2-25-102255/6 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Bondora AS (laenuandja) ja Kostja (laenusaaja) sõlmisid 23.08.2021 kirjalikus vormis laenulepingu nr xxx (laenuleping või leping), mille alusel sai kostja laenu 6911 eurot intressiga 36,50% aastas. Lepingu kokkulepitud lõpptähtpäev on 13.08.2026. Laenuandja on laenusumma kogu ulatuses Kostjale välja maksnud ja leping hakkas kehtima. Laenulepingu p 1.22. kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 411 eurot, mille laenuandja pidas vastavalt lepingu punktile 4.1. kinni laenusummast. Lepingu juurde kuulub ka kirjalikus vormis maksegraafik. Kostja pole lepingu täitmiseks tasunud ühtegi 2

makset. Kõik lepingulised kohustused on täitmata. Laenuandja on kostjale lepingulise kohustuse meelde tuletamiseks saatnud kostja poolt laenuandjale teatatud e-postiaadressil 42 meeldetuletust, kuid kostja ei ole võlga tasunud. 20.07.2022 loovutas laenuandja laenulepingust tuleneva nõude hagejale, millest teavitati ka kostjat. Hageja on kostja uus võlausaldaja ja kostja peab täitmata kohustuse hagejale. Hageja saatis kostjale kohustuse meelde tuletamiseks meeldetuletuskirju, sh 11.11.2024 ja 05.12.2024, kuid samuti tulemuseta. Ka see ei ole pannud kostjat kohustust täitma. Kostja ignoreerib täielikult oma kohustust. Hageja palub mõista välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 6500 eurot, sealhulgas sissenõutavaks muutunud põhivõlg 4766,52 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 1733,48 eurot alates maksetähtpäevade möödumisest järgmiselt: 13.05.202513.07.2026 igakuiselt summas 108,33 € ning 13.08.2026 summas 108,53 €; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt; menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohtu põhjendused Hagiavaldus, menetluskulude nimekiri ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 13.06.25.a avalikutl Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (55,89%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.21.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 18,68%. 23.08.21 sõlmitud lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 55,89%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (18,68*3=56,04%), seega lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Bondora AS ja Kostja sõlmisid 23.08.2021 kirjalikus vormis laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 6911,00 eurot intressiga 36,50 % aastas. Lepingu kokkulepitud lõpptähtpäev on 13.08.2026. Kostja pole lepingu täitmiseks tasunud ühtegi makset. Kõik lepingulised kohustused on täitmata. Hageja nõuab kostjalt põhinõuet (6500 eurot) ning viivist (sh edaspidist viivist) arvestab seadusjärgses määras. Hageja kostjalt intresse ei nõua. Eeltoodu tõttu kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist laenu andmisel ei kontrolli. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas 3

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 665 eurot ning õigusabikulud 20 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 665 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 655 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tulenevalt TsMS § 484.2 on põhjendatud menetluskulud maksekäsu avalduse esitamisel 20 eurot. Ühtlasi on maksekäsu kiirmenetluses hageja kohtutäituri vahendusel üritanud menetlusdokumente kätte toimetada, seega on põhjendatud ka kohtutäituri tasu 40 eurot põhjendatud (dtl 26, 94). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 725 eurot (665+40+20), mis tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (725 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.