2-21-143851/7 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb V Sil tasuda PlusPlus Capital AS-ile menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue xxx ja Kostja sõlmisid 03.02.2021 xxx lepingu Nr. xxx, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. Lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et Xxx on lepingu tingimustele vastava kauba nõuetekohaselt Kostjale üle andnud ja Kostja on selle vastu võtnud. Kostja kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksena igakuise maksega 47,44 € vastavalt maksegraafikule ning xxx järelmaksu tingimustele. Lepingu eritingimuste kohaselt oli Lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 16% aastas. Lepingu allkirjastamisega kinnitas Kostja, et ta on tutvunud lepingu tingimustega, Xxx erakliendi teenuste kasutamise üldtingimustega ja privaatsuspoliitikaga, Xxx interneti kasutamise tingimustega, Xxx mõistliku kasutamise põhimõtetega ja Xxx hinnakirjaga ning kohustus täitma lepingu lahutamatuks osaks olevad Xxx erakliendi teenuste kasutamise üldtingimused (Üldtingimused). Vastavalt järelmaksulepingu tingimuste p-le 3 kohustus Kostja tasuma lepingust tulenevad maksed ja maksetega viivitamise korral on Kostja kohustatud tasuma viivist lepingus märgitud intressimäär + 8% aastas (lepingu p 3). Kostja rikkus lepingu p 3 ja ei tasunud osamakseid alates 18.05.2021 osamaksest. Lepingu ülesütlemise ajaks oli kostja võlg 899,38 € ja tasumata intress 64,74 €. Vastavalt lepingu p-le 11 on Xxx-l õigus järelmaksuleping üles öelda, kui Ostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Xxx annab Kliendile 14 kalendripäeva võlgnevuse likvideerimiseks, saates kliendile

vastavasisulise teate. Kui Klient nimetatud tähtaja jooksul võlgnevust ei likvideeri, ütleb Xxx järelmaksulepingu üles. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas Xxx Lepingu lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 19.10.2021. Vastavalt Üldtingimuste punktile 3 (viimane lause) on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 1302,30 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuvälineesindaja on toimetanud teenusena 09.12.2021 võlateatise hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 €. 23.11.2021 loovutas Xxx oma nõuded Kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 899,38 €, 2) intress: 64,74 €, 3) viivis: 116,22 €. Lepingu p 3 ja Xxx järelmaksu tingimuste p 3.4 alusel võib maksetähtpäevaks tasumata summadest Xxx nõuda kliendilt viivist. Vastavalt lepingu p-le 3 ja Xxx järelmaksu tingimuste p-le 3.4 arvestatakse maksetega viivitamise korral viivist lepingus märgitud intressimääras + 8% aastas (lisa 1, lk 2, p 3). Seega on viivisemäär 16% + 8% aastas ja viivis on kokku 116,22 €, millele lisandub viivis kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 03.02.2021 sõlmitud Xxx lepingust nr. xxx tulenev võlgnevus 899,38 €, intress 64,74 €, viivised 116,22 €, sissenõudekulud 25 €, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 899,38 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,06% päevas, alates 04.05.2022, menetluskulud: riigilõiv summas 280 €, menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu 48 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 420 € ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei vastanud hagile tähtaegselt. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mis oli hagiavalduses, ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 01.10.2022.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 280 €, menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu 48 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 420 €. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 280 eurot, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks 240 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt (sh TsMS § 484.2 alusel 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu). Maksekäsu kiirmenetluses on hageja palunud materjale kätte toimetada kohtutäituriga, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulusid summale 48 eurot (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 568 eurot (280+240+48). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (568 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.