Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Andres Suik 03.11.2022, Tallinn 2-22-136341 Intrum Debt Finance AG hagi N. L. vastu võla nõudes Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Avaldaja: Intrum Debt Finance AG (registrikood CH100.023.266; asukoht Neuhofstrasse 4, BAAR, CH); Avaldaja lepinguline esindaja: Jelena Gerdiga-Kumm (Intrum Estonia AS; e-post: [email protected]); Võlgnik: N. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; epost: xxx). Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
2-22-136341 Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Intrum Debt Finance AG esitas 21.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult N. L. 840,24 euro saamiseks. Võlgnik N. L. esitas 19.10.2022 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis Intrum Debt Finance AG nõue N. L. vastu 840,24 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 31.10.2022 määrusega avaldajat Intrum Debt Finance AG esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates 31.10.2022 kohtumääruse kättetoimetamisest ning tasuma täiendav riigilõiv. Pooled esitasid 02.11.2022 kohtule poolte sõlmitud kompromissi. Pooled paluvad vastavalt TsMS § 489 lg-le 21 kinnitada maksegraafik võla tasumiseks osade kaupa tsiviilasjas nr 2-22136341. Kohtu põhjendused Kohus märgib, et pooled on sisuliselt sõlminud kompromissi, mitte maksegraafiku, sest TsMS § 489 lg-le 21 kohaselt maksegraafik peab sisaldama võla tasumise tähtpäevi, osamaksete suurusi ja osamaksete tasumise korda, kuid ei tohi sisaldada muid tingimusi võla tasumiseks. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub poolte poolt 02.11.2022 sõlmitud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad
2-22-136341 materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled ei ole teisiti kokku leppinud, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 466 lg 3 on sätestatud, et määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.