Kodumaa Kapitali hoiulaenuühistu hagi R L vastu võla ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Kodumaa Kapitali hoiulaenuühistu (registrikood 12782505, asukoht Pärnu mnt 15, Tallinn); hageja lepinguline esindaja C T (Legal Services osaühing, asukoht Lõõtsa 8A Tallinn, e-post xxx); kostja R L (isikukood xxx, rahvastikuregistrijärgne elukoht xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kodumaa Kapitali hoiulaenuühistu (registrikood 12782505) hagi R L (isikukood xxx) vastu võla ja viiviste nõudes.
2.Mõista kostjalt R L (isikukood xxx) hageja Kodumaa Kapitali hoiulaenuühistu (registrikood 12782505) kasuks välja põhinõue summas 4 666.12 (neli tuhat kuussada kuuskümmend kuus ja kaksteist senti) eurot.
3.Mõista kostjalt R L (isikukood xxx) hageja Kodumaa Kapitali hoiulaenuühistu (registrikood 12782505) kasuks välja põhivõlgnevuselt summas 4 666.12 eurot hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud, s.o perioodi eest 26.04.2019 kuni 30.05.2019 viivis summas 35.79 (kolmkümmend viis eurot ja 79 senti) eurot.
Mõista kostjalt R L (isikukood xxx) hageja Kodumaa Kapitali hoiulaenuühistu (registrikood 12782505) kasuks välja põhivõlgnevuselt summas 4 666.12 eurot arvestatav viivis alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 31.05.2019 kuni nõude lõpliku tasumise kuupäevani VÕS § 113 lõige 1 lauses 2 ettenähtud määras.
2-19-8317
Menetluskulude jaotus Jätta nii hageja kui kostja menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad
1.Kodumaa Kapitali HLÜ (hageja) esitas 30.05.2019 Harju Maakohtule hagi R L’i vastu võla ja viiviste nõudes, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 4 666.12 eurot; hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud, s.o perioodi eest 26.04.2019 kuni 30.05.2019, viivisevõlgnevus summas 35.79 eurot; jooksev viivise võlgnevus alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 31.05.2019, kuni nõuete lõpliku tasumise kuupäevani VÕS § 113 lõige 1 lauses 2 ettenähtud määras; hageja menetluskulud ja jätta kostja menetluskulud kostja kanda, sh määrata kindlaks kostja poolt hüvitatavad hageja menetluskulud, mille nimekirja esitab hageja kohtu poolt määratud tähtajaks; mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 lauses 2 ettenähtud ulatuses tasumata summalt. 11.10.2021 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Hagiavalduse asjaolude kohaselt hageja on 14.01.2015 asutatud hoiu-laenuühistu, kelle üheks juhatuse liikmeks alates asutamisest kuni 20.07.2017 oli kostja. Lisaks kostjale kuulusid hageja juhatusse erinevatel ajaperioodidel järgmised isikud: - K K perioodil 14.01.2015 kuni 24.08.2015; - R K perioodil 14.01.2015 kuni 28.11.2016; - K A perioodil 24.05.2017 kuni tänaseni; - K K perioodil 21.07.2017 kuni 04.07.2019; - K E perioodil 19.10.2020 kuni tänaseni. Hageja juhatuse liikmetele tasu maksmise aluseks on 13.04.2016 toimunud hageja liikmete üldkoosoleku poolt vastu võetud otsus, kus muu hulgas otsustati päevakorra punktis 4.1, et hageja juhatuse liikmete tasu on 1 300 eurot brutos ning et juhatuse liikme puhkus on 28 kalendripäeva (alapunkt 6). Sama otsusega otsustati, et juhatuse esimehe tasu on 1 900 eurot brutos. Hageja üldkoosolek ei määranud juhatuse liikmele puhkusetasu ega õigust kasutamata puhkuse osas hüvitisele. Hageja selgituste kohaselt kostja kui hageja juhatuse liikme ülesanded, kohustused ja vastutus tulenesid seadusest (eelkõige TÜS § 55 lg 1, § 59, § 631 ) ning hageja põhikirjast. Kostja ja hageja vahel ei olnud kirjalikku juhatuse liikme lepingut. Perioodil 08.09.2016 kuni 30.05.2017 kehtinud põhikirja ning perioodil 30.05.2017 kuni 14.01.2020 kehtinud põhikirja punkt 6.9 sätestas, et juhatus peab oma tegevuses kinni pidama ühistu põhikirjast, üldkoosoleku ja volinike koosoleku ning nõukogu otsustest. Juhul kui juhatusel oli rohkem kui 2 liiget, tuli nõukogul määrata juhatuse liikmete seast juhatuse esimees, kelle ainus täiendav ülesanne võrreldes teiste
2-19-8317 juhatuse liikmetega oli juhatuse liikmete töö korraldamine (vt põhikirja p 6.4 ning TÜS § 56 lg 1). Hagejal on olnud üle 2 juhatuse liikme vaid perioodil 14.01.2015 kuni 28.11.2016, mil juhatuse esimeheks oli R K. Kostja ülesanded hageja juhatuse liikmena olid kohustused hagejat esindada, juhtida ja korraldada hageja raamatupidamist. Hageja igapäevase tegevusega seotud tegevusi korraldasid hageja töölepingulised töötajad. 2015. aastal töötas hageja heaks 3 töötajat, 2016. aastal 6 töötajat, 2017. aastal aga vähendati töötajate arvu ning alles jäi 1 töötaja. 29.11.2016 jäi kostja hageja ainsaks juhatuse liikmeks kuni 24.05.2017, mil hageja juhatuse liikmeks valiti ka K A (äriregistrisse kanti 30.05.2017), kes töötas hageja turundusjuhina juba alates septembris 2015 pärast K Ku lahkumist. See tähendab, et tegelik ülesannete maht ja jaotus hageja juhtimisel kostja ja K A’i vahel perioodil september 2015 kuni 20.07.2017 ei muutunud. K A’iga sõlmiti 24.05.2017 juhatuse liikme ametileping, mille punktis 7.1 määrati K A’i juhatuse liikme tasuks 1 000 eurot neto ühes kalendrikuus, s.o K A’i tasu vastas 13.04.2016 hageja üldkoosoleku poolt kinnitatud tasule. Kostja täitis hageja ühe juhatuse liikme rolli. Hageja ei teinud ühelgi ajaperioodil hageja juhatuse liikmena kolme juhatuse liikme tööd, kahe juhatuse liikme tööd ega ka juhatuse esimehe tööd. Vastupidi, kostja täitis hageja juhatuse liikme kohustusi ebapiisavas mahus ja ebaprofessionaalselt ka ühe juhatuse liikme kohta, mistõttu otsustas hageja nõukogu ta juhatuse liikme ametikohalt 19.07.2017 tagasi kutsuda. Hageja selgituste kohaselt kusjuures, hagejal ei olekski olnud pakkuda tööd kolmele juhatuse liikmele ega maksta igaühele neile tasu. Ainuüksi see, et hoiu-laenuühistu seadus („HLÜS“) sätestab 3-liikmelise juhatuse nõude, ei tähenda, et hagejal oleks olnud pakkuda 3-le juhatuse liikmele täistööajaga tööd. Seejuures suure osa juhatuse liikme vastutusvaldkonda kuuluvatest töödest tegid ära hoopis hageja töötajad, hagiavalduse lisas 2 oleva hageja 13.04.2016 üldkoosoleku protokolli lk 4 on selgitatud, et: „Eelmisel aastal ei jätkunud juhatusel kompetentsi, kuid sel aastal on see uute töötajate näol juurde tulnud. Meie töötajad on meie kõige suurem vara ning ilma nendeta me ei saa edasi liikuda“. Viidatud protokolli lk-lt 4 nähtub ka, et veebruaris 2016 liitus hageja meeskonnaga jurist E L, kes võttis enda peale kogu juriidilise poole. Protokolli leheküljelt 8-9 nähtub, et müügiga tegeles müügijuht S L ja turundusega turundusjuht K A. Kokku töötas hageja heaks 2015. a 3 töötajat, 2016. a 6 töötajat ning 2017. a 1 töötaja. Kostja poolse kehva juhatuse liikme ametiülesannete täitmise tõendiks on hageja kehvad majandustulemused. Hageja lõpetas 2015. aasta kahjumiga summas 172 401 eurot. Hageja 2016. a kahjum oli summas 384 289 eurot ning koos 2015. a kahjumiga oli kahjum kokku 556 690 eurot. 2017. aasta majandusaasta kahjum oli 273 578 eurot, hageja selgituste kohaselt kusjuures kahjum vähenes oluliselt pärast seda kui kostja kutsuti tõsiste juhtimisvigade tõttu juhatusest tagasi ning hageja juhatuse liikmeteks valiti K A ja K K. 2017. a lõpuks on hageja kahjum kokku 827 858 eurot. Vaatamata sellele, et kostja ei saanud isegi ühe juhatuse liikme ülesannetega hakkama, otsustas kostja omaalgatuslikult suurendada alates 01.04.2017 oma juhatuse liikme tasu 1 500 euRi kuus neto, s.o kostja suurendas oma tasu juhatuse esimehe tasuni. Hageja leiab, et kostjal ei olnud õigust saada juhatuse esimehe tasu. Kostja ei olnud kunagi ja kostjat ka ei valitud kunagi hageja juhatuse esimeheks. Vastavalt seadusele ja hageja põhikirjale valib hagejale juhatuse esimehe hageja nõukogu (hageja põhikirja p 6.3), kui juhatuses on üle 2 liikme (TÜS § 56). Hageja nõukogu kostjat juhatuse esimeheks ei valinud. Seejuures isegi juhul,
2-19-8317 kui hagejal oleks olnud vähemalt kolm juhatuse liiget, kelle hulgast oleks nõukogu valinud juhatuse esimehe, oleks tõenäosus olnud maksimaalselt 1/3, et esimeheks oleks valitud kostja. Juhatuse esimehe tasu maksmiseks puudus õiguslik alus ja ka sisuline alus. Juhatuse esimehe roll on vastavalt seadusele (TÜS § 56 lg 1) korraldada juhatuse tööd (hageja põhikirja punkti 6.4), s.o kutsuda kokku juhatuse koosolekud, valmistada ette juhatuse koosolekute läbiviimine, juhtida juhatuse koosolekute läbiviimist, korraldada juhatuse liikmete otsuste vastuvõtmist jne. Olukorras, kus juhatus on 1-liikmeline, siis ei ole põhjendatud ega õigustatud maksta ainsale juhatuse liikmele omaenda töö korraldamise eest täiendavat tasu (s.o juhatuse esimehe tasu). 1liikmelise juhatuse puhul ei olegi täiendavalt vaja juhatuse tööd korraldada, sest on ilmselge, et 1-liikmelise juhatuse puhul ei olnudki vaja kokku kutsuda ja läbi viia juhatuse koosolekuid. Hageja hinnangul, kui kostja leidis, et tema tasu ei vasta tema panusele, oleks ta pidanud nõukogus tõstatama oma tasu teema ning alustama tasu osas läbirääkimisi. Mitte mingil juhul ei olnud kostjal õigus maksta endale omaalgatuslikult suuremat juhatuse liikme tasu. Selguse huvides märgib hageja, et hageja nõukogu ei oleks mitte mingil juhul kostja tasu tõstnud. Kostja tegevus juhatuse liikmena oli kehv. Kostja jättis endast maha sügavas kahjumis oleva äriühingu (hageja) - 2017. a lõpuks on hageja kahjum kokku 827 858 eurot. Hageja pääses pankrotist ainult tänu selle, et hageja nõukogu kutsus kostja tagasi hageja juhatusest ning valis juhatusse pädeva juhatuse liikme – K A’i. Kuigi hageja leiab, et on põhjalikult selgitanud, et kostjal ei olnud õigust juhatuse esimehe tasule, siis pöörab hageja tähelepanu, et käesoleva vaidluse sisuks ei ole vaidlus selle üle, kas juhatuse liikme tasu vastas juhatuse liikme panusele. Vaidluse sisuks on vaidlus selle üle, kas juhatuse liikmel oli õigus ise oma tasu muuta. Vastus esitatud küsimusele saab olla ainult eitav. Seadus sätestab selgesõnaliselt, et juhatuse liikme tasu tuleb kinnitada hageja liikmete üldkoosoleku või nõukogu koosoleku poolt. Mõeldamatu on olukord, kus äriühingu juhatuse liige hakkab omaenda otsuse alusel maksma endale ise tasu, mis ei ole kooskõlas üldkoosoleku või nõukogu otsusega. Just sellise omavoli ja huvikonflikti välistamiseks sätestabki TÜS § 57, määrates, et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu otsusega (TÜS § 57 lg 1). Üldkoosolek või nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel, samuti juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele ühistu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja ühistu majandusliku olukorraga (TÜS § 57 lg 2). Pigem oleks olnud hagejal õigus kostja juhatuse liikme tasu vähendada TÜS § 57 lõike 3 alusel, mis sätestab, et kui ühistu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks ühistu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib ühistu nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Kostja aga ei hoolinud seaduslikest piirangutest ning saatis 08.05.2017 hageja raamatupidajale isiklikust kasust ajendatud e-kirja, milles kostja palus hageja raamatupidajal arvestada kostja tasuks 1 500 eurot. Sellest tulenevalt valmistas hageja raamatupidaja kostja tasu maksed perioodi eest alates 01.04.2017 ette summas 1 500 eurot (netos), kuigi hageja üldkoosoleku otsusega oli kinnitatud juhatuse liikme tasuks 1 300 eurot brutos. See tähendab, et igakuised juhatuse liikme tasu ülekanded oleksid pidanud üldkoosoleku otsuse kohaselt olema summas 1 044.80 eurot, kuid kostja teostas endale ülekande summas 1 500 eurot perioodi eest alates 01.04.2017 kuni kostja juhatuse liikme ametiaja lõppemiseni 20.07.2017. Kokku teostas kostja viidatud perioodil endale tasu makseid kogusummas 5 476 eurot, s.o 3 x 1 500 eurot ning juulikuu eest 976 eurot. Tegelikult oleks tulnud kostjale maksta 3 806.94 eurot, s.o 3 x 1 044.80 eurot ning juulikuu eest 672.54 eurot. Seega maksis kostja endale alusetult enam juhatuse liikme tasu kokku summas
2-19-8317 1 669.06 eurot. Enamtasutud juhatuse liikme tasu pealt tuli hagejal tasuda ettenähtust enam ka tööjõumakse kogusummas 1 191.60 eurot. Tulenevalt enamtasutud juhatuse liikme tasust ning sellelt arvestatult tööjõumaksudest sai hageja kahju kokku summas 2 860.66 eurot. Kostja kutsuti hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasi hageja nõukogu poolt 19.07.2017 vastu võetud otsusega. 19.07.2017 koosoleku protokollist nähtuvalt otsustas hageja nõukogu kostja hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsuda kostja poolt oma ametikohustuste rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjustel: - kostja on nii oma tegevuse kui tegevusetusega seadnud ohtu hageja tegevuse jätkamise, ja seetõttu: 1) on hageja sattunud majandusraskusesse ja kahjumisse; 2) on raisatud hageja osakapitali paigutanud liikmete raha; 3) on hageja jooksvas kahjumis, ilma, et juhatus oleks ette võtnud kahjumi vähendamiseks vajalikke ja kohustuslikke tegevusi; - täitmata on hageja äriplaani eesmärgid; - tähtaegselt on kinnitamata hageja 2016. a majandusaastaaruanne. - hageja püsikulusid on kaetud hageja liikmete hoiuste arvelt. Seega leiab hageja, et kostja on omavoliliselt ja ilma nõukogu otsuseta tõstnud endale makstavat tasu. 19.07.2017 hageja nõukogu koosoleku protokollist nähtuvalt otsustas nõukogu üheselt, võttes arvesse muuhulgas eeltoodud kostja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise põhjuseid, mitte määrata kostjale mistahes hüvitisi ega kompensatsioone seonduvalt tema tagasikutsumisega hageja juhatuse liikme kohalt. Lisaks oli nõukogu otsusesse märgitud üheselt, et tegemist on esimese ja ainsa nõukogu otsusega seonduvalt kostja tagasikutsumisega hageja juhatuse liikme kohalt. Kostja poolt nõukogu otsuses viidatud kohustuste rikkumist tõendab muu hulgas ka hageja nõukogu liikme T M ja kostja vaheline e-kirjavahetus perioodil 17.07.2017 ning selles viidatud revisjonikomisjoni aruande ülevaade. Samuti hageja 2017. a majandusaasta aruande tegevusaruanne. Seejuures leiab hageja, et vaidlust ei saa olla selles, et kostja omavoliliselt ja ilma nõukogu otsuseta tõstis endale makstavat tasu olukorras, kus kostja hageja juhatuse liikmena oli teadlik hageja majanduslikust seisust, mis on ilmselgelt raske juhtimisviga. Seetõttu oli hageja nõukogu poolt õiguspärane vastavalt hageja 13.04.2016 üldkoosoleku punktile 4.1.5 otsustada, et kuivõrd kostja ei ole tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega, siis ei maksta talle lahkumisel ette nähtud mistahes hüvitisi. Kostja ei vaidlustanud enda tagasikutsumist hageja juhatuse liikme kohalt ega 19.07.2017 vastu võetud hageja nõukogu otsust ka mistahes muus osas. Seega kostja nõustus 19.07.2017 nõukogu otsuses toodud seisukohtade ja järeldustega ning enda tagasikutsumisega hageja juhatuse liikme kohalt tervikuna. Hageja hinnangul eeltooduga on tõendatud, et hageja nõukogu 19.07.2017 otsuses välja toodud põhjused kostja tagasikutsumiseks olid tegelikud ning tagasikutsumine põhjendatud ning kostja aktsepteeris tagasikutsumise aluseid ja viisi. Kostja tegi endale hageja kontolt 20.07.2017 (s.o pärast juhatuse liikme volituste lõppemist) ilma õigusliku aluseta puhkusehüvitise ülekande summas 1 053.42 eurot, s.o netosummas. Puhkuse hüvitiselt maksis hageja kostja eest makse kogusummas 752.05 eurot, millest tulenevalt sai hageja rahalist kahju kokku summas 1 805.47 eurot. Kostja tegi endale n-ö puhkusehüvitise ülekande vaatamata sellele, et tema volituste lõppemise tõttu ei olnud tal ilmselgelt õigust enam hageja pangakontot käsutada ning asjaolule, et hageja liikmete 13.04.2016 üldkoosoleku otsusega ei määratud juhatuse liikmele puhkusetasu ega õigust
2-19-8317 kasutamata puhkuse osas hüvitisele ning hageja nõukogu 19.07.2017 otsusega otsustati kostjale mitte määrata mistahes hüvitisi kostja ametiaja lõppemisel. Hageja selgitab täiendavalt, et on viidatud kahju summa arvestanud selliselt, et kostja poolt endale ilma õigusliku aluseta määratud bruto tasu oli summas 1 886.60 eurot kuus (1 500 eurot neto), millest tulenevalt oli tal 2017 juulikuu tasuks 14 tööpäeva eest kokku 1 257.73 eurot bruto, s.o 976 eurot neto. Kuivõrd kostja teostas omale 20.07.2017 ülekande summas 2 029.42 eurot, pidi n-ö puhkusekompensatsiooni osa olema sellest 1 053.42 € netos (2 029.42 - 976). Kokku tekitas kostja hagejale omavoliliste maksetega kahju summas 4 666.12 eurot, s.o 2 860.66 eurot tulenevalt enamtasutud juhatuse liikme tasust ning sellelt arvestatult tööjõumaksudest ja 1 805.47 eurot õigusliku aluseta makstud puhkusehüvitise eest. 16.08.04.2019 saatis hageja kostjale nõude 4 666.12 euro tasumiseks hiljemalt 30.04.2019. Hageja hoiatas, et määratud tähtajaks nõudesumma tasumata jätmisel on hageja sunnitud alustama võlgnevuse sissenõudmise menetlust kohtumenetluse korras selleks kostjat täiendavalt hoiatamata, mille korral lisanduvad nõude summale ka viivis ja menetluskulud, sh õigusabikulud. Kostja sai hageja võlanõude kätte hiljemalt 26.04.2019, millise kuupäevaga on dateeritud kostja vastus hageja nõudele, mille kostja esindaja saatis hageja esindajale 29.04.2019. Kostja 26.04.2019 vastusest nähtuvalt kostja hageja poolt esitatud nõuet ei tunnista ja on seisukohal, et kõik temale makstud hüvitised on põhjendatud ja seaduslikud ning õigesti arvutatud. Hageja esitas oma seisukoha kostja saadetud vastusele 30.04.2019, milles selgitas täiendavalt oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ning andis kostjale täiendava tähtaja tasuda võlgnevus hiljemalt 03.05.2019. Paraku kostja hageja seisukohale ei vastanud ega võlgnevust hagejale ära ei tasunud, mistõttu ei olnud hagejal muud võimalust, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Käesoleval juhul esitab hageja kostja vastu kogu põhinõude osas, s.o summas 4 666.12 eurot, esimese alternatiivina kahju hüvitamise nõude. Teise alternatiivina, juhul kui kohus peaks leidma, et kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud, esitab hageja põhinõude osas summas 2 722.48 eurot alusetu rikastumise nõude (enamtasutud juhatuse liikme tasu 1 669.06 eurot ja puhkusehüvitis 1 053.42 eurot) ning põhinõude osas summas 1 943.65 eurot kulutuste hüvitamise nõude (enamtasutud tööjõumaksud juhatuse liikme tasult summas 1 191.60 eurot ja enamtasutud tööjõumaksud puhkusehüvitiselt summas 752.05 eurot). Eeltoodust tulenevalt palub hageja rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja: kahju hüvitis kokku summas 4 666.12 eurot või alternatiivselt alusetult enamsaadud juhatuse liikme tasu kokku summas 1 669.06 eurot, alusetult saadud puhkusehüvitis summas 1 053.42 eurot; kulutuste hüvitis summas 1 191.60 eurot tööjõumaksude eest, mida hageja tasus kostja poolt enamsaadud juhatuse liikme tasu pealt; kulutuste hüvitis summas 752.05 eurot tööjõumaksude eest, mida hageja tasus kostja poolt alusetult saadud puhkusehüvitise pealt; põhivõlgnevuselt summas 4 666.12 eurot arvestatav hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud, s.o perioodi eest 26.04.2019 kuni 30.05.2019, viivisevõlgnevus summas 35.79 eurot; põhivõlgnevuselt summas 4 666.12 eurot arvestatav jooksev viivise võlgnevus alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 31.05.2019, kuni nõuete lõpliku tasumise kuupäevani VÕS § 113 lõige 1 lauses 2 ettenähtud määras; mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud ja jätta kostja menetluskulud kostja kanda, sh määrata kindlaks kostja poolt hüvitatavad hageja menetluskulud; mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 lauses 2 ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
2-19-8317 II Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta selle tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et ta ei ole kohustust rikkunud. Kostja selgituste kohaselt 13.04.2016 toimus tõepoolest hageja liikmete üldkoosolek, kus määrati kindlaks juhatuse liikmete lepingutingimuse, s.h palga-, puhkuse- ja lahkumishüvitise tingimused. Nimetatud üldkoosolekul otsustati, et juhatuse liikme tasu on 1 300 eurot (bruto) ja juhatuse esimehe tasu 1 900 eurot (bruto). Hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS) § 34 lg 1 sätestab, et juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Arvestades seadusest tulenevat juhatuse liikmete arvu miinimumnõuet otsustati üldkoosolekul, et juhatuse tasudele kulub minimaalselt 4 500 eurot (bruto) (1 900 + 2 x 1 300). Seega oli kostja kui juhatuse liikme kohustuseks vältida juhatuse liikmete tasude maksmist üle 4 500 eurot (bruto). Kostja hinnangul, kuna kostja ei ole juhatuse liikme tasude maksmisel seda summat ületanud, siis ei ole kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Kostja leiab, et tal oli õigus saada juhatuse esimehe tasu. Kostja selgituste kohaselt oli hageja ise asetanud kostja olukorda, milles kostjat ei olnud võimalik nimetada juhatuse esimeheks. Kui nõukogu oleks järginud seaduse nõudeid ning nimetanud kostjale lisaks veel kaks juhatuse liiget, siis oleks hageja juhatus saanud kostja valida juhatuse esimeheks. Kuna aga hageja nõukogu oli õigusvastaselt loonud olukorra, kus kostja määramine juhatuse esimeheks ei olnud võimalik, siis ei saanud nõukogu enda rikkumine tuua kaasa kostjale kahjulikku tagajärge – jätta kostjat ilma juhatuse esimehe tasust. Kostja seisukohal omab tähtsust asjaolu, et kostja oli hageja ainsaks juhatuse liikmeks kuni juunini 2017. Seega tegi kostja ainuisikuliselt ära kolme juhatuse liikme töö ja sellises olukorras on õigustatud kostjale juhatuse liikme esimehele ette nähtud tasu maksmine, kuna sellises olukorras tegi kostja ära muuhulgas juhatuse esimehe töö. Kostja toob välja, et kostja tegutses sellist tasu määrates hageja nõukogu esimehe T M heakskiidul, kellega kostja sellise tasu maksmise eelnevalt telefonitsi kooskõlastas. Nõukogu esimehe nõustumise põhjuseks oli muuhulgas asjaolu, et kostja teeb üksinda kolme juhatuse liikme tööd. Hagiavalduse kohaselt kostja korraldusel kostjale makstud juhatuse liikme tasu ühe kalendrikuu eest oli 1 886.60 eurot (bruto). Kostja leiab, et nimetatud tasu ei ületa üldkoosolekul otsustatud juhatuse esimehe tasu määra ja seega ei ole kostja saanud juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu, mis oleks vastuolus hageja liikmete üldkoosoleku otsusega. Kostja hinnangul hageja on tunnustanud kostja õigust saada juhatuse esimehe tasu. Hageja 2017. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et palgakulu oli 2017. aastal kokku 68 027 eurot ning töötajaid oli kolm, kellest üks on töölepingu alusel töötav isik ja kaks on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liiget. Kostja leiab, et isegi kui kõik kolm saanuks võrdset palka, mis oleks 68 027 eurot / 36 = 1 889.60 eurot (bruto), oleks see suurem kui kostja poolt saadud tasu 1 886.60 eurot (bruto). Kostja seisukohal pole mõistlikult eeldatav, et töölepingu alusel töötav isik saaks suuremat palka kui juhatuse liige. Lisaks nähtub arvutusest, et ka teise juhatuse liikme palk pidi olema suurem kui 1 300 eurot (bruto). Seega võib eeldada, et antud palgakulus on kajastatud ka kostja palk, sh perioodil 01.04.2017 – 20.07.2017 kõrgendatud palk. Hageja on antud majandusaasta aruande kinnitanud. Kostja seisukohal kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustab hageja kostja õigust saada temale välja makstud tasu (RK 3-2-1-65-08 p 34). Seega saab järeldada, et majandusaasta aruande kinnitamisega on hageja loobunud oma vastuväidetest kostja poolt saadud tasu õigsuse osas.
2-19-8317 Hageja toob hagis loetelu väidetest, mida käsitleb kostja poolt toime pandud ametikohustuste rikkumisena ning mida peab kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise põhjusteks. Kostja ei nõustu väljatoodud väidetega ning leiab, et lisaks ei puutu sellised väited käesolevasse hagisse, sest hageja on esitanud kostja vastu üksnes enam saadud tasu nõude. Hagiavaldusele lisatud nõukogu otsusest nähtub, et nõukogu seadis eesmärgiks esitada kostja vastu kõik nõuded pärast seda, kui kõik kostja rikkumised ning rikkumistega tekitatud kahju on välja selgitatud. Kuna hageja on kostja vastu esitanud üksnes enam saadud tasu nõude, siis järelikult muid rikkumisi ei ole kostja hageja suhtes toime pannud. Seega on kostja seisukohal põhjendamatud hageja väited, nagu oleks kostja olulisel määral hagejat kahjustanud. Hagi esemega seostamata etteheidete esitamine näitab kostja hinnangul seda, et hageja jaoks ei ole hagi esitamise peamiseks eesmärgiks kahju hüvitise nõudmine, vaid kostjale ebamugavuste põhjustamine, s.h kostjat halvustava informatsiooni avaldamine kohtule. Seetõttu palub kostja jätta kõik hageja eelnimetatud süüdistused käesoleva asja lahendamisel tähelepanuta. Kostja hinnangul hageja puhkusehüvitise nõue on põhjendamatu. Puhkusehüvitise osas on hagiavalduses esitatud andmed vastuolulised. Hagiavaldusest nähtub, et hageja väitel maksis kostja puhkusehüvitise endale ise välja, kuid sama punkti all olevast tabelist nähtub, et puhkusehüvitis maksti välja kostja korraldusel. Hageja ei põhjenda, millel põhineb tema väide, et kostja maksis omale puhkusehüvitise ise välja. Samuti ei selgita hageja, millel põhineb tema väide, et kostja on endale puhkusehüvitist maksnud just 1 053.42 eurot. Hageja on seejuures viidanud hagi lisale 4, millest aga puhkusehüvitise maksmist ei nähtu. Hageja väidab (p 1.2), et hageja ja kostja vahel puudus kirjalik juhatuse liikme leping ning mistahes muud kokkulepped seonduvalt kostja juhatuse liikme tasu ja puhkusega. Selline hageja poolt esitatud väide on vale. 18.07.2017 on sõlmitud kostja ja hageja vaheline kokkulepe, mis on käsitletav lisaks ka nõukogu otsusena. Kokkuleppe on allkirjastanud hageja nõukogu liikmed ja kostja. Kokkuleppest nähtub, et kostjal on õigus saada aastatel 2016 ja 2017 kasutamata puhkuse eest hüvitist. Seetõttu, isegi kui kostjale oleks puhkusehüvitist makstud, on kostja ja hageja vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on kostjal õigus puhkusehüvitisele. Kostja leiab, et arvestades asjaolu, et kostjal oli õigus saada neid tasusid, mida talle on makstud, ei ole hagejale kahju tekkinud. Kuna hageja nõukogu ei nimetanud hageja juhatusse seaduses nõutud arvu juhatuse liikmeid, on hageja saanud sellisest olukorrast isegi kasu, hoides kokku juhatuse liikmetele makstavatelt tasudelt ning kulutades alla 4 500 eurot kuus juhatuse tasude maksmisele. Selline kasu saamine osutus võimalikuks vaid seetõttu, et kostja üksinda tegi mitme juhatuse liikme tööd. Seetõttu on hageja käesolevas asjas esitatud nõuded vastuolus hea usu põhimõttega ning isegi, kui hagejal võiks mingil õiguslikul alusel olla nõue kostja vastu, palub kostja jätta hagi võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lõike 2 alusel rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja üldse on tasunud kostja pealt enam tööjõumakse. Isegi, kui hageja oleks selliseid tööjõumakse tasunud, on hagejal alusetult tasutud maksude osas riigi vastu tagasinõue. Kui hageja jätab riigilt alusetult tasutud maksud tagasi küsimata, siis tekiks selline kahju hagejast endast tulenevalt ning VÕS § 139 kohaselt tuleks vähendada hageja kahju hüvitise nõuet vähemalt enam tasutud tööjõumaksude, s.o 1 943.65 eurot võrra (1 191.60 + 752.05) ning jätta rahuldamata selliselt summalt arvestatud viiviste nõue. Kostja hinnangul seega ei ole hagejale kahju tekkinud, kuna kostjal oli õiguslik alus saada kõrgendatud tasu ja puhkusehüvitist. Hagejal pole maksude tasumisest kahju tekkinud, sest hagejal on põhjendamatult tasutud maksude osas tagasinõu riigi vastu. Kostja toob välja, et hageja ja kostja vahel on 18.07.2017 sõlmitud kokkulepe, mis on kostja hinnangul käsitletav lisaks kokkuleppele hageja ja kostja vahel, ka nõukogu otsusena. Kokkuleppest nähtub, et kostjal on õigus saada lahkumishüvitist 4 500 eurot (bruto). Nimetatud hüvitist ei ole hageja kostjale senini tasunud. Seega on kostja hinnangul hagejal kostja ees
2-19-8317 täitmata kohustus summas 4 500 eurot (bruto). Hageja on hagiavalduses (p 1.2-1.3) kinnitanud, et alates 13.04.2016 hageja liikmete üldkoosoleku otsusest on juhatuse liikmel õigus saada juhatuse liikme tasu 1 300 eurot (bruto), s.o 1 044.80 eurot (neto). Kostja on saanud juhatuse liikme tasu perioodi aprill 2016 – november 2016 eest 1 000 eurot ja perioodi detsember 2016 – märts 2017 1 002 eurot, s.t kostjal on saamata 8 x 44.80 eurot + 4 x 42.80 eurot, s.o 529.6 eurot. Seega leiab kostja, et tal on hageja vastu nõue saamata jäänud juhatuse liikme tasu osas kokku summas 529.6 eurot. III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Hoiu-laenuühistu seadus (edaspidi HLÜS) § 3 lg 2 kohaselt hoiu-laenuühistu on tulundusühistu. Tulundusühistuseadus (edaspidi TÜS) § 631 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TÜS § 631 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju ühistule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.
4.Harju Maakohtu menetluses on Kodumaa Kapitali HLÜ (hageja) hagiavaldus R L’i (kostja) vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse ja hageja selgituste kohaselt Kodumaa Kapitali HLÜ on 14.01.2015 asutatud hoiulaenuühistu, kelle üheks juhatuse liikmeks alates asutamisest kuni 20.07.2017 oli R L. 13.04.2016 toimus hageja liikmete üldkoosolek, kus muu hulgas otsustati päevakorra punktis 4.1, et hageja juhatuse liikmete tasu on 1 300 eurot brutos (alapunkt 2) ning et juhatuse liikme puhkus on 28 kalendripäeva (alapunkt 6). Hageja üldkoosolek ei määranud juhatuse liikmele puhkusetasu ega õigust kasutamata puhkuse osas hüvitisele. Hageja ja kostja vahel puudus kirjalik juhatuse liikme leping ning mistahes muud kokkulepped seonduvalt kostja juhatuse liikme tasu ja puhkusega. 08.05.2017 saatis kostja hageja raamatupidajale e-kirja, milles kostja palus hageja raamatupidajal arvestada kostja tasuks 1 500 eurot. Sellest tulenevalt valmistas hageja raamatupidaja kostja tasu maksed perioodi eest alates 01.04.2017 ette summas 1 500 eurot (neto), kuigi hageja üldkoosoleku otsusega oli kinnitatud juhatuse liikme tasuks 1 300 eurot (bruto). Seega igakuised juhatuse liikme tasu ülekanded oleksid tulnud teha summas 1 044.80 eurot, kuid perioodi eest on alates 01.04.2017 kuni kostja juhatuse liikme ametiaja lõppemiseni 20.07.2017 teostatud kostjale tasu makseid kogusummas 5 476 eurot, s.o 3 x 1 500
2-19-8317 eurot ning juulikuu eest 976 eurot, kuid maksta oleks tulnud 3 806.94 eurot, s.o 3 x 1 044.80 eurot ja juulikuu eest 672.54 eurot. Eeltoodust tulenevalt maksti kostjale kostja enda korraldusel alusetult enam juhatuse liikme tasu kokku summas 1 669.06 eurot. Enamtasutud juhatuse liikme tasu pealt tuli hagejal tasuda ettenähtust enam ka tööjõumakse kogusummas 1 191.60 eurot. Tulenevalt enamtasutud juhatuse liikme tasust ning sellelt arvestatult tööjõumaksudest sai hageja kahju kokku summas 2 860.66 eurot. Kostja hagi ei tunnista ning palub selle jätta tervikuna rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta oma kohustusi juhatuse liikmena rikkunud. Kostja on seisukohal, et kuna hageja kostjaga juhatuse liikme ülesannete kohta lepingut ei sõlminud, tuleb kostja juhatuse liikme kohustuste määratlemisel lähtuda üksnes seadusest ning tasukokkuleppe puudumise tõttu tuleb ka tasu suuruse määramisel lähtuda seadusest, s.o võlaõigusseaduse (VÕS) § 627 lõikes 2 sätestatud mõistliku tasu määratlusest, arvestades VÕS § 26 lõikes 5 sätestatut. Kostja leiab, et nõukogu 18.07.2017 otsusest tulenevalt on kostjal jäänud saamata lahkumishüvitis summas 4 500 eurot (bruto) ning kostjal on saamata jäänud juhatuse liikme tasu summas 529.60 eurot. Eeltoodust tulenevalt kokku on hagejal täitmata kohustusi kostja ees kostja hinnangul 5 029.60 euro ulatuses, mille kohta on kostja 19.04.2021 teinud tingimusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus loeb mõne hageja nõude põhjendatuks. Hageja põhinõude suuruseks on 4 666.12 eurot, mille täies ulatuses rahuldamisel saab kohus lugeda tasaarvestuse tulemusel hageja nõuded lõppenuks, seega tuleb kostja hinnangul hagi jätta igal juhul täies ulatuses rahuldamata.
5.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungitel ning tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohustuse rikkumine
6.Kohus analüüsib esmalt, kas kostja R L, kes oli hageja juhatuse liikmeks on oma kohustusi rikkunud ja rikkumise tuvastamise korral analüüsib kohus seda, milles rikkumine seisnes ja kas sellega on tekitatud hagejale kahju.
7.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Kodumaa Kapitali HLÜ (hageja) on 14.01.2015 asutatud hoiu-laenuühistu (31.05.2019 hagiavalduse lisa 1 – äriregistri väljavõte), kelle üheks juhatuse liikmeks alates asutamisest kuni 20.07.2017 oli R L (kostja). Lisaks kostjale kuulusid hageja juhatusse erinevatel ajaperioodidel järgmised isikud: - K K perioodil 14.01.2015 kuni 24.08.2015; - R K perioodil 14.01.2015 kuni 28.11.2016; - K A perioodil 24.05.2017 kuni tänaseni; - K K perioodil 21.07.2017 kuni 04.07.2019; - K E perioodil 19.10.2020 kuni tänaseni. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt toimus 13.04.2016 hageja liikmete üldkoosolek (31.05.2019 hagiavalduse lisa 2 – koosoleku protokoll), kus muu hulgas otsustati päevakorra punktis 4.1, et hageja juhatuse liikmete tasu on 1 300 eurot (bruto, alapunkt 2) ning et juhatuse liikme puhkus on 28 kalendripäeva (alapunkt 6). Hageja üldkoosolek ei määranud juhatuse liikmele puhkusetasu ega õigust kasutamata puhkuse osas hüvitisele. Sama otsusega otsustati, et juhatuse esimehe tasu on 1 900 eurot (bruto) kuus. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kirjalikku juhatuse liikme lepingut. 08.05.2017 saatis kostja hageja raamatupidajale e-kirja, milles palus hageja raamatupidajal arvestada kostja tasuks 1 500 eurot (31.05.2019 hagiavalduse lisa 3 – e-kiri). Sellest tulenevalt valmistas hageja raamatupidaja kostja tasu maksed perioodi eest alates 01.04.2017 ette summas
2-19-8317 1 500 eurot (neto), kuigi hageja üldkoosoleku otsusega oli kinnitatud juhatuse liikme tasuks 1 300 eurot (bruto). Eeltoodust tulenevalt oleks juhatuse liikme igakuise tasu ülekande suuruseks pidanud olema 1 044.80 eurot. Perioodil alates 01.04.2017 kuni kostja juhatuse liikme ametiaja lõppemiseni 20.07.2017 tehti kostjale tasu makseid kogusummas 5 476 eurot, s.o 3 x 1 500 eurot ja juulikuu eest 976 eurot (31.05.2019 lisa 4 – pangakonto väljavõte), kuid oleks tulnud maksta 3 806.94 eurot, s.o 3 x 1 044.80 eurot ja juulikuu eest 672.54 eurot. Kostjale maksti kostja enda korraldusel juhatuse liikme tasu lubatust rohkem kokku summas 1 669.06 eurot. Enamtasutud juhatuse liikme tasu pealt tuli hagejal tasuda ettenähtust enam ka tööjõumakse kogusummas 1 191.60 eurot. Kostjale enamtasutud juhatuse liikme tasu ja sellelt arvestatult tööjõumaksudes arvelt tekkis hagejale kahju kokku summas 2 860.66 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kutsuti kostja hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasi hageja nõukogu 19.07.2017 otsuse (31.05.2019 hagiavalduse lisa 5 – koosoleku protokoll) alusel. 19.07.2017 koosoleku protokollist nähtuvalt otsustas hageja nõukogu kostja hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsuda kostja poolsete ametikohustuste rikkumise tõttu. 19.07.2017 hageja nõukogu koosoleku protokollist nähtuvalt otsustas nõukogu üheselt, võttes arvesse muuhulgas kostja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise põhjuseid, mitte määrata kostjale mistahes hüvitisi ega kompensatsioone seonduvalt tema tagasikutsumisega hageja juhatuse liikme kohalt. Kostja ei vaidlustanud enda tagasikutsumist hageja juhatuse liikme kohalt ega 19.07.2017 vastu võetud hageja nõukogu otsust ka muus osas. Hageja liikmete 13.04.2016 üldkoosoleku otsusega ei määratud juhatuse liikmele puhkusetasu ega õigust kasutamata puhkuse hüvitisele, ka otsustati hageja nõukogu 19.07.2017 otsusega kostjale mitte määrata mistahes hüvitisi kostja ametiaja lõppemisel. Nimetatud otsusele vaatamata tegi kostja 20.07.2017 omale kasutamata puhkuse hüvitise ülekande summas 1 053.42 eurot, s.o netosummas (31.05.2019 hagiavalduse lisa 4 - pangakonto väljavõte). Puhkuse hüvitiselt maksis hageja kostja eest makse kogusummas 752.05 eurot, millest tulenevalt leiab hageja, et ta sai rahalist kahju kokku summas 1 805.47 eurot.
8.Kohus selgitab, et äriühingu juhtorgani liikme põhilised kohustused tulenevad seadusest, äriühingu põhikirjast, kõrgemate organite otsustest, juhtorgani liikme ja äriühingu vahel sõlmitud kirjalikest kokkulepetest ja majandustegevuse eripärast. Juhtorgani liikme üldised kohustused on hoolsus- ja lojaalsuskohustus. Antud põhimõte tuleneb ka kehtivast seadusandlusest. Nii peavad äriühingu juhtorgani liikmed TsÜS § 35 kohaselt täitma oma seadusest või põhikirjast tulenevad kohustused juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. VÕS § 620 lg 1 sätestab juhtorgani liikmele kohustuse tegutseda äriühingule lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, ka ÄS §-dest 187 lg 1, 315 lg 1, 327 lg 1 tuleneb juhtorgani liikme kohustus täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Samasisulise regulatsiooni puhul võib kohaldada erinevaid seadusi samaaegselt. Hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS) § 3 lg 2 kohaselt on hoiu-laenuühistu tulundusühistu. Äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 1 kohaselt on äriühinguks muu hulgas ka tulundusühistu. Tulundusühistuseadus (TÜS) § 631 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TÜS § 631 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju ühistule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju
2-19-8317 osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlaõigusseadus (VÕS) § 620 lg 1 kohaselt, käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10 punktis 11 selgitanud, et „Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus) (vt ka nt Riigikohtu
30.aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-03, p 10; nr 3-2-1-41-05, p 31). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620.“ Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16 tehtud lahendis selgitanud hoolsuskohustuse sisu järgmiselt: „Äriühingu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühingu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte sõlmitud kokkulepetest. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (vt RKTKo nr 3-2-1-38-15, p 14). (p 15)“ Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15 punktis 13 asunud seisukohale, et: „Sellise nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud sama lõike teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega./.../ Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 14 ja aktsiaseltsi kohta analoogselt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 13; 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11).“ Samas lahendis on Riigikohus selgitanud, et ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: • juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); • osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); • juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
2-19-8317
9.Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud tõenditega ja poolte vastuväidetega, on seisukohal, et kostja on oma tegevusega enda huvides ära kasutanud temal hageja juhatuse liikmena olnud erilist usaldusseisundit ja kuritarvitas talle, kui juhatuse liikmele, antud volitusi, jättes järgimata korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Kohus on seisukohal, et kostja on hageja juhatuse liikmena rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning raamatupidamise korraldamise kohustust, kuivõrd ta andis alusetult hageja raamatupidajale korralduse määrata talle alates 01.04.2017 juhatuse liikme igakuiselt maksmisele kuuluva tasu suuruseks 1 500 eurot, kuigi vastavalt hageja liikmete üldkoosoleku otsusele oli määratud juhatuse liikme tasuks 1 300 eurot (bruto), s.o 1 044.80 eurot (neto) kuus. Samuti tegi kostja juhatuse liikme hooldus- ja lojaalsuskohustust rikkudes omale puhkusehüvitise ülekande summas 1 053.42 eurot, kuigi õiguslik alus selleks puudus. Kohtu hinnangul pidi kostja ette nägema, et vastavate korralduste andmistega võib tekkida hagejale otsene varaline kahju. Viidatud tegevusega on kostja juhatuse liikmena rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning raamatupidamise korraldamise kohustust. Hoolsuskohustus on isiku või organisatsiooni vastutus või õiguslik kohustus vältida tegevuse või tegevusetusega (mida võib mõistlikult ette nähta) kahju. Hoolsuskohustus jaguneb komponentideks: hoolsus, informeeritus ja riskide hindamine (RKTKo 3-2-1-41-03, 3-2-1-4503). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja eelviidatud hoolsuskohustuse komponente järginud, kuna ta ei ole lähtunud 13.04.2016 üldkoosoleku ja hageja nõukogu poolt 19.07.2017 vastu võetud otsustest. Samuti on kostja rikkunud lojaalsuskohustust. Kohus selgitab täiendavalt, et lojaalsuskohustusega kaasneb küsimus usaldusest, kuna juhtorgani liikmel on lai esindusõigus äriühingu nimel tegutsemiseks, varaliste kohustuste võtmiseks ning õiguste teostamiseks, mis on äriühingu jätkusuutlikkuse seisukohast väga oluline. Äriühingu juhatusse liikmele on antud väga lai esindusõigus äriühingu nimel tegutsemiseks, varaliste kohustuste võtmiseks ja õiguste teostamiseks. Selleks, et juhatuse liige ei kuritarvitaks oma positsiooni on oluline, et ta käituks lojaalselt äriühingu suhtes. Lojaalsus on seotud eelkõige usaldusega. Lojaalsuskohustused jagunevad üldisemalt neljaks: konkurentsikeeld; konfidentsiaalsuskohustus; huvide konflikti vältimise kohustus; laenukeeld. Kohus on seisukohal, et kostja käitumine on ka kvalifitseeritav lojaalsuskohustuse rikkumisena ühingu suhtes, mis seisneb selles, et kostja on eelistanud enda huve hageja ärihuvidele, kuna kuritarvitas oma juhatuse liikme mõjuvõimu ja korraldas endale lubatust suurema tasu ja puhkusehüvitise maksmise, millega tekitas hagejale kahju. TÜS § 55 lg 1 kohaselt juhatus on ühistu juhtorgan, mis esindab ja juhib ühistut. TÜS § 59 sätestab, et juhatus korraldab ühistu raamatupidamist. Kohus leiab, et kostja on rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust, kuna on isikuna, kellel oli oma juhatuse liikme positsioonist tulenevalt kohustus korraldada hageja raamatupidamist, andis raamatupidajale enda huvides ebaseaduslikke korraldusi. Kohus leiab, et kostja kui hageja juhatuse liikme ülesanded, kohustused ja vastutus tulenesid seadusest (eelkõige TÜS § 55 lg 1, TÜS § 59, TÜS § 631) ning hageja põhikirjast. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kostja ja hageja vahel sõlmitud kirjalikku juhatuse liikme lepingut. Alates 08.09.2016 kuni 30.05.2017 kehtinud põhikirja redaktsiooni ja alates 30.05.2017 kuni 14.01.2020 kehtinud põhikirja redaktsiooni punkt 6.9 sätestas, et juhatus peab oma tegevuses kinni pidama ühistu põhikirjast, üldkoosoleku ja volinike koosoleku ning nõukogu otsustest. Juhul kui juhatusel oli rohkem kui 2 liiget, tuli nõukogul määrata juhatuse liikmete seast juhatuse esimees, kelle ainus täiendav ülesanne võrreldes teiste juhatuse liikmetega oli juhatuse liikmete töö korraldamine (põhikirja p 6.4 ning TÜS § 56 lg 1).
2-19-8317
10.Kostja selgituste kohaselt toimus 13.04.2016 hageja liikmete üldkoosolek, kus määrati kindlaks juhatuse liikmete lepingutingimuse, s.h palga-, puhkuse- ja lahkumishüvitise tingimused. Nimetatud üldkoosolekul otsustati, et juhatuse liikme tasu on 1 300 eurot (bruto) ja juhatuse esimehe tasu 1 900 eurot (bruto). Hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS) § 34 lg 1 sätestab, et juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Arvestades seadusest tulenevat juhatuse liikmete arvu miinimumnõuet otsustati üldkoosolekul, et juhatuse tasudele kulub minimaalselt 4 500 eurot (bruto) (1 900 + 2 x 1 300). Seega oli kostja hinnangul kostja kui juhatuse liikme kohustuseks vältida juhatuse liikmete tasude maksmist üle 4 500 eurot (bruto). Kostja on seisukohal, et kuna kostja ei ole juhatuse liikme tasude maksmisel seda summat ületanud, siis ei ole kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Täiendavalt leiab kostja, et tal oli õigus saada juhatuse esimehe tasu. Kostja selgituste kohaselt oli hageja ise asetanud kostja olukorda, milles kostjat ei olnud võimalik nimetada juhatuse esimeheks. Kui nõukogu oleks järginud seaduse nõudeid ning nimetanud kostjale lisaks veel kaks juhatuse liiget, siis oleks hageja juhatus saanud kostja valida juhatuse esimeheks. Kuna aga hageja nõukogu oli õigusvastaselt loonud olukorra, kus kostja määramine juhatuse esimeheks ei olnud võimalik, siis ei saanud nõukogu enda rikkumine tuua kaasa kostjale kahjulikku tagajärge – jätta kostjat ilma juhatuse esimehe tasust. Kostja seisukohal omab tähtsust asjaolu, et kostja oli hageja ainsaks juhatuse liikmeks kuni juunini 2017. a. Seega tegi kostja ainuisikuliselt ära kolme juhatuse liikme töö ja sellises olukorras on õigustatud kostjale juhatuse liikme esimehele ette nähtud tasu maksmine, kuna sellises olukorras tegi kostja ära muuhulgas juhatuse esimehe töö. Kostja toob välja, et kostja tegutses sellist tasu määrates hageja nõukogu esimehe T M heakskiidul, kellega kostja sellise tasu maksmise eelnevalt telefonitsi kooskõlastas. Nõukogu esimehe nõustumise põhjuseks oli muuhulgas asjaolu, et kostja teeb üksinda kolme juhatuse liikme tööd. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja hinnangul ka hageja puhkusehüvitise nõue on põhjendamatu. Puhkusehüvitise osas on hagiavalduses esitatud andmed vastuolulised. Hagiavaldusest nähtub, et hageja väitel maksis kostja puhkusehüvitise endale ise välja, kuid sama punkti all olevast tabelist nähtub, et puhkusehüvitis maksti välja kostja korraldusel. Hageja ei põhjenda, millel põhineb tema väide, et kostja maksis omale puhkusehüvitise ise välja. Samuti ei selgita hageja, millel põhineb tema väide, et kostja on endale puhkusehüvitist maksnud just 1 053.42 eurot. Hageja on seejuures viidanud hagi lisale 4, millest aga puhkusehüvitise maksmist ei nähtu. Hageja väidab (p 1.2), et hageja ja kostja vahel puudus kirjalik juhatuse liikme leping ning mistahes muud kokkulepped seonduvalt kostja juhatuse liikme tasu ja puhkusega. Selline hageja poolt esitatud väide on vale. 18.07.2017 on sõlmitud kostja ja hageja vaheline kokkulepe, mis on käsitletav lisaks ka nõukogu otsusena. Kokkuleppe on allkirjastanud hageja nõukogu liikmed ja kostja. Kokkuleppest nähtub, et kostjal on õigus saada aastatel 2016 ja 2017 kasutamata puhkuse eest hüvitist. Seetõttu, isegi kui kostjale oleks puhkusehüvitist makstud, on kostja ja hageja vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on kostjal õigus puhkusehüvitisele. Kostja leiab, et arvestades asjaolu, et kostjal oli õigus saada neid tasusid, mida talle on makstud, ei ole hagejale kahju tekkinud. Kuna hageja nõukogu ei nimetanud hageja juhatusse seaduses nõutud arvu juhatuse liikmeid, on hageja saanud sellisest olukorrast isegi kasu, hoides kokku juhatuse liikmetele makstavatelt tasudelt ning kulutades alla 4 500 eurot kuus juhatuse tasude maksmisele. Selline kasu saamine osutus võimalikuks vaid seetõttu, et kostja üksinda tegi mitme juhatuse liikme tööd. Seetõttu on hageja käesolevas asjas esitatud nõuded vastuolus hea usu põhimõttega ning isegi, kui hagejal võiks mingil õiguslikul alusel olla nõue kostja vastu, palub kostja jätta hagi võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lõike 2 alusel rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja üldse on tasunud kostja pealt enam tööjõumakse. Isegi, kui hageja oleks selliseid tööjõumakse tasunud, on hagejal alusetult tasutud maksude osas riigi vastu tagasinõue. Kui hageja jätab riigilt alusetult tasutud maksud tagasi küsimata, siis tekiks selline kahju hagejast endast tulenevalt ning VÕS § 139 kohaselt tuleks vähendada hageja kahju hüvitise nõuet vähemalt enam tasutud tööjõumaksude, s.o 1 943.65 eurot võrra (1 191.60 + 752.05) ning jätta
2-19-8317 rahuldamata selliselt summalt arvestatud viiviste nõue. Kostja hinnangul seega ei ole hagejale kahju tekkinud, kuna kostjal oli õiguslik alus saada kõrgendatud tasu ja puhkusehüvitist. Hagejal pole maksude tasumisest kahju tekkinud, sest hagejal on põhjendamatult tasutud maksude osas tagasinõu riigi vastu.
11.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei oma tsiviilasja lahendamise seisukohast tähtsust, kas kostja täitis ühe või mitme juhatuse liikme rolli. Kohtu hinnangul, kui kostja leidis, et tema tasu ei vasta tema panusele, oleks ta pidanud nõukogus tõstatama oma tasu teema ning alustama tasu osas läbirääkimisi. Kostjal puudus õigus maksta endale omaalgatuslikult suuremat juhatuse liikme tasu. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva tsiviilasja sisuks vaidlus selle üle, kas juhatuse liikme tasu vastas juhatuse liikme panusele, vaid selle üle, kas juhatuse liikmel oli õigus ise oma tasu muuta. Kohus leiab, et seadus sätestab selgesõnaliselt, et juhatuse liikme tasu tuleb kinnitada hageja liikmete üldkoosoleku või nõukogu koosoleku poolt. Kohus leiab, et põhjendamatu on olukord, kus äriühingu juhatuse liige hakkab omaenda otsuse alusel maksma endale ise tasu, mis ei ole kooskõlas üldkoosoleku või nõukogu otsusega. Taolise omavoli ja huvikonflikti välistamiseks sätestab TÜS § 57 lg 1, et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu otsusega. Üldkoosolek või nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel, samuti juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele ühistu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja ühistu majandusliku olukorraga (TÜS § 57 lg 2). Käesoleval juhul kohtule esitatud tõendite kohaselt kostja aga ei hoolinud seaduslikest piirangutest ning saatis 08.05.2017 hageja raamatupidajale e-kirja, milles kostja palus hageja raamatupidajal arvestada kostja tasuks 1 500 eurot. Sellest tulenevalt valmistas hageja raamatupidaja kostja tasu maksed perioodi eest alates 01.04.2017 ette summas 1 500 eurot (netos), kuigi hageja üldkoosoleku otsusega oli kinnitatud juhatuse liikme tasuks 1 300 eurot brutos. See tähendab, et igakuised juhatuse liikme tasu ülekanded oleksid pidanud üldkoosoleku otsuse kohaselt olema summas 1 044.80 eurot, kuid kostjale teostati ülekanded summas 1 500 eurot perioodi eest alates 01.04.2017, kuni kostja juhatuse liikme ametiaja lõppemiseni 20.07.2017. Kokku teostati makseid kogusummas 5 476 eurot, s.o 3 x 1 500 eurot ning juulikuu eest 976 eurot. Vastavalt aga ühingu otsusele oleks tulnud kostjale maksta 3 806.94 eurot, s.o 3 x 1 044.80 eurot ning juulikuu eest 672.54 eurot. Seega leiab kohus, et kostjale maksti alusetult enam juhatuse liikme tasu kokku summas 1 669.06 eurot ning enamtasutud juhatuse liikme tasu pealt tuli hagejal tasuda ettenähtust enam ka tööjõumakse kogusummas 1 191.60 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt enamtasutud juhatuse liikme tasust ning sellelt arvestatult tööjõumaksudest sai hageja kahju kokku summas 2 860.66 eurot. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles osas, et kostjal oli õigust saada juhatuse esimehe tasu. Kostja ei olnud ja kostjat ei valitud hageja juhatuse esimeheks. Vastavalt seadusele ja hageja põhikirjale valib hagejale juhatuse esimehe hageja nõukogu (hageja põhikirja p 6.3), kui juhatuses on üle 2 liikme (TÜS § 56). Hageja nõukogu kostjat juhatuse esimeheks ei valinud. Eeltoodust tulenevalt puudus juhatuse esimehe tasu maksmiseks õiguslik alus ja ning kohtu hinnangul ei tule lähtuda siinjuures mõistlikust tasust, arvestades, et tasu oli määratud ühingu otsusega kindlaks. Kohtu hinnangul juhatuse esimehe roll on vastavalt seadusele (TÜS § 56 lg 1) korraldada juhatuse tööd (hageja põhikirja punkti 6.4), s.o kutsuda kokku juhatuse koosolekud, valmistada ette juhatuse koosolekute läbiviimine, juhtida juhatuse koosolekute läbiviimist, korraldada juhatuse liikmete otsuste vastuvõtmist jne. Olukorras, kus juhatus on üheliikmeline, ei ole põhjendatud ega õigustatud maksta ainsale juhatuse liikmele omaenda töö korraldamise eest täiendavat tasu (s.o juhatuse esimehe tasu).
2-19-8317
12.Kostjale teostati täiendavalt hageja kontolt 20.07.2017 (s.o pärast juhatuse liikme volituste lõppemist) ilma õigusliku aluseta puhkusehüvitise ülekande summas 1 053.42 eurot (neto) (31.05.2019 hagiavalduse lisas 4 ja 25.09.2019 kohtule esitatud tõend). Puhkuse hüvitiselt maksis hageja kostja eest makse kogusummas 752.05 eurot, millest tulenevalt sai hageja rahalist kahju kokku summas 1 805.47 eurot. Hageja selgituste kohaselt on viidatud kahju summa arvestanud selliselt, et kostja poolt endale ilma õigusliku aluseta määratud bruto tasu oli summas 1 886.60 eurot kuus (1 500 eurot neto), millest tulenevalt oli tal 2017 juulikuu tasuks 14 tööpäeva eest kokku 1 257.73 eurot (bruto), s.o 976 eurot (neto). Kuivõrd kostja teostas 20.07.2017 ülekande summas 2 029.42 eurot, pidi n.ö puhkusekompensatsiooni osa olema sellest (2 029.42 - 976) 1 053.42 eurot neto. 19.07.2017 hageja nõukogu koosoleku protokollist nähtuvalt otsustas nõukogu üheselt, võttes arvesse muuhulgas kostja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise põhjuseid, mitte määrata kostjale mistahes hüvitisi ega kompensatsioone seonduvalt tema tagasikutsumisega hageja juhatuse liikme kohalt. Kostja ei vaidlustanud enda tagasikutsumist hageja juhatuse liikme kohalt ega 19.07.2017 vastu võetud hageja nõukogu otsust ka muus osas.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus hinnanud tõendeid kogumis, et kostja, on rikkunud talle kui juhatuse liikmele lasuvat hoolsus ja lojaalsuskohustust ning kostja ei tegutsenud vähemalt korraliku ettevõtja hoolsusega, millest tulenevalt on äriühingule tekkinud kahju ning kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kahju tekkimine ja selle suurus
14.Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on oma kohustusi juhatuse liikmena rikkunud, siis hindab kohus järgnevalt tekkinud kahju ja selle suurust. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega oli hagejal kohustus tõendada, kas ja kuidas on kahju summas 4 666.12 eurot tekkinud. VÕS § 128 lõike 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-138-15 märkinud, et varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud.
15.Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja tekitanud oma juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu hagejale kahju kokku summas 4 666.12 eurot, mis tuleneb perioodil 01.04.2017 kuni 20.07.2017 alusetult enammakstud juhatuse liikme tasust summas 1 660.06 eurot, sellelt tasutud maksudest kogusummas 1 191.60 eurot, alusetult makstud puhkuse hüvitisest summas 1 053.42 euro ja sellelt tasutud maksudest kogusummas 752.05 eurot.
16.Tulenevalt VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 ning VÕS § 113 lõikest 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lõige 2
2-19-8317 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja esitas 08.04.2019 kostjale nõude alusetult makstud 4 666.12 euro tasumiseks. Kostja sai hageja võlanõude kätte hiljemalt 26.04.2019, millise kuupäevaga on dateeritud kostja vastus hageja nõudele, mille kostja esindaja saatis hageja esindajale 29.04.2019 (31.05.2019 hagiavalduse lisa 7). Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue alates 26.04.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 30.05.2019 ning seega sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 35.79 eurot.
17.Kohtu järeldusel on menetluses esitatud tõenditega leidnud tõendamist, et hagejale on tekkinud kostja poolse rikkumise tagajärjena (VÕS § 127 lg 1, § 128) kokku summas 4 666.12 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 35.79 eurot. Kahju ja põhjuslik seos
18.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-14655/24 punktis 12.1. selgitanud: „VÕS § 127 lg-st 4 tulenevalt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kolleegium on varasemas praktikas märkinud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non-põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; 8. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4216, p 19).“ Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-14655/24 punktis 12.2. selgitanud: „põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja tagajärje (kahju) vahel, vaid võib seisneda põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuste rikkumisega loob (Riigikohtu 10. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-03, p 27; vt ka 7. oktoobri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-11-15, p 12).“ /.../. Sama kohtuotsuse punktis 12.3. on Riigikohus selgitanud, /.../ „Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et kui kahju põhjustab küll võlgniku käitumine, kuid samasugune kahju oleks tekkinud hiljem ka muust asjaolust tulenevalt, tuleb ka muud asjaolu (kahju tekkimise teist põhjust) arvestada (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 19).“
19.Kohtu hinnangul seisneb kostja rikkumise ja hagejale kahju tekkimise põhjuslik seos selles, et kostja ei täitnud äriühingu juhatuse liikmena enda kohustusi piisava hoolsusega ega vähemalt korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui kostja oleks olnud piisavalt hoolas ja võtnud tarvitusele
2-19-8317 abinõusid, et vältida selles äriühingule kahju tekkimist, ei oleks selle tagajärjel makstud kostjale suuremas ulatuses juhatuse liikme tasu kui ette ühingu otsusega ette oli nähtud ning ka põhjendamatut puhkusehüvitist, siis ei oleks ühingule tekkinud kahju. Hagi rahuldamine
20.Eeltoodut arvesse võttes, on kohus jõudnud järeldusele, et hagejale tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tulenevalt TÜS § 631 lg 1, ÄS §-dest 187 lg 1, ÄS §-dest 187 lg 2 ja TsÜS § 35 äriühingu juhatuse liikmena hoidunud tegevusest, mille toime on kahjulik ühingule. Samuti ei ole kostja tõendanud, et rikkumine oleks olnud vabandatav, mistõttu puudub alus jätta kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
21.Kohtu järeldusel tuleb eeltoodust tulenevalt hageja kahju hüvitamise nõue R L’ilt Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks kokku summas 4 666.12 eurot rahuldada. Samuti tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt summas 4 666.12 eurot arvestatav hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud, s.o perioodi eest 26.04.2019 kuni 30.05.2019, viivisevõlgnevus summas 35.79 eurot ja põhivõlgnevuselt summas 4 666.12 eurot arvestatav jooksev viivise võlgnevus alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 31.05.2019, kuni nõuete lõpliku tasumise kuupäevani VÕS § 113 lõige 1 lauses 2 ettenähtud määras. Tasaarvestusavaldus
22.Kostja on menetluses esitanud tasaarvestusavalduse. Kostja leiab, et nõukogu 18.07.2017 otsusest tulenevalt on kostjal jäänud saamata lahkumishüvitis summas 4 500 eurot (bruto) ning kostjal on saamata jäänud juhatuse liikme tasu summas 529.60 eurot. Eeltoodust tulenevalt kokku on hagejal täitmata kohustusi kostja ees kostja hinnangul 5 029.60 euro ulatuses, mille kohta on kostja 19.04.2021 teinud tingimusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus loeb mõne hageja nõude põhjendatuks. Hageja põhinõude suuruseks on 4 666.12 eurot, mille täies ulatuses rahuldamisel saab kohus lugeda tasaarvestuse tulemusel hageja nõuded lõppenuks, seega tuleb kostja hinnangul hagi jätta igal juhul täies ulatuses rahuldamata. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt hageja ja kostja vahel on 18.07.2017 sõlmitud kokkulepe (15.07.2019 kostja vastuse lisa 1), mis on kostja hinnangul käsitletav lisaks kokkuleppele hageja ja kostja vahel, ka nõukogu otsusena. Kokkuleppest nähtub, et kostjal on õigus saada lahkumishüvitist 4 500 eurot (bruto). Kostja selgituste kohaselt nimetatud hüvitist ei ole hageja kostjale senini tasunud, mistõttu on hagejal kostja ees täitmata kohustus summas 4 500 eurot (bruto). Täiendavalt toob kostja välja, et hageja on kinnitanud, et alates 13.04.2016 hageja liikmete üldkoosoleku otsusest on juhatuse liikmel õigus saada juhatuse liikme tasu 1 300 eurot (bruto), s.o 1 044.80 eurot (neto), kuid kostja on saanud juhatuse liikme tasu perioodi aprill 2016 – november 2016 eest 1 000 eurot ja perioodi detsember 2016 – märts 2017 1 002 eurot, s.t kostjal on saamata 8 x 44.80 eurot + 4 x 42.80 eurot, s.o 529.6 eurot ning seega on kostjal hageja vastu nõue saamata jäänud juhatuse liikme tasu osas kokku summas 529.6 eurot.
2-19-8317
23.Kohtu hinnangul ei saa 18.07.2017 kokkulepet pidada nõukogu otsuseks ega kokkuleppeks juhatuse liikme tasu suuruse määramise kohta. Hageja on tõendina esitanud hageja nõukogu 19.07.2017 otsuse, milles on märgitud, et tegemist on esimese ja ainsa nõukogu otsusega seonduvalt kostja tagasikutsumisega hageja juhatuse liikme kohalt ning millest nähtuvalt otsustas hageja nõukogu üheselt mitte määrata kostjale, mistahes hüvitisi ega kompensatsioone. Kostja esitatud 18.07.2017 kuupäevaga dokumenti ei saa nõukogu otsusena käsitleda, kuivõrd nõukogu otsusel on kindlad vorminõuded, mida antud juhul ei olnud aga täidetud. Viidatud dokumendil on täiendavalt välja toodud, et: „Otsuse täpse sõnastuse teeb nõukogu hiljemalt 19.07.2017.“ Eeltoodust tulenevalt pidi kostja juhatuse liikmena olema teadlik, et 18.07.2017 dokument ei olnud käsitletav nõukogu otsusena. Äriühingu nõukogu tegutseb kollegiaalse organina ning võtab ka otsuseid vastu vaid kollegiaalse organina. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt 18.07.2017 otsuse vastuvõtmisel järgitud vastavalt seadusele ning hageja põhikirjale nõukogu koosoleku kokkukutsumise korda, samuti ei järgitud seaduses ega põhikirjas sätestatud tingimusi, mille esinemise korral oleks saanud hageja nõukogu teha otsuse ilma koosolekut kokku kutsumata. Kohus leiab täiendavalt, et arvestades, et kostja ei ole vaidlustanud enda tagasikutsumist hageja juhatuse liikme kohalt ega 19.07.2017 vastu võetud hageja nõukogu otsust ka muus osas tuleb kostja sellekohased vastuväited jätta tähelepanuta ning otsuste kehtivusele hinnangu andmine väljub käesoleva tsiviilasja raamidest.
24.Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kostja tasaarvestusavaldused ei ole kehtivalt esitatud ning nende aluseks olevad asjaolud ei ole põhistatud ega tõendatud, mistõttu ei arvesta kohus neid kehtiva vastuväitena ega alusena nõude vähendamiseks. IV Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel nii hageja kui kostja menetluskulud kostja kanda.
2-19-8317 TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. V Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK määrusega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.