Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
11. oktoober 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-15967
Tsiviilasi
Narva linn, XXXXXXXX korteriühistu avaldus Andrei Lititševski vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 29. aprilli 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva linn, XXXXXXXX korteriühistu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Narva linn, XXXXXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Suhnjova
esindajad
Vastustaja: Andrei Lititševski (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 29. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-15967 muutmata.
2.Jätta Narva linn, XXXXXXXX korteriühistu määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Narva linn, XXXXXXXX korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Narva linn, XXXXXXXX korteriühistu (avaldaja/korteriühistu) esitas 12. oktoobril 2021 Viru Maakohtule avalduse Andrei Lititševski (puudutatud isik) vastu, milles palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 1975,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 11. oktoobri 2021 seisuga 240,52 eurot ja viivise põhivõlalt määras 0,07% päevas alates
12.oktoobrist 2021 kuni põhivõla kohase täitmiseni. Avaldaja täiendas 16. märtsil 2022 nõuet ning palus mõista puudutatud isikult täiendavalt välja põhivõla 1011,46 eurot, viivise 16. märtsi 2022 seisuga 49,31 eurot ja viivise määras 0,07% päevas põhivõlalt 1011,46 eurot alates 17. märtsist 2022 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandi aadressil XXXXXXXX-X, Narva linn omanik ja korteriühistu liige. Puudutatud isik on kohustatud kandma tema korteriomandi ja kaasomandiga seotud majandamiskulusid. Puudutatud isik ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Avaldaja nõue puudutatud isiku vastu tuleneb esmalt tasumata arvetest perioodil 5. november 2020 kuni 30. september 2021. Arveid on tasumata summas 1975,96 eurot. 16. märtsi 2022 nõude täienduse kohaselt on puudutatud isikul tasumata ka arved 5. oktoobrist 2021 kuni
28.veebruarini 2022 summas 1011,46 eurot. Viivise võlg on 5. novembrist 2020 kuni
30.septembrini 2021 tasumata põhivõla osas 16. märtsi 2022 seisuga 456,29 eurot.
2.Puudutatud isik ei ole avalduse ega selle täienduse osas seisukohta esitanud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja perioodi 5. november 2020 kuni 28. veebruar 2022 majandamiskulude võla eest 2987,42 eurot. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 16. märtsi 2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 158,30 eurot ja viivised alates 17. märtsist 2022 põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus jättis puudutatud isiku menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja menetluskulud jättis maakohus 90% ulatuses puudutatud isiku ja 10% ulatuses avaldaja kanda. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude tasumist (KrtS § 40 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1). Avaldaja on tõendanud, et puudutatud isik on vaidlusaluse korteri omanik. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikule esitatud arvetes (8-19-, 217-221) toodud tariifid vastavad üldkoosoleku otsustega (dtl 32-42, 44-45), vastuvõetud määradele. Avaldaja esitas ka teenuste osutajate arved korteriühistule ning arvete aluseks olevad tariifid. Maakohus leidis, et esitatud dokumentidega on avaldaja tõendanud põhivõla kujunemist. Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Seega kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele põhivõlg 1975,96 eurot perioodi 5. november 2020 kuni 30. september 2021 eest ning põhivõlg 1011,46 eurot perioodi 5. oktoober 2021 kuni 28. veebruar 2022 eest, st kokku 2987,42 eurot.
Avaldaja on palunud mõista puudutatud isikult välja viivise perioodi 5. novembri 2020 kuni
16.märtsi 2022 eest summas 456,29 eurot, perioodi 5. oktoobri 2021 kuni 16. märtsi 2022 eest summas 49,31 eurot ja edasiulatuva viivise alates 17. märtsist 2022 määraga 0,07% päevas põhivõlalt. Viivisemäära alusena viitab avaldaja korteriühistu põhikirja p-le 5.2. Avaldaja leidis, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kehtima hakkamisega ei muutunud kehtetuks korteriomanike enamuse otsusega kehtestatud viivisemäärad. Korteriühistu põhikirja p 5.2.4 kohaselt: „/.../maksete mittetähtaegsel tasumisel tasuma viivist Ühistu liikmete üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (kuid mitte rohkem, kui 0,07% viivitamise iga päeva eest)“. Maakohus leidis, et põhikirja sõnastus „mitte suurem kui“ ei tähenda, et viivise määr võrdub põhikirjas märgitud maksimaalse suurusega. Kuna korteriühistu üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust viivise määra kehtestamiseks, tuleb lähtuda seaduses sätestatud viivisemäärast. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele viivis perioodi 5. november 2020 kuni 16. märts 2022 eest kokku 158,30 eurot. Ka alates 17. märtsist 2022 kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti avaldaja viivisenõue osaliselt rahuldamata. Avaldaja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldada avaldaja viivisenõue täies ulatuses. 2002. aastal kehtinud korteriühistu seaduse (KÜS) § 7 lg 4 järgi võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on korterühistu põhikirja p 5.2.4 osas, mis nõuab üldkoosoleku otsust viivise määra kehtestamisel, seadusega vastuolus ning on KrtS § 17 lg 2 alusel kehtetu. Seadus ei sätesta, et korteriühistu põhikirja punktid tuleb täiendavalt kehtestada üldkoosoleku otsustega ilma milleta nad ei kehti. Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja 1. augusti 2002 korteriühistu üldkoosoleku protokolli ja nimekirja, millest nähtub, et puudutatud isik osales üldkoosolekul, millega põhikiri (sh p 5.4.2) kehtestati. Puudutatud isik hääletas põhikirja vastuvõtmise poolt ja seega nõustus, et korteriühistu võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda temalt viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas. Samuti on jätnud maakohus tähelepanuta, et alates 2002. aastast (s.o põhikirja uue redaktsiooni kehtestamisest) kuni praeguse ajani rakendatakse korteriühistus viivisemäära 0,07% suuruses. Põhikiri on korteriühistu liikmete n-ö leping, mis jõustus registreerimisega registris (mittetulundusühingute seaduse § 23 lg 2). Puudutatud isik ei ole viivise määra vaidlustanud. Maakohus on põhjendamatult koormanud avaldajat tõendite esitamisega ning rikkunud menetluse ökonoomia põhimõtet. Maakohus ei ole hinnanud 178 lehekülge tõendeid. Maakohus jättis uurimiskohustuse täitmata.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Puudutatud isik (vastustaja) ei ole määruskaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
7.Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega jäeti tema viivisenõue osaliselt rahuldamata, leides, et viivisenõue tulnuks rahuldada täies ulatuses. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1).
8.Maakohus mõistis puudutatud isikult välja viivise KrtS § 42 lg 1 alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Avaldaja leiab, et viivisemäärana tuleks kohaldada korteriühistu
1.augusti 2002 põhikirja p-st 5.2.4 lähtudes määra 0,07% päevas. Ringkonnakohus selgitab, et korteriühistu põhikiri võeti vastu kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriühistu seaduse alusel. Käesolevas asjas on esitatud majandamiskulude nõue perioodi 5. november 2020 kuni 28. veebruar 2022 kulude osas. Seega kontrollis maakohus õigesti nõude põhjendatust alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asunud põhjendatud sisukohale, et põhikirja p-s 5.2.4. ei ole kehtestatud viivisemäära. Põhikirja p 5.2.4 näeb ette, et täpne viivisemäär kehtestatakse üldkoosoleku otsusega, piirates üldkoosoleku diskretsiooniulatust kuni 0,07%-ni päevas (mis vastas põhikirja vastuvõtmise ajal kehtinud KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud viivise maksimummäärale). Üksnes asjaolu, et avaldaja praktikas nõuab korteriomanikelt viivist määras 0,07% päevas, ei tähenda, et üldkoosolek on sellise määraga viivise korteriühistu liikmetele kehtestanud. Ka ei oma tähtsust asjaolu, et puudutatud isik hääletas põhikirja vastuvõtmise poolt, sest põhikirjaga ei ole viivisemäära kehtestatud. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel lahendatakse korteriühistu majandamiskulude nõuet hagita menetluses. Hagita menetluses kohaldub kohtule uurimispõhimõte (TsMS § 5 lg 3), mistõttu oli maakohus sõltumata puudutatud isiku vastuväidete puudumisest kohustatud kontrollima avaldaja nõutud viivise määra seaduslikkust. Maakohus kohaldas põhjendatult viivise määra osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatut.
9.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta avaldaja väited selles, et maakohus koormas teda tõendite esitamisega. Avaldaja ei ole vaidlustanud maakohtu määrust põhivõla välja mõistmise osas. Ringkonnakohus selgitab avaldajale, et TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Korteriühistu majandamiskulude nõude rahuldamiseks peab avaldaja tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Riigikohus on märkinud, et korteriühistu peab tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud selles ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada mh korteriühistu otsustega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki (vt Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus nr 3-2-1-53-10, p 14). Majandamiskulude suuruse tõendamiseks ei ole tingimata
vajalik majanduskava esitamine, kui kohustuste jaotust korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel on võimalik tõendada teiste tõenditega. Seega oli maakohus õigustatud juhtima avaldaja tähelepanu tõendite esitamise vajalikkusele oma nõude põhjendamiseks.
10.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Indrek Parrest
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.