2-22-117476/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb A. L.al tasuda Renovum OÜ-l menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Monefit Estonia OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 21.10.2020 kliendilepingu nr xxxxxxxxxxx, millega võimaldati kostjal võtta laenu. Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise kinnitamist Monefit Estonia OÜ rahuldas kostja taotluse ja kandis kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 1000,00 eurot. Peale kostjale laenu ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Vastavalt 21.10.2020 laenutingimustele kostja võttis laenu 40 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt krediidi kogukulu oli kogulaenuperioodi eest 1394,06 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja tasus 922,32 eurot 21.10.2020 võetud kohustuste täitmiseks. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Tasuta meeldetuletus oli saadetud kostjale 11.08.2021 ja 08.01.2022, 19.08.2021, 16.01.2022 edastas laenuandja kostjale tasulised meeldetuletused võla tasumiseks. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. Laenuandja edastas 18.02.2022 kostjale võlateatise ja laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele

jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud, mistõttu Monefit Estonia OÜ ütles 08.04.2022 poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse lepingu punkti 16.3 alusel. Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud, loovutas esialgne võlausaldaja nõude Renovum OÜ-le 12.04.2022. Nõude loovutamise kohta Monefit Estonia OÜ edastas kostjale 12.04.2021 teatise. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 457,84 EUR, intress 194,54 EUR, seisuga 09.08.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 84,24 EUR, viivis alates 10.08.2022 põhinõudelt 457,84 EUR kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas ning määrata, et välja mõistetud summad peab kostja tasuma Renovum OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Makse selgitus on „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks kohtukulud summas 745,00 EUR, s.h maksekäsu kiirmenetluse kulud 20,00 EUR ja hageja poolt tasutud riigilõiv summas 245,00 EUR ja õigusabikulud 480,00 EUR ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mis oli hagiavalduses, ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30.09.2022.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 480 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot. Oma täiendavas kulude nimekirjas soovis saada õigusabikulude hüvitamist 510 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 245 eurot, mis vastab riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I sätestatud määrale, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 245 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.