Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu avaldus A. M. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 KÜ (registrikood 80265215, asukoht: Uus 9-35, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, 30327), lepinguline esindaja: Roman Golovenko
esindajad
Puudutatud isik (võlgnik): A. xxx(välismaa kood), elukoht: xxx)
M.
(isikukood
04. oktoober 2022 / kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada
2.Välja mõista puudutatud isikult A. M.ilt avaldaja Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 KÜ kasuks korteriomandi Uus tn 9-23, Kohtla-Järve linn eest perioodil 31.12.2021 kuni 30.04.2022 tekkinud võlgnevus summas 518,19 eurot (viissada kaheksateist eurot ja 19 senti).
3.Välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis põhinõudelt (518,19 eurolt) alates 07.06.2022 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
4.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 293 (kakssada üheksakümmend kolm) eurot (so riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot ja tõendite kulu 3 eurot).
5.Välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis menetluskuludelt (293 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada kohtumäärus puudutatud isikule kätte aadressil xxx Ida-Viru maakond hoiustamisega (TsMS § 327).
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtusse saabus 06.06.2022 Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu avaldus A. M. vastu võlgnevuse nõudes. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevus summas 518,19 eurot, viivis alates 07.06.2022. a kuni põhinõude (s.o 518,19 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning menetluskulud 293 eurot, millele lisandub viivis.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isikul perioodil 31.12.2021 – 30.04.2022 tekkinud korteriühistu ees võlgnevus 518,19 eurot, s.o kasutatud teenused ja majandamiskulud. Avaldaja arvestas puudutatud isikutele võlgnevuse tekkimise perioodil järgmised kululiigid: maja hooldus ja küte. Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja igakuiselt esitanud puudutatud isikule arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvad summad. Puudutatud isik ei ole aga esitatud arveid korrektselt tasunud, mistõttu on tal tekkinud võlgnevus.
MENETLUSE KÄIK
3.Viru Maakohus võttis 14.06.2022 määrusega avalduse menetlusse ja andis puudutatud isikule kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud menetlusse võtmise ja vastuse nõude määrust koos avaldusega võlgnikule kätte toimetada. Kohus toimetas 23.08.2022 määrusega kohtudokumendid puudutatud isikule kätte hoiustamisega aadressil xxx.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja tsiviilasja on võimalik lahendada ka ilma puudutatud isiku seisukohata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7).
6.Kinnistusregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on A. M. (isikukood xxx (välismaa kood)) korteriomandi xxx omanik. Omandiõigus on tekkinud 27.12.2021.
7.Kohus andis 14.06.2022 määrusega puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Kohtumäärus ja kohtudokumendid on puudutatud isikule isiklikult kätte toimetatud 23.08.2022 määruse alusel hoiustamisega. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks vastust avaldusele esitanud.
8.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrTS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal (KrtS § 31 lg 5). KrtS § 34 lg 1 järgi korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist (KrtS § 35 lg 1, lg 2 p 2). Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek kinnitab (KrtS § 41 lg 1 ja 3). Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, on võlausaldajal on õigus nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1).
9.Äriregistri elektroonilise andmebaasi väljavõtte kohaselt on elumajas Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Uus tn 9 moodustatud Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu (80265215) (avaldaja). Korteriühistu põhikirja p 3.2.1, 3.2.7 ja 3.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest). Seega on puudutatud isik, korteriühistu liikmena kohustatud vastavalt korteriühistu põhikirjale ja KÜS § 151 lg 1, KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 p 3-5 alusel tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid ja majandamiskulusid.
10.Avaldusele lisatud tõendite kohaselt on xxx omanikul seisuga 30.04.2022 perioodil 31.12.2021 kuni 30.04.2022 tekkinud võlgnevus summas 518,19 eurot. Kuna puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi täitnud ja ei esitanud vastuväiteid avaldusele ning tal on tekkinud võlgnevus avaldaja ees, siis leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 518,19 eurot ning viivised põhinõudelt alates 07.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
12.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
13.TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
14.Avaldaja palub määrata kindlaks ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kõik avaldaja poolt kantud menetluskulud summas 293 eurot (s.h. riigilõiv summas 50 eurot, dokumentaalsed tõendid 3 eurot ja esindaja kulud 240 eurot) ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on avalduse esitamisel 06.06.2022 riigilõivu 50 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja kohus jätab riigilõivu puudutatud isiku kanda. Hageja on kandnud menetluses dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot, so kinnistusraamatu väljavõte. Kohus leiab, et väljavõtte saamise kulu on käsitletav dokumentaalse tõendi saamise kuluna TsMS § 143 p 2 mõttes, seega on tegemist asja läbivaatamise kuluna, mis on põhjendatud ja vajalik. Avalduse kohaselt on avaldaja kandnud menetluses õigusabikulusid 240 euro ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulu on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks puudutatud isikult on põhjendatud.
16.Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud.
17.Kuna kohus rahuldab avalduse, siis mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 293 eurot (s.h tasutud riigilõiv 50 eurot, lepingulise esindaja kulu 240 eurot ja tõendite kulu 3 eurot) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (293 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.