nende Hageja: M. S. (isikukood xxx; aadress xxx), lepingulised esindajad A. S. ja A. A. (e-post xxx) Kostja: A. V. (isikukood xxx; aadress xxx; e-post xxx), lepinguline esindaja jurist I. V. (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja M. S.’i (isikukood xxx) ja kostja A. V. (isikukood xxx) vahel 10.10.2022 sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1.M. S. ja A. V. lõpetavad hageja ja kostja kaasomandi kinnistule (korteriomandile) asukohaga xx (edaspidi korteriomand), registriosa numbriga xxx, kinnistu müümise teel. 1.2.M. S. ja A. V. müüvad ühiselt kinnisvarabüroo X OÜ (registrikood xxx) (edaspidi kinnisvarabüroo) vahendusel korteriomandi alates käesoleva kompromissmääruse jõustumisest kuni 01.03.2023 ning kui müük õnnestub, siis korteriomandi müügist saadud raha arvelt: - esimeses järjekorras rahuldatakse laenulepingust nr 17-028333-EL tulenev kohustus Swedbank AS ees ja kustutatakse hüpoteek; - teises järjekorras hüvitab hageja kostjale alates 01.10.2022 maksmata jäänud Swedbank AS laenulepingust nr 17-028333-EL tulenevad oma igakuised põhi- ja kõrvalkohustused, st pool kostja poolt alates 01.01.2022 Swedbank AS-le laenulepingu nr 17-028333-EL täitmiseks kostja poolt tasutud summast; - kolmandas järjekorras jagatakse ülejäänud summa selliselt, et hagejale jääb korteriomandi müügisummast 50% ja kostjale 50%.
1.3.M. S. ja A. V. sõlmivad kinnisvarabürooga korteriomandi müügiks tähtajalise lepingu kehtivusega kuni 01.03.2023 käesoleva kompromissmääruse resolutsiooni punkti 1.2 täitmiseks. Enne lepingu sõlmimist saadavad pooled ekirja kinnisvarabüroo e-postile xxx oma ettepanekuga sõlmida leping. 1.4.M. S. ja A. V. tellivad kinnisvarabüroolt korteriomandi hindamisakti ja korteriomandi hind määratakse hindamisakti alusel. 1.5.Korteriomandi müügiga kaasnevad kulud, sh maakleri teenustasu, notaritasud müügitehingult ja omaniku vahetusega seotud riigilõivud, kannavad M. S. ja A. V. proportsionaalselt nende kaasomandi osa suurusega vastavalt, s.o 1/2 osas hageja ja 1/2 osas kostja. 1.6.Alates 01.10.2022 maksab kostja A. V. laenulepingust nr 17-028333-EL tulenevad igakuised põhi- ja kõrvalkohustused Swedbank AS-le. Hageja M. S. hüvitab kostjale pool tasutust hiljemalt korteriomandi müügilepingu sõlmimisel vastavalt punktis 1.2 sätestatule. 1.7.Juhul, kui üks pool rikub käesoleva kompromissmääruse resolutsiooni p-des 1.2 – 1.5 sätestatu ja venitab sellega korteriomandi müüki, siis on teisel poolel õigus pöörduda Tallinna kohtutäituri poole ja lõpetada kaasomand ennetähtaegselt, s.t enne 01.03.2023, korteriomandi müügiga avalikul enampakkumisel vastavalt käesoleva kompromissmääruse resolutsiooni p-le 1.8. 1.8.Juhul, kui kuni 01.03.2023 ei õnnestu korteriomandit eelviidatud tingimustel kolmandale isikule võõrandada, lõpetatakse kaasomand viisil, mille kohaselt korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel alghinnaga mitte vähem kui oli määratud hindamisakti alusel ning korteriomandi müügist saadud raha arvelt rahuldatakse esimeses järjekorras laenulepingust tulenev kohustus Swedbank AS ees ja kustutatakse hüpoteek, teises järjekorras hüvitab hageja kostjale alates 01.10.2022 maksmata jäänud Swedbank AS laenulepingust nr 17028333-EL tulenevad oma igakuised põhi- ja kõrvalkohustused (oma poolt) ja kolmandas järjekorras jagatakse ülejäänud summa selliselt, et hagejale jääb 50% ja kostjale 50%. Kordusenampakkumise puhul võib kohtutäitur korteriomandi hinna alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 10 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes. 1.9.Korteriomandi enampakkumisel müügiga kaasnevad kulud, sh kohtutäituritasu ja omaniku vahetusega seotud riigilõivud, kannavad pooled proportsionaalselt nende kaasomandi osa suurusele, s.o vastavalt 1/2 osas hageja ja 1/2 osas kostja.
1.10.M. S. ja A. V. kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi kinnitamist loobuvad nad korteriomandiga seotud nõuetest, sh kasutuseeliste, kinnisvara hooldamise ja teenindusega seotud kulude ja enne 01.10.2022 laenulepingu nr 17-028333-EL alusel teostatud laenumaksete hüvitisest või muudest seotud kuludest.
1.11.M. S. ja A. V. lepivad kokku, et tsiviilasjas nr 2-22-5890 tekkinud menetluskulud kannab kumbki pool ise. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 490 eurot hageja M. S.’i arveldusarvele nr EExxx (AS LHV Pank). TsMS § 150 lg 1 punkti 2 alusel tagastada kostjale vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 085 eurot kostja A. V. arveldusarvele nr EExxx. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-5890. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on M. S.i hagi A. V. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kasutuseelise hüvitamise nõudes.
2.Pooled esitasid 10.10.2022 kohtule kompromisslepingu.
3.Pooled soovivad lõpetada tsiviilasja nr 2-22-5890 menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 ja § 430 lg 1 kohaselt kompromissiga vastavalt kompromissis toodule. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kokkuleppe sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasja nr 2-22-5890 menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata. TsMS § 661 lg 4 alusel on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.
4.Hageja palub kompromissi kinnitamisel tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõiv ning kanda riigilõiv hageja M. S.’i arveldusarvele nr EExxx (AS LHV Pank).
5.Kostja palub kompromissi kinnitamisel tagastada pool vastuhagilt tasutud riigilõiv ning kanda see kostja A. V. arveldusarvele nr EExxx.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
7.Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
8.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
9.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
10.Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 (kolmele) päevale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks on kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 ja tuleb rahuldada.
11.Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
12.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.
13.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
14.Hageja palub TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 490 eurot hageja M. S.’i arveldusarvele nr EExxx (AS LHV Pank). Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 490 eurot hageja M. S.’i arveldusarvele nr EExxx (AS LHV Pank), kuivõrd hageja on hagi esitamisel tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 980 eurot.
15.Kostja palub tagastada kostjale pool tsiviilasjas vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 542,50 eurot ning kanda see kostja A. V. arveldusarvele nr EExxx. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud, kuid kostjale kuulub TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastamisele kogu riigilõiv, sest kohus ei ole veel vastuhagi menetlusse võtnud. Kooskõlas TsMS § 150 lg 1 p-ga 2 tagastab kohus kostjale tsiviilasjas vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1 085 eurot kostja A. V. arveldusarvele nr EExxx.
16.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-5890.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.