Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-125890

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

2-21-125890 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Evergreen Capital OÜ esitas 19.08.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X OÜ ja R. T.i vastu 4 122.92 euro saamiseks. 23.08.2021 tegi kohus solidaarvõlgnikele makseettepaneku, mis on X OÜ-le kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega 14.10.2021. Makseettepanekule seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastuväidet ei esitatud. Solidaarvõlgniku X OÜ suhtes koostas kohus 14.02.2022 eraldi määrusega maksekäsu. Solidaarvõlgnikule R. T.’ile ei olnud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada õnnestunud. Pärnu Maakohtu 14.02.2022 kohtumäärusega anti nõue R. T.’i osas üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 16.02.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-125890 kohus jätkas avalduse menetlemist hagimenetluses ning kohustas hagejat esitama hiljemalt 14 päeva jooksul kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Samuti kohustus hageja tasuma hagilt täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Evergreen Capital OÜ esitas 03.03.2022 Harju Maakohtule hagi R. T.’i vastu võlgnevuse nõudes. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leidis, et hagi ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud nõuetele, millest tulenevalt jättis kohus 25.03.2022 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta. 12.04.2022 esitas hageja hagiavalduse, mille kohaselt X OÜ (kehtiv juriidiline nimi X OÜ) kui laenusaaja (kostja I) ja hageja kui laenuandja sõlmisid 27.11.2020 laenulepingu nr 27/11/2020-1, mille kohaselt hageja andis laenu 3 000 eurot, millest oli tasaarvestatud maha lepingutasu (100 eurot). Laenulepingu punkti 1. kohaselt lepiti kokku intressimääraks 3.12% kuus. Laenulepingu lisa 1 maksegraafikuga lepiti kokku laenu ja intressimaksete tasumises. Kostja II (R. T.) kui

2-21-125890 käendaja sõlmis hagejaga 27.11.2020 käenduslepingu nr 27/11/2020-1. Käenduslepingu alusel käendas kostja II 27.11.2020 laenulepingust tulenevaid laenusaaja kohustusi hageja ees. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama laenusaaja laenulepingust tulenevate kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 6 000 eurot. Hageja on edastanud laenusaajale ja kostjale II 7 nõudekirja laenusaaja lepinguliste kohustuste täitmiseks koos sissenõudmiskulude hüvitise nõudega. 13.08.2021 edastas hageja laenusaajale avalduse laenulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, nõudes võlgnevuse tasumist, laenu põhiosa jääk, koos tasumata laenuosamaksete, tasumata intressi ja viivisega muutus sissenõutavaks 14.08.2021. 14.02.2022 kohtumäärusega maksekäsuga antud tsiviilasjas nr 2-21-125890 mõisteti põhivõlgnikust kostjalt I hageja kasuks välja: 1 991.71 eurot põhivõlgnevust, 113.60 eurot intressi, 1 803.11 eurot viivist kokku (255.89 + 1 547.22), 75 eurot hüvitist (leppetrahv), kokku 3 983.42 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal kostjalt I nõutud 188.60 eurot vähem viivist, kui hagi esitamise seisuga 02.03.2022, mistõttu nõuabki hageja kostjalt I ja II solidaarselt viivist summas 188.60 eurot ning kostjalt II eraldi summasid, mis jäid maksekäsu kiirmenetluses välja nõudmata. Hageja selgituste kohaselt ei ole kostjad laenulepingutest tulenevaid eelmärgitud rahalisi kohustusi kohaselt ega aegsasti hageja ees täitnud, millest tulenevalt palub hageja mõista Evergreen Capital OÜ kasuks solidaarselt X OÜ-lt (kehtiv juriidiline nimi X OÜ) ja R. T.’ilt välja 188.60 eurot viivist ja R. T.’ilt eraldi 1 991.71 eurot põhivõlgnevust; 113.60 eurot intressi, 1 803.11 eurot viivist, mis on sissenõutavaks muutunud, 75 eurot hüvitis ja jätta hageja kantud ja muud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, määrates kindlaks hageja menetluskulude suurus kokku summas 1 045 eurot ja mõistes välja nendelt viivise protsendina menetluskuludelt alates menetluskuld kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Harju Maakohus võttis 08.09.2022 kohtumäärusega Evergreen Capital OÜ hagiavalduse R. T.’i vastu võlgnevuse nõudes menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule põhistatud kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Harju Maakohus on edastanud 09.09.2022 kostjale menetlusdokumendid tähtsaadetisena aadressile XXX, kus need on Soome Vabariigi pädeva kohtu poolt R. T.’ile kätte toimetatud 28.09.2022. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses osaliselt õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude R. T.’i vastu. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt R. T.’ilt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1 991.71 eurot, intressid summas 113.60 eurot, viivised, mis on sissenõutavaks muutunud summas 1 803.11 eurot, ja hüvitis leppetrahvi näol summas 75 eurot.

2-21-125890 Kohus selgitab, et solidaarvõlgnikule R. T.i’le ei olnud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada õnnestunud, mistõttu tema suhtes andis kohus asja üle hagimenetlusse Harju Maakohtule eraldi määrusega. X OÜ-d (kehtiv juriidiline nimi X OÜ) kohustati 14.02.2022 kohtumäärusega maksekäsus solidaarselt tasuma avaldajale Evergreen Capital OÜ-le põhinõudeid summas 1 991.71 eurot ja kõrvalnõudeid summas 1 991.71 eurot ning hüvitama riigilõivu summas 119.50 eurot ja menetluskulu summas 20 eurot. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt põhjendatud hageja nõue osas, millega hageja palub mõista X OÜ-lt (kehtiv juriidiline nimi X OÜ) ja R. T.i’lt solidaarselt viivist summas 188.60 eurot. TsMS § 489 lg 7 kohaselt maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Kohtule ei ole käesoleva menetluse raames antud üle asja menetlemiseks X OÜ (kehtiv juriidiline nimi X OÜ) osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas osaliselt, siis on põhjendatud jätta menetluskulud solidaarselt kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 490 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 19.08.2021 119.50 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 02.03.2022 370.50 eurot. Hagejale on lepingulise esindaja poolt õigusabi osutatud kokku 5 tunni ulatuses ja maksumusega 600 eurot, millele lisandub käibemaks (20%) 120 eurot ehk kokku 720 eurot, tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 490 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt solidaarselt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 720 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus selgitab, et hageja on palunud jätta hageja kantud ja muud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, määrates kindlaks hageja menetluskulude suurus kokku summas 1 045 eurot ja mõistes välja nendelt viivise protsendina menetluskuludelt alates menetluskuld kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kohtule esitatud asjaolude kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1 210 eurot (490 eurot + 720 eurot), mitte 1 045 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

2-21-125890

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.