lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-138519/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-138519/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2458
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 5, 8ViivisVÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemineVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjalTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 657 lg 2Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-138519/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja03.10.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.04.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-138519

Kohtuasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi XXi vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.03.2022 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

305,99 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Anni Kennedy Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 08.03.2022 tagaseljaotsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-138519 menetlusse.
2.Otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646).
3.Tühistada Harju Maakohtu 08.03.2022 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-21-138519 osas, millega Osaühingu Aktiva Finants hagi esitamise seisuga (20.01.2022) sissenõutavaks muutunud viivise nõue jäeti 305,99 euro osas rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 4062 lg 1
4.Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Muus osas on maakohtu otsus jõustunud.
6.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

2-21-138519 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse (v.a resolutsiooni p 1) peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 20.01.2022 kohtule hagi XXi (kostja) vastu põhivõla 717,07 euro, intressi 55,62 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja seisuga 20.01.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 385,14 euro ja jooksva viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 26.03.2020 laenulepingu nr SR3536054, mille alusel sai kostja laenu 350 eurot, ja 30.03.2020 krediidikonto lepingu KK3537515, mille alusel võttis kostja krediiti välja 390 eurot. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud, ütles Placet Group OÜ üles laenulepingu 09.08.2020 ja krediidikonto lepingu 24.09.2020. Placet Group OÜ loovutas 30.09.2020 oma nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalkohustuste täitmist. Samal päeval saatis hageja kostjale teate nõude loovutamise kohta.
3.Kostja on teinud laenu põhiosa katteks makseid 22,93 eurot, mistõttu on laenulepingust tulenev põhivõlg 327,07 eurot. Krediiti ei ole kostja tagastanud, mistõttu on krediidikonto lepingust tulenev põhivõlg 390 eurot.
4.Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 37,33% aastas. Kostjal on intressivõlg 21,52 eurot. Krediidikonto lepingus leppisid pooled kokku intressimääras 40,02% aastas. Kostjal on intressivõlg 34,10 eurot.
5.Kostjale on saadetud korduvalt võla kohta meeldetuletusi, mille eest on hagejal vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p-le 2 õigus nõuda vastavalt 20 eurot, 5 eurot ja 5 eurot. Lisaks nõudis hageja sama sätte alusel võlgniku makseviivitusega seotud muude kulude hüvitamist summas 10 eurot. Kokku nõudis hageja sissenõudmisega seotud kulusid 40 eurot.
6.Hageja nõudis kostjalt viivist laenulepingust tulenevalt põhivõlalt 327,07 eurot alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (10.08.2020) kuni hagi esitamiseni (20.01.2022) laenuintressi aastase määraga võrdses määras 37,73% vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 178,72 eurot.
7.Hageja nõudis kostjalt viivist krediidikonto lepingust tulenevalt põhivõlalt 390 eurot alates krediidikonto lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (25.09.2020) kuni hagi esitamiseni (20.01.2022) laenuintressi aastase määraga võrdses määras 40,02% vastavalt laenulepingu

2-21-138519 üldtingimuste p-le 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 206,42 eurot.

8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 palus hageja mõista kostjalt välja seadusjärgses määras viivise põhinõudelt alates 21.01.2022 kuni põhinõude kohase tasumiseni. Kostja vastuväited
9.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi 08.03.2022 tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 717,07 eurot, intressi 55,62 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 79,15 eurot ning viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.01.2022 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 370 eurot ja viivise. Maakohus tunnistas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
11.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on Riigikohtu praktikast tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, ning ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
12.Maakohus tuvastas, et hagiavaldusele lisatud laenulepingu nr SR3536054 tingimuste kohaselt on viivisemääraks 37,73% aastas ja krediidikonto lepingu nr KK3537515 tingimuste kohaselt on viivisemääraks 40,02% aastas. Kohus asus seisukohale, et tegemist on tüüptingimustega ning kostjaks on tarbija, kuivõrd laenu andjaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenuandmine. Kostja on laenu võtnud isikuna, kes ei tegutsenud oma kutse- või majandustegevuses. Kohus leidis, et viivisemäärad 37,73% ja 40,02% võlgnetavalt summalt aastas on eeltoodust tulenevalt tühised, sest ületavad seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda. Sellest tulenevalt mõistis kohus hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras summas 79,15 eurot (37,89+41,26) eurot ja jättis hagi rahuldamata osas, milles nõuti seadusjärgsest suuremat viivist, s.o 305,99 euro osas. Apellatsioonkaebus
13.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude 305,99 eurot, ja mõista see kostjalt hageja kasuks välja. Menetluskulud ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda.
14.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja viivisenõue on põhjendatud vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
15.Hageja nõutud viivis on kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p-ga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja viitas VÕS § 415 lg-le 1, VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele ja Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 p-le 12 ning leidis, et kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivise määraks lepingus kokkulepitud intressimäär. Praegusel juhul on

2-21-138519 tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Ühtlasi on lepingus kokku lepitud, et viivisemäärana kohaldub lepingus kokkulepitud intressimäär. Seetõttu tuleb kohalduvaks viivisemääraks lugeda vastavalt 37,73% ja 40,02% aastas.

16.Praeguses asjas ei ole võimalik lähtuda Riigikohtu väljendatud seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, nagu võiks mõistlikuks viivisemääraks lugeda kuni 24% aastas ehk 0,06% päevas. Selles kohtuasjas oli tegemist õppeteenustasu hüvitamise lepinguga, mitte tarbijakrediidiga, ja seal ei olnud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud intressimääras. Praeguses asjas on tarbijakrediidilepingus intressimääras kokku lepitud, mistõttu tuleb lähtuda VÕS § 415 lg-st 1 ja § 113 lg 1 kolmandast lausest.
17.Ei esine ka muid asjaolusid, mis viitaksid viivisekokkuleppe tühisusele või vastuolule hea usu põhimõttega. Intressimäär ega krediidileping ei ole tühised, mh tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel. Maakohus on ebaõigesti jätnud intressimääras viivise nõude rahuldamata. Seadusjärgse viivisemäära kohaldamine olukorras, kus lepingus on kokku lepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, läheb vastuollu VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 415 lg 1 mõtte ja viivise eesmärgiga. VÕS § 415 lg 1 esimene lause koosmõjus VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega tagab, et ka lepingu rikkumisel lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale tagatud samas määras viivis, kui on lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikul soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam intressimäär. See aga ei taga tõhusalt võlausaldajale võimalust nõuda viivist ületava kahju hüvitamist (VÕS § 113 lg 5), kuna see paneb võlausaldajale kahju olemasolu ja suuruse tõendamiskoormise. Viivisel on lisaks kompensatsioonile ka sanktsiooni eesmärk. Seaduse eesmärgiga ei lähe kokku ka tõlgendus, mille kohaselt lepingus kokkulepitud intressimäär kehtib viivisemäärana üksnes siis, kui see intressimäär on maksimaalselt kolmekordne seadusjärgne viivisemäär.
18.VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda viivise vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 ja § 162 lg-le 1 tuleb võlgniku nõudel iga kord hinnata, milline viivis on kohustuse täitmise ulatust, teise poole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit arvestades mõistlik. See võimaldab kaitsta võlgniku huve ülemäärase kahjustamise eest. Praegusel juhul ei ole kostja taotlenud viivisemäära või välja mõistetava viivise vähendamist. Kohus ei saa tagaseljaotsust tehes ise VÕS § 113 lg 8 kohaldada ega viivise suurust piirata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ning maakohtu tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 2 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
20.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 305,99 eurot. Ülejäänud osas maakohtu otsust vaidlustatud ei ole.

2-21-138519

21.Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tulenevalt põhivõlalt 327,07 eurot alates 10.08.2020 kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivist 178,72 eurot ning krediidikonto lepingust tulenevalt põhivõlalt 390 eurot alates 25.09.2020 kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivist 206,42 eurot. Hagiavalduse kohaselt lähtub hageja viivise arvestamisel kostja ja Placet Group OÜ vahel lepingutes kokkulepitud intressimäärast vastavalt 37,73% ja 40,02%. Maakohus rahuldas viivisenõude osaliselt, mõistes hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus leidis, et lepingutes kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm korda, mistõttu on tegemist tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seega tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi.
22.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus eksis hageja viivisenõuet rahuldades materiaalõiguse normide tõlgendamisel ja kohaldamisel ning asus sellest tulenevalt ekslikult seisukohale, et tarbijakrediidilepingus on keelatud kokku leppida VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast suuremas viivisemääras. Maakohus jättis tähelepanuta tarbijakrediidilepingule kohalduva VÕS § 415 lg 1 ja seetõttu ekslikult kohaldamata VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses viidatud viivisemäära. Seejuures rikkus maakohus oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8), kui jättis käsitlemata hageja väited lepingus kokkulepitud intressimäära ja kohalduva viivisemäära kohta ning põhjendamata, miks ta neid asjakohaseks ei pea või nendega ei nõustu.
23.VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sama lõike teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Riigikohus on leidnud, et kuna seadusandja ei ole VÕS § 415 lg 1 esimeses lauses täpsustanud, millist VÕS § 113 lg 1 lauset see viide hõlmab, siis viitab VÕS § 415 lg 1 ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12; 15.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16). VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Seega on laenuandjal õigus nõuda tarbijalt viivist samas määras, nagu pooled on lepingus kokku leppinud intressimäärana.
24.Kostja ja Placet Group OÜ on hageja esile toodud asjaoludel laenulepingus kokku leppinud intressimääras 37,73% aastas ja krediidikonto lepingus 40,02% aastas. Seega oli mõlemas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär, mistõttu VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb lugeda viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja väitel olid lepingupooled nii laenulepingu kui krediidikonto lepingu üldtingimuste p-s 7.1 kokku leppinud, et viivisemäärana kohaldub kokkulepitud intressimäär. Hagi kohaselt on hageja omandanud Placet Group OÜ-lt nõude kostja vastu koos õigusega nõuda kõrvalnõuete täitmist. Eelnevast tulenevalt on hagejal hagi aluseks olevatel asjaoludel õigus nõuda kostjalt hagi esitamise ajaks põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivist määras laenulepingu puhul 37,73% aastas ja krediidikonto lepingu puhul 40,02% aastas.
25.Vastupidiselt maakohtule on ringkonnkohus seda meelt, et VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ei saa pidada ebamõistlikuks sellist viivist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Kuna seadusandja

2-21-138519 lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv viivisemäär, mis on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus. Maakohus ei tuginenud sellistele asjaoludele, millega võiks kaasneda lepingutes sisalduva intressimäära kokkuleppe või kogu lepingu tühisus. Muu hulgas ei tuvastanud maakohus, et tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületaks VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri.

26.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et põhjendatud ei ole maakohtu tuginemine Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 tehtud lahendis. Hageja on õigesti tähelepanu juhtinud, et viidatud asjas ei olnud tegemist tarbijakrediidilepinguga ning lepingus ei olnud kokku lepitud intressimääras.
27.Eeltoodud maakohtu eksimused annavad aluse vaidlustatud otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude. Kuna vaidlustatud on tagaseljaotsus, ei saa ringkonnakohus teha tühistatud osas ise uut otsust, vaid TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohtul ei ole praeguses asjas võimalik teha tühistatud osas ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 2 järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal. TsMS § 646 kohaldamisel ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).
28.Ringkonnakohtul tuleb ka tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1). Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle ka tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 305,99 eurot. Kuna erinevalt hageja taotletust ei saa ringkonnakohus uut lahendit teha, rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt.
29.Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja