Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

teatavakstegemisest. Kostjal on õigus teatada kaja esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Asjaolud ja kohtuotsuse õiguslik põhjendus OÜ Aktiva Finants esitas 20.01.2022 Harju Maakohtule hagi XX vastu põhivõla 717,07 euro, intressi 55,62 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ning seisuga 20.01.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 385,14 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 760 eurot (riigilõiv 280 eurot ja esindajakulu 480 eurot). Harju Maakohus rahuldas 08.03.2022 tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 717,07 eurot, intressi 55,62 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 79,15 eurot ning alates 21.01.2022 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 370 eurot (280 eurot riigilõiv ja 90 eurot õigusabikulud) koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis viivisenõude summas 305,99 eurot rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsusega võeti Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus menetlusse ja tühistati Harju Maakohtu 08.03.2022 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-21-138519 osas, millega Osaühingu Aktiva Finants hagi esitamise seisuga (20.01.2022) sissenõutavaks muutunud viivise nõue jäeti 305,99 euro osas rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus märkis, et maakohus eksis hageja viivisenõuet rahuldades materiaalõiguse normide tõlgendamisel ja kohaldamisel ning asus sellest tulenevalt ekslikult seisukohale, et tarbijakrediidilepingus on keelatud kokku leppida VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäärast suuremas viivisemääras. Harju Maakohus edastas 16.09.2022 kostjale kohtunõude, milles andis kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks hageja viivisenõude ja menetluskulude rahalise suuruse osas hiljemalt 14 päeva jooksul arvates 16.09.2022 kohtunõude kättesaamisest. Kohus edastas kostjale materjalid aadressil xxx, millisele Tallinna Ringkonnakohus toimetas kostjale ringkonnakohtu 22.04.2022 kohtuotsuse isiklikult kätte. Harju Maakohtu poolt edastatud nõudekiri koos menetlusdokumentidega tagastati kohtule märkega „saaja ei olnud kohal.“ TsMS § 3141 lg 1 kohaselt kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Menetlusdokumendid koos kohtunõudega edastati kostjale 16.09.2022 samale aadressile, millele menetlusdokument on kostjale samas kohtumenetluses kätte toimetatud (so xxx), kuid kostja kohtunõudele käesolevani seisukohta esitanud ei ole. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsusega otsustas kohus tühistada Harju Maakohtu 08.03.2022 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-21-138519 osas, millega Osaühingu Aktiva Finants hagi esitamise seisuga (20.01.2022) sissenõutavaks muutunud viivise nõue jäeti 305,99 euro osas rahuldamata, siis analüüsib kohus järgevalt hageja viivisenõuet vastavalt ringkonnakohtu 22.04.2022 lahendis väljatoodule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Laenulepingu nr. SR3536054 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 327,07 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, so 10.08.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 20.01.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, so 37,73% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 178,72 eurot. Krediidikonto lepingu nr. KK3537515 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 390 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, so 25.09.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 20.01.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, so 40,02% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 206,42 eurot. Hageja viivisenõue on kokku summas 385,14 eurot (so 178,72 + 206,42). Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viivisenõuded on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 385,14 eurot. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus jättis menetluskulude jaotuse maakohtu määrata, määrab maakohus kindlaks menetluskulude jaotuse nii maakohtu- kui ringkonnakohtu menetluses järgnevalt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Osaühingu Aktiva Finants lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Osaühingu Aktiva Finants menetluskuludeks maakohtus on õigusabikulud summas 480 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv summas 280 eurot. Õigusabi osutati 4 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi. Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus. Kostja sisulised vastuväiteid puudusid. Hagiavaldus on standardne ega sisalda õiguslikku probleemi. Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevaid dokumente, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et tegemist on nn massnõudega, leiab, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku maksimaalselt 2,5 tundi, mille eest on tasu 300 eurot. Tulenevalt eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus maakohtu menetluses 300 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistab. Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 280 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja maakohtu menetluses tasutud riigilõivu summas 280 eurot. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks maakohtu menetluses kokku 580 eurot, millest riigilõiv on 280 eurot ja lepingulise esindaja kulud 300 eurot (ilma käibemaksuta). Osaühing Aktiva Finants on palunud jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus täies ulatuses XX kanda. Osaühing Aktiva Finants on märkinud ringkonnakohtu menetluskuluks tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Menetluskulude nimekirja Osaühing Aktiva Finants kohtule esitanud ei ole. Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ringkonnakohtu menetluses tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt Osaühingu Aktiva Finants taotlusele mõistab kohus kostjalt välja maakohtus kantud menetluskulude viivise. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.