Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-101672 jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

2-22-101672 kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Nord Collect OÜ esitas 18.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3 308 euro saamiseks. Kohus tegi 20.01.2022 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile xxx. Makseettepaneku kättesaamise kinnitust kohtule saadetud ei ole. Kohus luges makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks vastuväite esitamisega 02.02.2022. Võlgnik S. K. esitas 02.02.2022 nõudele vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudus digitaalallkiri. Allkirjastatud vastuväite esitas S. K. kohtule 18.02.2022. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1) Harju Maakohtu 29.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-101672 kohus jätkas avalduse menetlemist hagimenetluses ning kohustas hagejat esitama hiljemalt 14 päeva jooksul kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Samuti kohustus hageja tasuma hagilt täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. 17.05.2022 esitas hageja hagiavalduse, mille kohaselt tuleneb hageja nõue X OÜ (esialgne võlausaldaja) ja S. K. vahel interneti vahendusel 15.06.2018 sõlmitud kliendilepingust nr 6177824064. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja võlgnikule taotleda laenu ja vajaduse korral täiendava laenuosa saamiseks võlgnikule lubatud krediidilimiidi piires. Perioodil 15.06.2018 – 29.05.2019 võlgnik on taotlenud laenu ja 11 korda laenu ja täiendava laenuosa saamiseks. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kuivõrd kostja ei olnud laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ja kostja jäi X OÜ-le osaliselt võlgu kolm järjestikust osamakset, ütles X OÜ 13.10.2019 poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse lepingu punkti 16.3 alusel kostjaga sõlmitud laenulepingu ülesse ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud otsustas esialgne võlausaldaja loovutada nõude Nord Collect OÜ-le, kuna oli ilmne, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada ja kostja oma kohustust ei täida ka tulevikus. Peale nõude loovutamist kostja avaldas soovi sõlmida hagejaga konstitutiivne võlatunnistus, millest tekiks uus iseseisev kohustus ja kostja sõlmis 28.02.2020Nord Collect OÜ-ga konstitutiivsevõlatunnistuse. Sõlmides lepingu kostja kinnitas, et lepingu sõlmimisel on tema võlgnevus hageja ees 2 638.16 eurot. Hageja ja kostja leppisid kokku, et sõlmitud lepingu puhul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, mille alusel tekib kostjal uus iseseisev kohustus (lepingu punktid 3 ja 4). Lepingu sõlmimisega hageja ja Kostja leppisid kokku, et kostja poolt tunnistatud võlgnevus summas 2 638.16 eurot oli sõlmitud lepingu mõistes edaspidi laenusummaks. Laenusumma tagastamine pidi toimuma osamaksetena maksegraafikus kajastatud tingimustel. Maksegraafik koostati kostja poolt valitud tingimustel. Kostja poolt sõlmitud lepingu kohaselt kostja tunnistas võlgnevust ja pidi tasuma võlgnevuse summas 2 638.16 eurot ja kohustus seda tasuma 18 kuulise perioodi jooksul. Kostja on tasunud 1 osamakse graafiku järgi (11.03.2020-summas 200.02 eurot),

2-22-101672 kogusummas 200.02 eurot. Hageja leiab, et kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Ülaltoodust lähtudes hagi esitamise päeva seisuga (17.05.2022) on kostja võlgnevus Nord Collect OÜ-le tunnustatud võlgnevuse põhiosa summas 2 638.16-200.02 = 2 438.14 eurot. Hageja palub eeltoodud summa kostjalt välja mõista. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud konstitutiivset võlatunnistust, siis on kostja poolt antud võlatunnistuse puhul tegemist hageja seisukohal deklaratiivse võlatunnistusega ja hageja palub kohtul rahuldada alternatiivse nõudena. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud võlatunnistust ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb võlatunnistusest, siis alternatiivse nõudena esitas hageja kostja vastu nõude, mis tuleneb X OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust ning X OÜ ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust. Juhul, kui kohus peaks leidma, et X OÜ ja kostja vahel ei ole sõlmitud laenulepingut nr 6177824064 ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust, siis alternatiivse nõudena esitas hageja kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Harju Maakohus võttis 09.09.2022 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule põhistatud kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Harju Maakohus on edastanud kostjale menetlusdokumendid 09.09.2022 ja 07.10.2022 e-postiga aadressile xxx, kus need on 13.10.2022 kättetoimetatud TsMS § 3141 lg 1, 2, 3 alusel ning 07.10.2022 e-postiga aadressile xxx, kus need on kättetoimetatud TsMS § 3141 lg 1, 2, 3 alusel. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 28.02.2020 kostja Nord Collect OÜ vahel sõlmitud võlatunnistusest tulenev võlgnevus summas 2 438.14 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 325 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 17.01.2022 115.26 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 17.05.2022 209.74 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

2-22-101672 nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 325 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ei ole palunud välja mõista lepingulise eesindaja kulu. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.