MOBIRE EESTI AS hagi R.J. vastu põhivõla 5669,32 eurot, viivise 625,49 eurot ja edasise viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7536,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MOBIRE EESTI AS (rk 10814092, Mäealuse tn 3, Mustamäe linnaosa, Tallinn 12618), lepinguline esindaja: Ferenc Koso (e-post: [email protected] );
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt, so õiguslikult põhjendatud ulatuses TsMS § 407 lg 1 alusel, kuna kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2.Välja mõista kostja R.J. ’alt hageja MOBIRE EESTI AS-i kasuks poolte vahel 15.02.2021 sõlmitud sõiduki rendilepingust nr. 21412 tulenevalt põhivõlg 5669,32 eurot ja perioodi 16.09.2021 – 26.10.2022 eest seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis summas 457,13 eurot, kokku 6126,45 eurot (kuus tuhat ükssada kakskümmend kuus eurot ja 45 senti).
3.Välja mõista kostja R.J. ’alt hageja MOBIRE EESTI AS-i kasuks viivis arvestatuna võlgnevuse põhiosalt (s.o otsuse tegemise seisuga 5669,32 eurolt) alates otsuse tegemisele järgnevast päevast, so alates 27.10.2022 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
1 (5)
2-21-143337
4.Jätta menetluskulud 93,71 % ulatuses kostja R.J.’a kanda ja 6,29 % ulatuses hageja enda kanda (alus: TsMS § 163 lg 1).
5.Määrata MOBIRE EESTI AS-i poolt asjas kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 715 eurot (riigilõiv hagi esitamiselt 475 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot).
6.Välja mõista R.J.’alt MOBIRE EESTI AS-i kasuks riigilõivu ja lepingulise esindaja kulude katteks menetluskulud vastavalt menetluskulude jaotusele summas 670,03 eurot (kuussada seitsekümmend eurot ja 03 senti).
7.Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb R.J.’ il tasuda MOBIRE EESTI AS-i kasuks menetluskuludelt (otsuse tegemise seisuga 670,03 eurot) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00 % aastas).
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
9.Toimetada kostja R.J.’ale tagaseljaotsus kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega TsMS § 317 lg 1 alusel. Avalikult kättetoimetatuks loetakse otsus 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg. 1, lg 3-5).
10.Tagastada hagilt 29.12.2021 ja 22.04.2022 maksetega tasutud 665-eurosest riigilõivust enamtasutud osa summas 190,00 (ükssada üheksakümmend) eurot hageja 04.10.2022 taotluse alusel hageja lepingulise esindaja OK Incure OÜ arveldusarvele nr EE422200221045023300 Swedbank viitenumber 69147300087812909, selgitusega: enamtasutud rlv, 2-21-143337, kostja R.J. (alus TsMS § 150 lg 1 p 1 lg 4-8). Edasikaebamise kord Kostja võib asjas menetluse taastamiseks esitada kohtule kaja avalduse tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. (TsMS § 415-416). Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302
(SWIFT:
NDEAEE2X)
Luminor Bank või a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) LHV Pank, selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise 2 (5)
2-21-143337 puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu seisukoht, kohtuotsuse õiguslik põhjendus
1.Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjale on hagimaterjale püütud kättetoimetada kohtule teadaoleval aadressil nii väljastusteatega kui ka epostiga (otsuse sissejuhatuses märgitud aadressidel), hagimaterjalid on avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 09.09.2022 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Tagaseljaotsus ei või olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKL nr 3-2-1-21-17 p 17). TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
2.Hageja põhinõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel järgmiselt: kostja ei ole täitnud MOBIRE EESTI AS-i ja kostja vahel 15.02.2021 digitaalselt allkirjastatud tähtajalisest (60 kuud) rendilepingust nr 21412 tulenevaid kohustusi, leping on rikkumise tõttu ennetähtaegselt 12.10.2021 ülesöeldud VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist seoses perioodil 01.09.2021 – 03.12.2021 kostjale esitatud 6 arve tasumata jätmisega summas 5669,32 eurot. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määra alusel.
3.Kohus leiab, et õiguslikult ei ole põhjendatud täielikult rahuldada hageja poolt tarbijast kostja vastu esitatud viivisenõuet määraga 0,06% päevas. Viivise nõude alusena hageja viitab 15.02.2021 lepingu nr 21412 lisaks oleva sõiduki rendilepingu üldtingimuste punktile 5.9, kus pooled on kokku leppinud viivise määras 0,15% päevas tasumata summalt. Hageja hagiavalduses ühepoolselt vähendab viivist arvetel oleva määrani, so 0,06%-ni päevas ning nõuab perioodi 16.09.2021 – 26.04.2022 eest sissenõutavaks muutunud viivist summas 625,49 eurot ning alates 27.94.2022 kuni põhivõla tasumiseni viivist määraga 0,06% päevas.
4.Kohus selgitab viivise määra osas Riigikohtu praktikat ning seda, et hagiavalduses märgitud viivisemäära kokkulepe kui tüüptingimus tarbijalepingus on tühine ja antud juhul tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus leiab, et viivisemäära kokkuleppe puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. 3 (5)
2-21-143337
4.2.Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ja sel juhul on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Antud juhul poolte vahelises rendilepingus on kokkulepitud viivisemäär 0,15 % päevas.
4.3.Seaduslik viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 teisest lausest ja VÕS §-st 94 ning alates 01.07.2016 kuni käesoleva ajani on 8,00 % aastas. Seaduse kohaselt on viivisesumma väljaarvutamise aluseks viivitusintressi aastane määr, mitte selle päevamäär. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 24% aastas. Hagiavalduses nõude alusena viidatud rendilepingus märgitud päevane viivisemäär 0,15 % (mis teeb aastaseks viivisemääraks 0,15 x 365 = 54,75%) ületab oluliselt kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kuna lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, on see tühine algusest peale ning sellist viivist ei saa hageja ühepoolselt vähendada enda meelest sobiva määrani, vaid kohaldada saab seadusjärgset viivise määra vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele.
5.Kohtu hinnangul on hageja näidatud määras lepingus sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning viivisemäära kokkulepe on seega tühine. Kuna lepingus märgitud viivismäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus arvutab viivise summa uuesti, on põhjendatud viivis välja arvestada kohtuotsuse tegemiseni. Põhivõlalt perioodil september – detsember 2021 esitatud ning kostja poolt tasumata arvete eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud (8% aastas) viivise summa hagi esitamise seisuga 26.04.2022 moodustab 229,73 eurot (vastavalt arvetele 50,39 + 45,93 + 121,15+ 9,21 + 2,62 + 0,43 = 229,73) ning kohtuotsuse tegemise aja seisuga 26.10.2022 sissenõutavaks muutunud viivise summa on kokku 457,13 eurot, so 1) arve nr 2110641 võlg 1031,06 eurot, perioodi 16.09.2021 – 26.10.2022 viivis on 91,75 eurot; 2) arve nr 2111978 võlg 1085,80 eurot, perioodi 16.10.2021 – 26.10.2022 viivis on 89,48 eurot; 3) arve nr 2112478 võlg 3195,02 eurot, perioodi 05.11.2021 – 26.10.2022 viivis on 249,30 eurot; 4) arve nr 2113587 võlg 259,44 eurot, perioodi 16.11.2021 – 26.10.2022 viivis on 19,62 eurot; 5) arve nr 2113764 võlg 83,00 eurot, perioodi 04.12.2021 – 26.10.2022 viivis on 5,95 eurot; 6) arve nr 2113913 võlg 15,00 eurot, perioodi 18.12.2021 – 26.10.2022 viivis on 1,03 eurot .
6.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5669,32 eurot ja seisuga 26.10.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 457,13 eurot, kokku 6126,45 eurot ning alates 27.10.2022 lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuivõrd lepingus sätestatud viivisemäära kokkulepe on tühine. Menetluskulud
7.TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, so võrreldes hagis nõutuga 93,71 % ulatuses (hagi esitamisel nõue 6294,81 €, rahuldatud 26.04.2022 seisuga summas 5899,05 eurot). Kohus leiab, et mõistlik on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 93,71 % menetluskuludest ja hageja enda kanda jätta 6,29 % menetluskuludest.
4 (5)
2-21-143337
8.Hageja taotleb hagiavalduses hüvitada menetluskuludena hagiavalduse eest tasutud riigilõivu 475,00 € ja lepingulise esindaja kulud 360,00 €. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse esitamiselt vastavalt hagihinnale seadusega ettenähtud suuruses tasutud riigilõiv 475 eurot on menetluskuluna vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Arvestades asjaolusid, et õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, tegemist ei ole keeruka asjaga, vaid blanketset tüüpi hagiga ning asi lahenes tagaseljaotsusega, siis antud asjas mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale on 2 tundi mitte-advokaadist esindaja puhul töötasuga 120 eurot/tund, kokku 240 eurot (ilma käibemaksuta).
8.1.Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 715 eurot (riigilõiv 475 € + lepingulise esindaja kulud 240 €). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalikest menetluskuludest, 715 eurost 93,71 % ehk 670,03 eurot.
9.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. Samuti rahuldab kohus hageja 04.10.2022 taotluse ning tagastab hagilt kahe maksega summas 665 eurot tasutud riigilõivust enamtasutud osa summas 190 eurot hageja poolt taotletud arvele.