Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Priit Lember
Määruse tegemise aeg ja koht
07.11.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-2460
Tsiviilasi
maksejõuetusavaldus A.H pankroti väljakuulutamiseks Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalikus menetluses
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlausaldaja: N.H.L (registrikood XXX, asukoht XXX,10117 Tallinn) Võlgnik: A.H (isikukood XXX, elukoht XXX) Usaldusisik/pankrotihaldur: F.U (Õigusbüroo E OÜ, XXX; tel xxx; e-post xxx).
Rahuldada N.H.L avaldus A.H pankroti väljakuulutamiseks.
Kuulutada välja A.H (isikukood XXX) pankrot 07.11.2025 kell 11.00.
Nimetada A.H pankrotihalduriks F.U .
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27.11.2025 algusega kell 11.00. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtusaalis nr 4016 (Lubja 4, Tallinn).
Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtajast.
Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
1
Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti 2
väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Kohus ei ole tuvastanud aluseid pankroti raugemiseks (PankrS § 29 lg-d 1-2). FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kohus ei saa siiski otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt (FIMS § 18 lg 3). Võlgnik peab selleks andma oma nõusoleku, mida A.H ei ole teinud. Seetõttu kohus ei algata A.H kohustustest vabastamise menetlust. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Usaldusisik F.U andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab seetõttu pankrotihalduriks F.U . Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal ja vormis. Kohtu selgitused: o Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed. o Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. o Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Menetluskulud Menetluskulud jäävad PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda. Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 420 eurot ja avalduse p-s 4.2 esile toodud lepingulise esindaja kulu 337,50 eurot (käibemaksuta). Esindaja tunnitasu on 135 eurot/h ning avalduse koostamisele kulus 2,5h. Kohus peab seda kulu mõistlikuks ja põhjendatuks. Täiendavaid menetluskulude nimekirju avaldaja esitanud ei ole. Avalda poolt 06.11.2025 tasutud deposiit hüvitatakse pankrotimenetluse kuluna PankrS § 11 lg 2 alusel 3
pankrotivarast. Tegemist ei ole menetluskuluga TsMS mõttes. Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis ei ole äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 10 tundi, sh (menetlusdokumentidega tutvumine, päringute tegemine, vastuste analüüs, hinnangu, vara-ja võlanimekirja koostamine ja esitamine.), arvestuses sisalduvad bürookulud. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 100 eurot ja palub määrata usaldusisiku tasuks 1000 eurot, millele lisandub käibemaks summas 240 eurot, kokku 1240 eurot . Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisiku tasu kuulub hüvitamisele N.H.L poolt 06.11.2025 sellel eesmärgil kohtu deposiiti tasutud raha arvelt. Tasu tuleb välja maksta Õigusbüroo E OÜ-le. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.