2-22-5750/28 - Asjaõigus - Omandiasjad - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb solidaarselt R. S.l, J. O.l ja S. S.l tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lahendi võib sundtäitmisele saata, kui kohustatud isikud ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 5, 6, 9 ja RÕS § 26 lg 3). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjatel on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 19.04.2022 esitatud hagi kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 07.03.2016 kohtumäärusega välja hageja pankrot. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub hagejale ühisomandina korteriomand asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx). Registriosa neljandasse jakku on kantud hüpoteek 400 000 krooni AS-i Xxxx kasuks.

Rakvere kohtutäitur R. P. poolt läbi viidud pärandavara inventuuri käigus koostatud pärandvara nimekirja kohaselt on nimetatud ühisvara väärtus 5000 eurot. Korteriomandi väärtust arvestades saaks igal juhul korteriomandi müügist kõik rahalised vahendid endale hüpoteegipidaja AS Xxxx. T. S. (pankrotis) oli abielus S. S.ga. Abielu lõppes S. S. surmaga xxxx. Abikaasade varasuhte liik oli ühisvara. Tallinna Notari R. K. poolt 23.01.2018 koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on xxxx surnud S. S., isikukood xxxx, pärijateks kostjad, võrdsetes mõttelistes osades. Kostjad ja hageja on kantud korteriomandi ühisomanikena kinnistusraamatus vastavasse registriossa. Hüpoteegipidaja AS Xxxx esitas hageja pankrotimenetluses esimese järgu nõude kogusummas 16 460,28 eurot, mis loeti 07.07.2016 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatuks. Hüpoteegipidaja nõude aluseks on korteriomandi müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. 06.10.2021 tegi pankrotihaldur kostjatele ettepaneku ühisomandi lõpetamiseks selliselt, et kostjad loobuvad oma osast hageja kasuks ning korteriomand jääb hageja ainuomandiks, misjärel saab T. S. (pankrotis) pankrotihaldur alustada korteriomandi müüki avalikul enampakkumisel ja korteriomandi realiseerimisel pankrotivarasse laekunud vara arvel täita hüpoteegipidaja AS Xxxx nõuet vastavalt jaotisele. Ühisomandi lõpetamise ettepanekule on kõik kostjad andnud omapoolse nõusoleku. Seoses varaühisuse lõpetamise tehinguga on pankrotihaldur pannud kinni notari aja kahel korral, kuid notari tehing pole lõpule viidud ühisomanike erinevate isiklike põhjuste tõttu ja seega ei ole õnnestunud pankrotihalduril ühisomanikega kohtuvälist kokkulepet saavutada. 11.05.2022 esitatud hagitäpsustuse kohaselt ei mõjuta kinnistusraamatus olev keelumärge hageja esitatud nõuet kuna selle keelumärke aluseks olnud täitemenetluse on kohtutäitur A. K. lõpetanud. Kuivõrd kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et vajalik on tuvastada vara väärtus mitte vanema kui kuni 6 kuu vanuse turuväärtuse hinnanguga, koostas hageja Maa-ameti kodulehel: https://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/FilterUI.aspx, kinnisvara hinnastatistika päringu, millest nähtub viimase 6 kuu keskmise turuväärtuse hinnang. Antud päringust nähtub, et Tapa linnas on korterite hind pindalaga 55-69,99 m2 keskmiselt 464 eurot m2. Võttes aga arvesse maja üldist seisukorda, kinnistu asukohta ning asjaolu, et tegemist on täielikult renoveerimata korteriga (fotod olemas) ja vestlust korteriühistu juhatuse esimehega kinnistu väärtusega seoses, asub hageja seisukohale, et korteriomandi väärtuseks on 15 000 eurot. 13.04.2022 on Xxxx korteriühistu (registrikood xxxx) teatanud, et võlgnevus korteriühistu ees on 7983,85 eurot. Korter on G. L. kasutuses, kes maksab korteriühistu jooksvad majandamisekulude arved ja tegemist on isikuga, kes on huvitatud antud korteri ostmisest. KÜ ei ole esitanud enda nõuet pankrotimenetluses. Valdavalt on tegemist aegunud majandamiskulude arvetega ning võlgnevus on tekkinud enne pankrotimenetluse algatamist. Ka ei ole pankrotihaldur võtnud täitmisele KÜ nõuet kui massikohustuse nõuet. Vara jagamise viisi all soovib hageja selgitada järgmist. Antud juhul kaasomanike vahel raha ei jagata, vaid täidetakse ühised kohustused võlausaldajate ees. Haldur hindab küll hageja korteri väärtuseks 15 000 eurot, kuid hagejal ka raske prognoosiga, kas pankrotivarasse laekunud vahendite arvel saavad võlausaldajate nõuded täidetud kogu ulatuses. Hageja täpsustab, et käesolev hagi on esitatud pankrotivara moodustamiseks (PankS § 108 lg 2) ja pankrotimenetlusse esitatud võlausaldajate nõuete rahuldamise eesmärgil (PankrS § 2).

Hageja sõnastab nõuded järgnevalt: a) Palun jagada R. S., J. O., S. S. ja T. S. ühisvaraks olev kinnistu registriosa numbriga xxxx, asukohaga Xxxx, selliselt, et ühisomanikud R. S., J. O. ja S. S. annavad enda mõttelise osa kinnistust registriosa numbriga xxxx, T. S. (pankrotis) ainuomandisse. b) Asendada tahteavaldus kohtulahendiga ning kohustada ühisomanikke R. S.t, J. O. ja S. S.t andma enda mõttelise osa kinnistust registriosa numbriga xxxx, asukohaga Xxxx, T. S. (pankrotis) ainuomandisse. c) Asendada kinnistusraamatus uue omaniku osas vajaliku kande tegemiseks teise omaniku tahteavaldus kohtulahendiga ning kohustada R. S.t, J. O. ja S. S.t andma nõusolekud kinnistu registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx, kande kustutamiseks kinnistusraamatust, mille kohaselt kustutada kinnistu registriosa nr xxxx teisest jaost senine kanne T. S., R. S., J. O. ja S. S. kohta ning kinnistu registriosa nr xxxx ainuomanikuna sisse kanda T. S., isikukood xxxx. Kostjate vastuväited Kostjatele on hagimaterjalid kätte toimetatud: J. O.le dokumentide vastuvõtmisega äi H. O. poolt 22.08.2022, S. S.le isiklikult postiteenuse vahendusel 14.09.2022, R. S.le 16.08.2022 isiklikult avaliku e-toimiku (AET) vahendusel. Kostjaid on kohustatud hagile vastama 30 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostjad ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjatele hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjatele kättetoimetatud. Kostjad kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 2 ja § 36 lg 1 kohaselt pankrotihaldur omab õigust valitseda ja käsutada pankrotivõlgniku vara. AÕS § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. PankrS § 55 lg 3 p 1 sätestab, et haldur selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise.

Hagiavalduse kohaselt on hagejal õigus taotleda ühisomandi lõpetamist ja hagi asjaoludest nähtuvalt ei ole kostjad seda õigust ka vaidlustanud. Toiming on lõpule viimata jäänud üksnes seetõttu, et vara jagamiseks, hagis taotletud viisil, nõusoleku andnud isikud-kostjad ei ole määratud ajaks ilmunud notari juurde. Kohtu hinnangul tuleb seeläbi leida, et kostjad on sisuliselt nõuet tunnistanud ja sellele viitab ka asjaolu, et nad ei ole hagile esitanud vastuväiteid. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud lõpetada ja jagada ühisomand hageja taotletud viisil ning asendada ühisomandi jagamise vormistamiseks vajalikud tahteavaldused käesoleva kohtulahendiga. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse. Hageja oli 15.06.2022 kohtumäärusega menetlusabi korras vabastatud (hageja poolt hagi hinnaks nimetatud 7000 eurolt tasumisele kuuluva) riigilõivu 630 euro riigituludesse tasumise kohustusest, seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistetav riigilõiv 630 eurot tasumisele mitte hageja kasuks vaid riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 190 lg 7 alusel kohus määrab riigilõivu riigituludesse tasumise lahendi täitmiseks tähtaja 30 päeva, seejärel võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata. Tulenevalt TsMS § 179 lg 9 tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Muude kulude olemasolu kohta hageja tähtaegselt (lähtudes hagi menetlusse võtmise määruses antud tähtajast) menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kostjad ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Kostjate võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.