Lihtmenetlusotsus Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja number ja hagi ese Haghind Kohtunik Hageja
Hageja esindaja
Kostja
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 13. oktoober 2022 nr 2-22-126678 Osaühing A F hagi R.M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 1763,92 eurot Silvi Maiste Osaühing A F (registrikood xxxxxxxx; aadress x. Xxxxxxxxxxx xx xx, xxxxxxxxx xxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxx xxxxxxx) Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]) R. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx xx x, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx; e-post [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing A F hagi R. M. vastu.
2.Välja mõista R. M.lt Osaühing A F kasuks põhivõlg summas 936,77 eurot, intressivõlgnevus summas 96,43 eurot, sissenõudmiskulu summas 40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 25.11.2021 – 28.09.2022 ees summas 316,11 eurot, kokku 1389,31 eurot.
3.Välja mõista R. M.lt Osaühing A F kasuks alates 29.09.2022 viivis põhinõudelt 936,77 eurolt põhinõude kohase täitmiseni lepingujärgses määras 39,99% aastas.
4.Lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 936,77 euroga.
Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.
6.Välja mõista R. M.lt Osaühing A F kasuks hageja kantud menetluskulu 365 eurot.
7.Välja mõista R. M.lt Osaühing A F kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Edasikaebamiskord Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt
ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Hagiavaldus R. M. ja P. G. OÜ sõlmisid 09.10.2017 lepingu nr. KK3193719 Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P. G. OÜ lepingu üles 25.11.2021. P. G. OÜ loovutas 26.11.2021 kostja vastase nõude OÜ-le A F koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: - põhivõlgnevus 936,77 eurot, intress 96,43 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 316,11 eurot; - viivis alates 29.09.2022 kuni põhinõude summas 936,77 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,99% aastas; - menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 315,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot; - väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kostja vastus hagiavaldusele Kostja tunnistab, et on eelpool nimetatud lepingu sõlminud ja pole seda kohaselt täitnud. Kostja tunnistab põhinõuet. Kostja selgitas, et ta ei suutnud täita võetud kohustusi kuna eelnevalt täitis ta oma kohustusi suures ulatuses vanemahüvitise arvelt, aga see lõppes ja sissetulekud vähenesid. Samal ajal selgus, et kostja on kolmanda lapse ootel ja tervislikel põhjustel ei saa ka ajutiselt tööle asuda. Kolmas laps sündis 13.04.2022. Seoses kolmanda lapse sünniga on kostja ilmselt kodune ja ei saa momendil tööturule naasta. Kostja taotleb kohtult, et viivisenõue summas 316.11 on lõplik ja sellele alates 29.09.2022 ei rakendataks enam juurde lisanduvat viivist ka mitte seadusjärgses määras. Kostja põhjendab oma taotlust sellega, et tal on peale antud kohustuse väljamõistetud ka teised kohustused ja need on läinud/lähevad niigi edasi kohtutäiturile, kes lisab neile juurde omapoolsed kulud ehk kohustuste kogusumma kasvab. Kostja palub jaotada menetluskulud pooleks kaasaarvatud kulutused menetluses tasutud riigilõivule ja õigusabikuludele, mis tunduvad kostja jaoks ebamõistlikult suured. Kostja palub mitte välja mõista viivist põhinõudelt alates 29.09.2022. Kostja palub mitte rakendada talle määratavale menetluskulude summale viivisemäära VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtu põhjendused
1.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kohus pidas võimalikuks tsiviilasi lihtmenetluses sisuliselt lahendada.
2.Tuvastanud olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada põhjendades seda alljärgnevalt.
3.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, et hageja omandas nõude P. G. OÜ-lt ning nõuded tulenesid kostja ja P. G. OÜ vahel 09.10.2017 sõlmitud lepingust nr. KK3193719.
4.Kostja tunnistab põhinõuet hageja poolt märgitud suuruses.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.
6.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
7.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
8.VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.
9.Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingust tulenev põhinõue summas 936,77 eurot, intress 96,43 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 25.11.2021 – 28.09.2022 eest summas 316,11 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.
10.Kostja taotleb kohtult, et hagiavalduses nõutav viivisenõue oleks lõplik ja sellele ei rakendataks enam juurde lisanduvad viivist ka mitte seadusjärgses määras. Kostja palub võlgnevuse väljamõistmisel arvestada tema majanduslikku olukorda.
11.VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 alusel kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
12.Kohus on seisukohal, et kostja taotlus ei ole põhjendatud. Hagejal on õigus nõuda võlgnevuselt viiviseid ning ei ole põhjust miks kohus peaks keelduma viivise välja mõistmisest.
13.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus kuulub täielikult rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 936,77 eurot, intress 96,43 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 25.11.2021 – 28.09.2022 eest summas 316,11 eurot, alates 29.09.2022 viivis põhinõudelt 936,77 eurolt põhinõude kohase täitmiseni lepingujärgses määras 39,99% aastas. Lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 936,77 euroga.
Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
16.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv (315 eurot) ja kulutused õigusabile (480 eurot). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot. Kostjalt hageja kasuks väljamõistetavad menetluskulud kokku on 365 eurot.
17.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
18.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi M. kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.