning selleks peavad esinema erandlikud asjaolud, näiteks võlgniku töövõimetus või alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmine vms. Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul pidada võlgniku haigust ja töövõimetust erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse PankrS § 175 lg 1 1 kohaldamiseks. Võlgnikul puudub võimalus ka tulevikus oma sissetulekuid suurendada. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt kuulub J K taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.