2-19-16546
Määruse tegemise aeg ja koht
03. november 2022. a, Rakvere
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
X hagi Rono Desing OÜ ja Y vastu juhatuse liikme tagasikutsumise nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
X (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post xxx)
Hageja esindaja:
Harland Paas (volikirja alusel, e-post xxx)
Kostja I:
Rono Desing OÜ (registrikood 12999782, registrijärgne asukoht Urva tee 10, Kadapiku küla, Kadrina vald, 45212 Lääne-Virumaa, e-post [email protected] )
Kostja II:
Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post xxx)
Kostjate esindaja:
Vandeadvokaat Arsi Pavelts (e-post [email protected] )
Edasikaebe kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1, 2).
Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunik K. Rootsi menetluses oli X hagi Rono Desing OÜ vastu juhatuse liikme tagasikutsumise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, Y töötas 2016. aastal välja paadisauna disainilahendused ja ehitas sauna prototüübi. Samas puudusid tal finantsilised vahendid ja võimalused paadisaunade tootearenduseks ja tootmiseks. Kirjeldatud asjaoludel põhjusel pöördus ta 2016. aastal X poole ettepanekuga ühise äriühingu asutamiseks/soetamiseks. Rono Design OÜ asutati ja registreeriti äriregistris 29.04.2016. Äriühingu asutajateks ja kaasosanikeks võrdsetes osades on X ja Y. Äriühing asutati eesmärgiga alustada ja arendada paadisaunade ehitamist ja turundamist. Kaasosanikel oli kokkulepe ka koheseks paadisauna disainilahenduste Rono Design OÜ omandisse registreerimiseks. Kuivõrd Yil oli varasemast rida täitmata võlakohustusi, siis oli X ühise ettevõtlusega alustamise tingimuseks, et Y ei saa juurdepääsu osaühingu pangakontole ja rahalistele vahenditele. Ilmekalt tõendab Yi võlakohustuste olemasolu asjaolu, et nii Yi Rono Design OÜ kaasosaniku osale ja hiljem tema poolt ainuosanikuna asutatud EST1 Wood Studio OÜ osale on kohtutäituri poolt seatud võõrandamise keelumärked. Täitmata võlakohustuste tõttu ei saanud Y ka paadisauna disainilahendusi enda omandisse registreerida, sest need oleks samuti arestitud. 03.05.2018 asutas Y ainuosanikuna konkureeriva ettevõtte EST1 Wood Studio OÜ. Sellest ajast alates on Y teadlikult ja tahtlikult kahjustanud Rono Design OÜ majandustegevust, mis on põhjustanud osaühingu maksevõime olulise vähenemise. Eeltoodust tulenevalt alustas X 21.12.2018 K. Rono Design OÜ kaasosanikuna ja juhatuse liikmena ÄS § 173 lg 1 ja 2 alusel Tunderi juhatuse liikmest tagasikutsumise menetlust. Y jättis esitatud avaldusele vastamata ja seepärast tema juhatuse liikmest tagasikutsumise otsus ei jõustunud. Kuivõrd Y jätkas endale kuuluvas ettevõttes EST1 Wood Studio OÜ ja ettevõttes Boatsauna OÜ paadisaunade ebaseaduslikku tootmist, siis esitas Rono Desing OÜ koostööpartner eDirekte 24 OÜ 21.02.2019 Viru Ringkonnaprokuratuurile avalduse Yi poolt disainilahendustega seotud ebaseadusliku tegevuse uurimiseks. Samuti esitas X Rono Design OÜ juhatuse liikmena 22.02.2019 Viru Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate Yi tahtliku Rono Design OÜ-d kahjustava tegevuse suhtes. Kuivõrd Boatsauna OÜ jätkas Yi tegevuse tõttu ebaseaduslikult Rono Design OÜ kaubamärgi „Boatsauna“ kasutamist, siis esitas C 21.03.2019 Rono Design OÜ volitatud esindajana kaebuse kabamärgiga seotud õiguste kaitseks Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO). Y, kasutades ära asjaolu, et ta on endiselt Rono Design OÜ juhatuse liige, esitas EUIPO-le Rono Design OÜ huvide vastaselt avalduse kaebuse tagasivõtmise kohta. Eeltoodu tõendab üheselt, et Y tegutseb Rono Desing OÜ juhatuse liikmena äriühingu huvide vastaselt ja majandustegevust kahjustavalt. X esitas 21.12.2018 Yile avalduse ja otsuse projekti viimase Rono Design OÜ juhatuse liikmest tagasikutsumiseks. Y sellega ei nõustunud. Kuivõrd Y ei osale enam mingil viisil Rono Design OÜ majandustegevuses, vaid kogu tema tegevus on suunatud äriühingu kahjustamisele, siis kuulub ta juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumisele kohtu poolt.
X kui kostja Rono Desing OÜ esindaja esitas 02.12.2019 kohtule vastuse hagile, milles nõustus hagiga ja võttis hagi õigeks. 06.05.2020 teatas kohus Yile hagi esitamisest ja andis tähtaja seisukoha esitamiseks 14 päeva alates kohtunõude kättesaamisest. 14.05.2020 on menetlusosalistele edastatud teade selle kohta, et seoses kohtunik Maido Rootsi (Roots) viibimisega pikaajalisel töövõimetuslehel on tsiviilasi jagatud 08.05.2020 kohtunik Helgi Vinni menetlusse. Kostja esindaja Y esitas 16.06.2020 taotluse kohustada hagejat tasuma kohtu deposiiti tagatist summas 7052 eurot menetluskulude katteks, samuti pikendada hagile vastamise tähtaega 30 päeva võrra. Kostja palus tagatise mitteandmisel jätta hagi läbi vaatamata. Kostja märkis, et kui kohus mis tahes põhjusel kostja menetluskulude tagatise andmise taotlust ei rahulda (millega kostja ei nõustu), palub kostja alternatiivselt rahuldada kostja menetluskulude tagamise taotlus muus kohtu poolt sobivaks peetud summas. Hageja esindaja esitas 19.06.2020 vastuse Yi taotlusele, milles palus jätta rahuldamata Yi taotlus hagejalt menetluskulude katteks tagatise saamiseks, samuti jätta rahuldamata taotlus menetlustähtaja pikendamiseks. Esindaja palus rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega ja jätta menetluskulu kostja kanda. Viru Maakohtu 26.06.2020.a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kostja Rono Desing OÜ seadusliku esindaja Yi taotlus menetluskulude katteks tagatise summas 7 052 eurot määramiseks; jäeti rahuldamata hageja X esindaja taotlus hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemiseks ning pikendati tsiviilasjas 2-19-16546 kostjapoolse vastuse esitamise tähtaega 06.05.2020 antud tähtaja, so 14 päeva võrra käesoleva kohtumääruse kättesaamisest alates. Hageja esindaja esitas 06.07.2020 määruskaebuse kohtu 26.06.2020.a määrusele. Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2020 määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata. Kostja Rono Desing OÜ esindaja esitas 10.07.2020 uue taotluse kohustada hagejat tasuma kohtu deposiiti tagatist summas 7 280 eurot menetluskulude katteks (või muus kohtu poolt sobivaks peetud summas). 19.11.2020.a kohtunõudega kohustas kohus hagejat esitama kohtule taotluse Yi kaasamiseks kostjana (lähtudes ÄS § 184 lg 5 ja Riigikohtu 4.2020 lahendist nr. 2-19-13966). Hageja eisndaja esitas 30.11.2020 hagiavalduse täienduse kostja Yi tagasikutsumiseks Rono Desing OÜ juhatuse liikme kohalt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja lepinguline esindaja esitas 28.03.2021 e-kirja, milles märkis, et „Kostja on 10.07.2020 esitanud menetluskulude tagatise taotluse ühes põhjalike selgitustega. Kohus ei ole siiani kostja taotlust lahendanud. Kuni kostja taotluse lahendamiseni ei ole kostja hinnangul võimalik teha täiendavaid menetlustoiminguid, kuna nimelt selliste menetlustoimingutega kaasnevate kulude tagamiseks ongi kostja esitanud menetluskulude tagatise taotluse“. 29.03.2021.a kirjaga teatas kohus kostja esindajale, et kohus on oma seisukoha väljendanud 26.06.2020.a kohtumääruses ning jääb selles esitatud seisukohtade juurde. Kostja lepinguline esindaja esitas 26.10.2021 uue taotluse lahendada kostja taotlus menetluskulude tagatise määramiseks. Kostja esindaja märkis, et 10.07.2020.a taotlus on senini lahendamata.
21.12.2021.a kirjas kohus veelkord selgitas kostja esindajale, et kohus on kostja 10.07.2020 taotluse lahendanud 29.03.2021 ja kohus ei pea vajalikuks selle teistkordset lahendamist. Kohus jääb oma 26.06.2020 määruses väljendatud seisukoha juurde. Hageja esindaja esitas 30.09.2022 kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks ja hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja esindaja märgib, et tsiviilasja edasine menetlus on muutunud alusetuks, kuna kohtutäitur Andrei Krek korraldas kostja Yi võlgade sissenõudmiseks viimasele kuuluva Rono Desing OÜ osa enampakkumisel võõrandamise. Kohtutäituri 13.04.2022 vara enampakkumise akti kohaselt ostis Yile kuuluva Rono Design OÜ osa nimiväärtusega 1 250 eurot X. Seega ei ole Y enam Rono Design OÜ osanik ja hagejal oli võimalus ta juhataja liikme ametist tagasi kutsuda ainuosaniku otsuse alusel. Esindaja märkis, et „Käesolevas asjas rahuldas hageja nõude sisuliselt kostja Y, sest viimasel oli õigus temale kuuluva äriühingu osa enampakkumisel osaleda ja enda osa omand säilitada. Kuivõrd ta seda ei teinud, siis sisuliselt võttis ta X hagi enda Rono Design OÜ juhatuse liikmest tagasikutsumiseks õigeks.“ Kuna eelmenetlust ei ole kohus lõppenuks tunnistanud, siis võtab hageja hagi tagasi ja palub jätta hagi läbivaatamata. Menetluskulud palub hageja TsMS § 168 lg 5 alusel jätta kostja Yi kanda. Kostjate esindaja esitas 03.10.2022 seisukoha, milles palus lõpetada tsiviilasja menetlus ja jätta hagi läbivaatamata. Kostjate esindaja ei nõustunud sellega, et kostja Y on hageja nõude rahuldanud. Esindaja märkis, et: „Käesoleval juhul ei ole kostja 2 hageja nõuet rahuldanud. Kostja 2 poolt hageja nõude rahuldamisega saaks olla tegemist üksnes juhul, kui kostja 2 oleks astunud kostja (ühingu) juhatusest tagasi tulenevalt hagis esitatud (alusetutest) etteheidetele. Käesoleval juhul ei ole kostja 2 astunud ühingu juhatusest tagasi, vaid kostja 2 juhatuse liikme staatus ühingus on lõppenud tulenevalt asjaolust, et hageja omandas kostjale 2 kuulunud osaluse kostjas (ühingus), sai selle tulemusena ühingu ainuosanikuks ning tegi ühingu ainuosanikuna osaniku otsuse, millega kutsus kostja 2 ühingu (kostja) juhatusest tagasi. Seega ei ole kostja 2 hageja nõuet rahuldanud ega ühingu juhatusest tagasi astunud. Kostja 2 juhatuse liikme staatus on lõppenud üksnes tulenevalt hagejast, s.o hageja poolt ühingu (kostja) ainuosaniku otsuse tegemisest ja kostja 2 juhatusest tagasikutsumisest. Asjakohatud on hageja väited, et kostja 2 on võtnud hagi omaks seeläbi, et ei osalenud talle kuulunud ühingu osa enampakkumisel. Ühingu osaniku staatus ja juhatuse liikme staatus on faktiliselt ja juriidilisest erinevad asjad ning erinevad õiguslikud positsioonid. See, kes, kas ja mis tingimustel on omandanud kostjale 2 kuulunud osaluse enampakkumisel, ei puutu kuidagi asjasse kostja 2 juhatuse liikme staatuse osas. Veel vähem on sellel seost hagi aluseks olevate asjaoludega. Kuna kostja 2 juhatuse liikme staatus on lõppenud üksnes ja ainult tulenevalt hageja poolt ainuosaniku otsuse tegemisest kostja 2 ühingu (kostja) juhatusest tagasi kutsumise kohta, siis ei saa mingil juhul rääkida kostjate poolt hagi rahuldamisest. Toodust tulenevalt paluvad kostjad jätta menetluskulud hageja kanda.“ Kostjate esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostjate menetluskulud kokku 2096 eurot (13,1 tundi tunnihinnaga 160 eurot). Esindaja palus välja mõista hagejalt kostjate menetluskulud summas 2096 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Hageja esindaja esitas 11.10.2022 seisukoha kostjate menetluskulude osas. Esindaja märkis, et menetlus on ilmselgelt liiga suur. Esindaja palus seoses hagi läbivaatamata jätmisega jätta menetluskulud kostja Yi kanda. Hageja esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 3 060 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja esindaja tasu 2760 eurot (tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks). Esindaja palus välja mõista kostjalt Yilt hageja menetluskulud summas 3 060 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.
Kostjate esindaja esitas 17.10.2022 seisukoha hageja menetluskulude osas. Esindaja märkis, et määruskaebusega seotud menetluskulu tuleb jätta hageja kanda, kuna tegemist oli kaebusega, mida esitada ei saanud. Samuti on põhjendamatult suur hagiavalduse täienduse esitamisega seotud kulu, antud täienduse koostamisega seotud põhjendatud kulu saab olla kuni 3 tundi. Muus osas jättis esindaja hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohtu otsustada. Esindaja märkis veelkord, et kostja 2 ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud, sest ta ei ole ühingu juhatusest tagasi astunud. Esindaja märkis, et vastuse koostamisega seotud täiendavad menetluskulud moodustavad 80 eurot (0,5 tundi), mille kostjad paluvad hagejalt välja mõista.
Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt, kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hageja esindaja esitas 30.09.2022 kohtule taotluse hagiavalduse tagasivõtmiseks, hagi läbivaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks. TsMS § 424 kohaselt, hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kui kostja ei esita vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud. Kostjate esindaja esitas 03.10.2022 seisukoha, milles palus lõpetada tsiviilasja menetlus ja jätta hagi läbivaatamata, st nõustus hageja 30.09.2022 avaldusega. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 423 lg 1 p 2 jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
Riigikohus on 27.11.2019 kohtumääruse nr. 2-17-18531, punktides 16, 17 märkinud, et: „16. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab hageja TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et praegu tuli menetluskulud jätta TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel hageja kanda ning ei esinenud TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatud olukorda, mis võimaldaks jätta poolte menetluskulud kostja kanda (TsMS § 689 lg 5 ja § 659). 17. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kostja ei rahuldanud pankrotivõlgniku pankrotimenetluses jaotusettepaneku koostamise ja kohtule esitamisega hageja nõuet. Selleks, et praeguses olukorras leida, et kostja on hagi rahuldanud, oleks kostja pidanud hagi õigeks võtma (TsMS § 4 lg 3 teine lause, § 206 lg 1 esimene lause, § 440). Kohtud ei ole tuvastanud ning hageja ei ole sellele tuginenud, et kostja oleks hagi õigeks võtnud. Nimetatu ei nähtu ka asja materjalidest.” Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas antud juhul on hageja loobunud hagist seetõttu, et kostja rahuldas sisuliselt tema nõude. Nähtuvalt maakohtule esitatud hagiavaldusest, on hageja nõudnud kostja Yi tagasiastumist Rono Design OÜ juhatuse liikme kohalt. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et asja menetluse kestel kohtutäitur Andrei Krek korraldas kostja Yi võlgade sissenõudmiseks viimasele kuuluva Rono Desing OÜ osa enampakkumisel võõrandamise ning kohtutäituri 13.04.2022 vara enampakkumise akti kohaselt ostis Yile kuuluva Rono Design OÜ osa nimiväärtusega 1 250 eurot hageja, so X. Seega ei ole Y enam Rono Design OÜ osanik ja hagejal oli võimalus ta juhataja liikme ametist tagasi kutsuda ainuosaniku otsuse alusel, seoses millega langes ära käesoleva hagi alus. Kohus ei nõustu hageja esindaja väitega, et kostja Y on pärast hagi esitamist hageja nõude täitnud, samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks hagi õigeks võtnud, seega puudub alus TsMS § 168 lg 5 kohaldamiseks ja hageja menetluskulude kostja kanda jätmiseks. Samas nõustub kohus sellega, et kostja tegevuse/tegevusetuse tõttu täitemenetluse raames on tekkinud olukord, kus käesolevas hagis esitatud nõude alus on ära langenud, seega leiab kohus, et puudub ka alus TsMS § 168 lg 4 kohaldamiseks ja kostjate menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Kohus leiab, et käesolevas menetluses on nii hageja kui ka kostja esitanud põhjendamatuid taotlusi, samuti venitanud tsiviilasja menetlust. Hageja/hageja esindaja puhul on selleks ennekõike ebakorrektse hagi esitamine, seoses millega pidi kohus andma tähtaja hagi täpsustamiseks ja teise kostja kaasamiseks; samuti määruskaebuse esitamine määrusele, mis ei olnud edasikaevatav. Kostja(te)/esindaja puhul on selleks korduvate menetluskulude tagatise määramise taotlused, millega põhjendamatult ja oluliselt, ca 1,5 aastat, venitati menetlust. TsMS § 200 lg 1, 2 kohaselt, menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Käesoleva määrusega jättis kohus hagi läbi vaatamata, menetlusosaliste poolt on kuritarvitatud menetlusõigust TsMS § 200 lg 1, 2 mõttes, seega peab kohus, lähtudes eelpool märgitud asjaolude kogumist, põhjendatuks jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ning kohus ei anna sisulist hinnangut poolte menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele.
TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 423 lg 1 p 2, § 424 § 429, § 432 lõpetab kohus tsiviilasja menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Helgi Vinni
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.