Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-12335
Kohtuasi
X avaldus Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu juhatuse 7. juuni 2021. a otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu (lõpplahend)
novembri
2021.
a
määrus
Harju Maakohtu 3. jaanuari 2022. a määrus (määruskaebuse menetlusse võtmisest osaline keeldumine) Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu 15. detsembri 2021. a määruskaebus Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu 18. jaanuari 2022. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova Puudutatud isik Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu (registrikood 80153717), seaduslikud esindajad IV, IK ja VM
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu 18. jaanuari 2022. a määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 3. jaanuari 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu 15. detsembri 2021. a määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 30. novembri 2021. a määrus muutmata.
Jätta määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu kanda.
4.Mõista Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistult X kasuks välja menetluskulude hüvitis 266 eurot 67 senti.
5.Rahuldada osaliselt Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu riigilõivu tagastamise taotlus ning tagastada Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu määruskaebuselt
2-21-12335 seadusega ettenähtust enam tasutud riigilõiv 250 eurot Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu arvelduskontole nr EE712200221018685144. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Ringkonnakohtu määruse peale ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 2 II lause ja § 178 lg 2 järgi esitada määruskaebust osas, millega ringkonnakohus lahendas
18.jaanuari 2022. a määruskaebust (resolutsiooni p 1 ja p 3). Osas, millega ringkonnakohtus lahendas 15. detsembri 2021. a määruskaebust ja jaotas selle määruskaebuse osas menetluskulud (resolutsiooni p-d 2 ja 3), võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise (resolutsiooni p 4) peale võib esitada määruskaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 5. augustil 2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus tunnistada Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu (puudutatud isik) juhatuse 7. juuni 2021. a koosoleku päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsuse (suunata igakuine kogu maja veejääk korterisse 64, seni, kuni avaldaja on nõus veemõõtjad välja vahetama) kehtetuks või tuvastada selle tühisus.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja alates 24. novembrist 2018 Tallinnas Järveotsa tee 9-64 asuva korteriomandi (avaldaja korter) omanik. Avaldaja tegi enda korteris pärast selle omanikuks saamist kapitaalremondi ning vahetas selle käigus kooskõlastatult puudutatud isiku juhatusega omal kulul vanad ja kõlbmatud veemõõtjad välja uute, sertifitseeritud veemõõtjate vastu. Puudutatud isik on vaatamata avaldaja korduvatele pöördumistele jätnud uued veemõõtjad plombeerimata. Siiski arvestas puudutatud isik kuni 2021. a juunini avaldaja korteris tarbitud vee kogust avaldaja esitatud uute veemõõtjate näitude põhjal.
1.2.Korteriomanikud otsustasid 27. juuni 2019. a üldkoosolekul kortermajja kaugloetavate veemõõtjate paigaldamise üle, kuid otsust ei võetud vastu, sest korteriomanike enamus oli sellele vastu. Sellist otsust ei võetud vastu ka korteriomanike 23. oktoobri 2020. a üldkoosolekul kinnitatud 2020. a majanduskavaga. Puudutatud isiku juhatus soetas siiski puudutatud isiku kulul kaugloetavad veemõõtjad ning vahetas nendega vanad veemõõtjad välja. Avaldaja ei lubanud seda enda korteris teha, kuivõrd puudus sellekohane korteriomanike otsus ning avaldaja tegi kaks aastat tagasi kulutusi nõuetekohaste veemõõtjate paigaldamiseks. Selle peale võttis puudutatud isiku juhatus 7. juuni 2021. a koosolekul vastu otsuse, millega kohustas avaldajat tasuma kogu maja veejääki seni, kuni ta nõustub veemõõtjate vahetamisega. Pärast seda on puudutatud isik avaldajalt veekulu nõudmisel lähtunud kogu maja vee tarbimise mahu ja teiste korteriomanike vee tarbimise mahu vahest, mitte avaldaja tegelikust tarbimisest. Avaldajat kohustatakse selliselt tasuma ka nt kortermaja koristamiseks tarbitava vee eest, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Pahauskne on ka puudutatud isiku väide veemõõtjate tasuta
2-21-12335 väljavahetamise kohta, sest sellega seotud kulutused tehakse remondi- või hoolduskuludest, mida tasub ka avaldaja.
1.3.Puudutatud isiku juhatuse 7. juuni 2021. a otsus on vastuolus seaduse ja puudutatud isiku põhikirjaga. Puudutatud isiku põhikirja p 3.2.7.a näeb ette, et korteriomaniku maksete suuruse kindlaksmääramisel tarbitud külma vee eest lähtutakse korteris faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näitudest. Puudutatud isiku juhatuse 7. juuni 2021. a otsusega määratud kord sellele ei vasta. Lisaks saab seadusega või põhikirjaga sätestatust erineva majandamiskulude jaotuse ette näha üksnes kõigi korteriomanike otsusega. Puudutatud isikute seisukohad
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2.1.Avaldaja teatas puudutatud isikule üksnes kanalisatsioonitorude, kuid mitte veemõõtjate vahetamisest. Samas peab puudutatud isiku põhikirja järgi olema veemõõtjate paigaldamiseks juhatuse kirjalik luba. Avaldaja paigaldatud veemõõtjad ei ole plombeeritud, nende paigaldamist ei ole aktiga vastu võetud ning ükski puudutatud isiku esindaja ei ole neid näinud. Avaldaja ei luba puudutatud isiku juhatuse liikmeid enda korterisse, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, millised veemõõtjad avaldaja paigaldas.
2.2.Korteriomanike 27. juuni 2019. a üldkoosolekul ei võetud küll kaugloetavate veemõõtjate paigaldamise otsust vastu, kuid see sisaldub majanduskavas, mis võeti vastu 23. oktoobri 2020. a üldkoosolekul. Majanduskava vastuvõtmise poolt hääletas ka avaldaja. Eelmised veemõõtjad olid 20 aastat vanad ja vajasid väljavahetamist. Nüüd kasutatakse korterelamus lühiteateid edastava Saksa firma Wehrle veemõõtjaid, mis on kaugloetavad ja manipuleerimiskindlad. Kuna avaldaja veemõõtjad ei ühildu uue süsteemiga, pakkus puudutatud isik avaldajale välja tasuta veemõõtjate vahetuse. Avaldaja ei olnud sellega nõus ja nõudis puudutatud isikult veemõõtjate vahetuse eest 180 eurot.
2.3.Puudutatud isiku juhatus ei ole majandamiskulude tasumise korda muutnud. Avaldaja põhjustas vee mõõtmise korra muutmise enda suhtes ise, paigaldades ebaseadusliku veemõõdusõlme ja veemõõtjad. Puudutatud isiku põhikirja järgi tegeleb juhatus veearvestite taatlemisega ja veevarustusega, sh kontrollib vee tarbimist. Juhatus üritas vaidlustatud otsusega motiveerida avaldajat veemõõtjaid vahetama, mis ei ole seadusega keelatud. Puudutatud isik lähtus veejäägi suunamisel avaldajale ka sellest, et avaldaja teatatud vee tarbimise kogus oli liiga madal, s.o 5–6 m3 kuus. Tavaliselt tarbitakse kahe elanikega korterites vett 10–12 m3 kuus. Arvestades, et ülejäänud korteriomanikud on vanad veemõõtjad välja vahetanud, ei ole avaldaja veetarbimist võimalik kindlaks teha muul moel kui üldvee jäägi määramisega.
3.Puudutatud isik esitas 14. novembril 2021 avalduse, milles palus kohustada avaldajat vahetama enda korteri veemõõtjad välja puudutatud isiku aktsepteeritud veemõõtjate vastu. Harju Maakohus edastas 17. novembri 2021. a määrusega puudutatud isiku avalduse Harju Maakohtu kantseleile uue tsiviilasjana registreerimiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 30. novembri 2021. a määrusega avalduse ning tunnistas puudutatud isiku juhatuse 7. juuni 2021. a koosoleku päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsuse kehtetuks. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 775 eurot.
2-21-12335
4.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
puudutatud isik on korteriühistu, mis on asutatud Tallinnas Järveotsa tee 9 asuva elamu ja selle juurde kuuluva maa majandamiseks; avaldaja on puudutatud isiku liige ja talle kuulub korter nr 64; puudutatud isiku juhatus võttis 7. juuni 2021. a koosolekul päevakorrapunktis 2 vastu otsuse suunata igakuine kogu maja veejääk korterisse 64, seni, kuni avaldaja on nõus veemõõtjad välja vahetama.
4.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldaja nõue tuvastada puudutatud isiku juhatuse 7. juuni 2021. a koosolekul päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsuse tühisus jätta rahuldamata, sest avalduses ei ole esile toodud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 kohaseid tühisuse aluseks olevaid asjaolusid. Samas kuulub rahuldamisele avaldaja nõue tunnistada vastav otsus kehtetuks, sest see on vastuolus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-tega 1 ja 2. KrtS § 40 lg 1 järgi jagatakse kõik majandamiskulud korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi osa suurusele. Teisiti on KrtS § 40 lg 2 kohaselt võimalik ette näha vaid põhikirja või korteriomanike kokkuleppega. Puudutatud isiku põhikirja p 3.2.7 ja selle alapunkt a järgi on ühistu liige kohustatud tasuma üks kord kuus hiljemalt juhatuse kindlaksmääratud tähtpäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütteks ja vee soojendamiseks, kanalisatsioon) eest makseid üldkoosoleku kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse vee soojendamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korteris faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidust, vastavalt üldkoosolekul kehtestatud korrale. Puudutatud isiku põhikirja järgi makstakse seega vee eest vastavalt tegelikule tarbimisele. Põhikiri ei näe ette, kuidas jagatakse üldvesi, s.o vahe kogu tarbitud vee ja korterites mõõdetud vee tarbimise vahel. Vaidlustatud juhatuse otsus on vastuolus KrtS § 40 lg-ga 1, mis näeb ette kulude jaotamise kaasomandi osa suuruse järgi. Lisaks ei kuulunud sellise otsuse vastuvõtmine KrtS § 40 lg 2 järgi juhatuse pädevusse. Põhikirjaga ei saa juhatuse pädevust KrtS § 17 lg 2 järgi reguleerida seadusest erinevalt. Asjaolu, et avaldajal ja puudutatud isikul on vaidlus vee mõõtmise korraldamise või veemõõtja vahetamise üle, ei muuda seadusest tulenevat majandamiskulude jaotust ega võimalda laiendada juhatuse pädevust. Seetõttu ei ole asja lahendamisel tähtsust ka menetlusosaliste esitatud kirjavahetustel koos tõlgetega (tl-d 8–9, 24 ja 27–28) ning avaldaja 15. novembri 2021. a seisukohale lisatud videosalvestisel, veemõõtjate näitudel ja tšekkidel (tl 45–46).
4.3.Avalduse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 II lause alusel puudutatud isiku kanda. Avalduselt tuli tasuda riigilõivu 50 eurot, mistõttu on see põhjendatud ja vajalik kulu. Avaldaja lepingulise esindaja kulud on aga põhjendatud ja vajalikud osaliselt, s.o 725 euro ulatuses. Hüvitatavate menetluskulude suurus on seega kokku 775 eurot. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 1., 17. ja
30.novembri 2021. a määrused ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ning kohustada avaldajat vahetama tema korteri veemõõtjad välja puudutatud isiku aktsepteeritud veemõõtjate vastu.
2-21-12335 Määruskaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse norme sellega, kui otsustas
1.novembri 2021. a määrusega asja olenemata puudutatud isiku kohtuistungi korraldamise taotlusest lahendada kirjalikus menetluses. Asja kirjalikul menetlemisel tekkinud vead oleks saanud parandada kohtuistungil. Maakohus eraldas 17. novembri 2021. a määrusega alusetult puudutatud isiku 14. novembri 2021. a avalduse eraldi menetlusse. Maakohus ei saanud seda siinsest asjast eraldada, sest need puudutavad sama asja ja avaldused tuli lahendada samas menetluses. Veemõõtjate kirjaliku loata vahetus on põhjus ja kogu maja üldvee jäägi suunamine avaldaja korteri arvele on tagajärg, st nende vahel on põhjuslik seos. Puudutatud isik palub enda avalduse sisuliselt lahendada. Maakohtu 30. novembri 2021. a määrus ei ole õiguspärane, sest selle tagajärjel võib avaldaja vett tarbida nii palju, kui ta tahab, ega pea selle eest maksma. KrtS § 40 lg-d 1 ja 2 ei saa kohaldada, sest see toob kaasa ebaõiglase lahendi teiste korteriomanike suhtes. Avaldaja vee tarbimise peavad kinni maksma teised korteriomanikud maja üldvee jäägi näol, mis on omakorda KrtS § 40 lg-te 1 ja 2 rikkumine. Kohaldada tulnuks hoopis KrtS § 31 lg 1 p 1, sest avaldaja ületas omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, kui vahetas veemõõtjad välja puudutatud isiku juhatuse loata.
6.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Maakohtu 1. ja 17. novembri 2021. a määrused ei ole edasikaevatavad ja puudutatud isik ei ole neid vaidlustades järginud ka kaebetähtaega. Samuti ei ole ta maakohtu tegevusele nende määruste osas esitanud vastuväidet. Igal juhul on need määrused õiguspärased. Avaldaja on selgitanud enda korteris veemõõtjate vahetamisega seonduvat ja jääb selle juurde. Puudutatud isik aktsepteeris avaldaja paigaldatud veemõõtjate näite kahe aasta vältel, esitades avaldajale nende alusel veearveid. Avaldaja tasub tarbitud vee eest siiani enda paigaldatud veemõõtjate näitude alusel, mistõttu on eksitav puudutatud isiku väide, et avaldaja ei tasu tarbitud vee eest. Puudutatud isiku kahtlused avaldaja paigaldatud veemõõtjate näitudes on põhjendamatud. On kaheldav, kas avaldajal pidi veemõõtjate vahetamiseks olema puudutatud isiku juhatuse nõusolek. Samas ei oma eelnev asja lahendamisel ka tähtsust. Menetluse edasine käik
7.Harju Maakohus jättis 3. jaanuari 2022. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse maakohtu 30. novembri 2021. a määruse peale rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
8.Harju Maakohus jättis 3. jaanuari 2022. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse maakohtu 1. ja 17. novembri 2021. a määruste peale kaebeõiguse puudumise tõttu menetlusse võtmata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt määras maakohus 1. novembri 2021 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses ja menetlustähtajad ning 17. novembri 2021 määrusega edastas maakohus puudutatud isiku 14. novembri 2021. a menetlusdokumendi (nõude avaldaja veemõõtjate vahetamiseks kohustamiseks) kohtu kantseleile uue tsiviilasjana registreerimiseks, (asi on registreeritud tsiviilasjana 2-21-18075). Nimetatud menetluslikele korraldustele ei näe seadus ette määruskaebuse esitamise õigust.
2-21-12335
9.Puudutatud isik esitas 18. jaanuaril 2022 määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 3. jaanuari 2022. a määruse ja võtta määruskaebuse kogu ulatuses menetlusse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebused tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrused muutmata, sest määruskaebuste väited ei anna alust kahelda maakohtu määruste seaduslikkuses ja põhjendatuses.
11.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus keeldus 3. jaanuari 2022. a määrusega põhjendatult kaebeõiguse puudumise tõttu puudutatud isiku 15. detsembri 2021. a määruskaebust menetlusse võtmast osas, millega puudutad isik vaidlustas maakohtu 1. ja 17. novembri 2021. a määrusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Küll aga saab ringkonnakohus maakohtu 30. novembri 2021. a määruse seaduslikkust ja põhjendatust hinnates kontrollida, kas maakohus on kohtuasja lahendades rikkunud menetlusõiguse norme, kui otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses ja edastas puudutatud isiku 14. novembri 2021. a avalduse uue tsiviilasjana registreerimiseks, ning kui jah, siis kas see viis ebaõige lõpplahendi tegemiseni. Ringkonnakohus ei saa aga lahendada puudutatud isiku nõuet kohustada avaldajat vahetama tema korteri veemõõtjad välja puudutatud isiku aktsepteeritud veemõõtjate vastu, sest seda nõuet ei ole maakohus 30. novembri 2021. a määruses lahendanud ning maakohus menetleb nõuet tsiviilasjas nr 2-21-18075.
12.Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme sellega, et otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses.
12.1.Kolleegium selgitab, et korteriomandi ja kaasomandi asjad, sh korteriühistu organi otsuse kehtivust käsitlevad asjad, on TsMS § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 4 järgi hagita asjad. Kohus võib TsMS § 477 lg 2 järgi hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit korraldamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 477 lg 4 I–III lause järgi tuleb menetlusosaline siiski tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus arutab TsMS § 615 lg 1 järgi korteriomandi ja kaasomandi asju menetlusosalistega üldjuhul suuliselt, kuid sellest sättest ega ühestki teisest sättest ei tulene kohtule kohustust korraldada korteriomandi ja kaasomandi asjas kohtuistung. Lisaks ei ole kohus TsMS § 477 lg-st 5 tulenevalt seotud menetlusosalise istungi taotlusega. See tähendab, et kohus võib asja kirjalikus menetluses lahendada ka juhul, kui menetlusosaline on taotlenud selle arutamist kohtuistungil.
12.2.Eeltoodut arvestades võis maakohus asja lahendada ka kirjalikus menetluses. Seejuures selgitas maakohus menetlusosalistele 1. novembri 2021. a määruses, et kui nad soovivad olla suuliselt ära kuulatud, tuleb neil sellest taotluste esitamiseks antud tähtaja jooksul teatada. Puudutatud isik sai maakohtu 1. novembri 2021. a määruse kohtute infosüsteemist nähtuvalt kätte 2. novembril 2021, kuid ei esitanud enda ärakuulamise taotlust. Puudutatud isik ei ole esitanud ka vastuväidet maakohtu otsustusele lahendada asi kirjalikus menetluses. Samuti ei ole puudutatud isik määruskaebuses põhjendanud, kuidas on istungi korraldamata jätmine viinud ebaõige lahendi tegemiseni, sh ei ole puudutatud isik väitnud, et tal oleks seetõttu jäänud mingid asja lahendamiseks vajalikud asjaolud välja toomata või tõendid esitamata.
2-21-12335
13.Kolleegiumi arvates ei ole maakohus eksinud menetlusõiguse normide vastu ka puudutatud isiku 14. novembri 2021. a avalduses sisalduvat uut nõuet kohtu kantseleile eraldi tsiviilasjana registreerimiseks edastades. Puudutatud isik võib küll hagita menetluses TsMS § 373 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 esitada ka vastuavalduse, samuti saab kohus avaldusi TsMS §-de 374 ja 375 alusel koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1 liita ja eraldada (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, 2017. § 373 kommentaar 3.1.c, § 374 kommentaar 3.1.b ja § 375 kommentaar 3.1.b; Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, 2018. § 477 kommentaar 3.1.2.b), kuid see, kas menetleda avaldusi ühes või eraldi menetluses, on kohtu otstarbekusest juhinduv kaalutlusotsus. Praegusel juhul ei näe kolleegium, et avaldaja ja puudutatud isiku nõuete eraldi menetlemine saaks mõjutada siinses asjas tehtud lõpplahendi õiguspärasust.
14.Kolleegiumi hinnangul tunnistas maakohus puudutatud isiku juhatuse 7. juuni 2021. a koosoleku päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsuse õigesti KrtS § 40 lg-ga 2 vastuolu tõttu kehtetuks.
14.1.Avaldaja on esitanud avalduse, milles ta palub puudutatud isiku juhatuse 7. juuni 2021. a koosoleku päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamist või selle kehtetuks tunnistamist, tuginedes sellele, et juhatus on selle otsusega määranud seaduse ja puudutatud isiku põhikirjaga vastuolus oleva veekulu kui majandamiskulu jaotamise korra ning ületanud oma pädevust. Maakohtul tuli seega lahendada küsimus, kas juhatus muutis vaidlustatud otsusega veekulu jaotamise korda, ning kui jah, siis kas juhatusel oli selleks õigus. Selle küsimuse lahendamisel ei ole tähtsust sellel, kas avaldaja võis oma korterisse paigaldada uued veemõõtjad ning kas ta peab võimaldama nende väljavahetamist puudutatud isiku aktsepteeritud veemõõtjate vastu. Seetõttu jättis maakohus menetlusosaliste sellekohased väited ja tõendid õigesti tähelepanuta.
14.2.Maakohus kohaldas asja lahendamisel õigesti KrtS § 40 lg-t 1 ja 2 ning puudutatud isiku põhikirja p 3.2.7.a. Kolleegium selgitab, et KrtS § 40 sätestab tingimused, mille alusel majandamiskulud korteriomanike vahel jagunevad. Täpsemalt näeb KrtS § 40 lg 1 kulude jaotuse üldise alusena ette kaasomandi osa suuruse, kuid KrtS § 40 lg 2 võimaldab sellest korteriomanike kokkuleppe või põhikirjaga kõrvale kalduda, sh näha ette, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Puudutatud isiku põhikirja p 3.2.7.a järgi lähtutakse vee soojendamiseks kuluva soojusenergia, külma vee ja kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korteris faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidust, vastavalt üldkoosolekul kehtestatud korrale. Puudutatud isiku juhatus võttis 7. juuni 2021. a koosolekul päevakorrapunktis 2 vastu otsuse suunata igakuine kogu maja veejääk korterisse 64, seni, kuni avaldaja on nõus veemõõtjad välja vahetama. Selliselt ei lähtuta avaldajale kogu maja veekulu jaotamisel avaldaja veemõõtjate näidust ega korteris faktiliselt elavate isikute arvust. Seega määras puudutatud isiku juhatus vaidlustatud otsusega avaldaja suhtes põhikirjast kõrvale kalduva veekulu jaotamise korra. Seda on puudutatud isik möönnud ka 22. novembri 2021. a seisukohas, põhjendades seda avaldaja väidetavalt ebaseadusliku tegevusega. Samas tulnuks veekulu teistsuguseks jaotamiseks KrtS § 40 lg-t 2 arvestades sõlmida kas kõigi korteriomanike kokkulepe või muuta põhikirja
2-21-12335 p 3.2.7, mis on KrtS § 20 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 1 järgi korteriomanike üldkoosoleku, mitte juhatuse pädevuses. Lisaks ei pruugiks päevakorrapunktis 2 sisalduv kulujaotus olla ka üldkoosoleku otsusena sisuliselt kookõlas KrtS § 40 lg-ga 2, kuna ühelt korteriomanikult teiste korterite arvestinäitudega katmata osas vee tarbimise eest tasu nõudmine olukorras, kus korterisse on paigaldatud veemõõtjad, ei oleks mõistlik ja kahjustaks ülemääraselt selle korteriomaniku õigustatud huve. Kuivõrd puudutatud isiku juhatus määras 7. juuni 2021. a koosolekul päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsusega KrtS § 40 lg-t 2 rikkudes ja oma pädevust ületades puudutatud isiku põhikirjast erineva veekulu jaotuse, tunnistas maakohus vaidlustatud määrusega vastava juhatuse otsuse KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 1 alusel õigesti kehtetuks. Eelnevat ei väära puudutatud isiku väited, et avaldaja teatatud tarbitud vee kogus tundub liiga väike ja avaldajale veejäägi suunamine on ainuvõimalik viis veekulu jaotamiseks. See ei laienda puudutatud isiku juhatuse pädevust. Samuti ei ole asjakohane määruskaebuse viide KrtS § 31 lg 1 p-le 1.
15.Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata.
16.Puudutatud isik on 15. detsembri 2021. a määruskaebuses taotlenud määruskaebuselt tasutud kogu riigilõivu 300 euro tagastamist või enam tasutud riigilõivu 250 euro tagastamist. Arvestades seda, et avaldus on esitatud hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, tuli sellelt avalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi tasuda riigilõivu 50 eurot. RLS § 59 lg 15 järgi pidi puudutatud isik tasuma samas suuruses riigilõivu vaidlustatud määruse kui hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel. Puudutatud isik tasus määruskaebuselt riigilõivu 300 eurot, seega 250 eurot seadusega ettenähtust enam. See summa tuleb puudutatud isikule TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada. Samas ei ole kolleegiumil alust puudutatud isikule tagastada määruskaebuselt seaduses sätestatud suuruses tasutud riigilõivu 50 eurot. Seetõttu tuleb puudutatud isiku riigilõivu tagastamise taotlus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Kuna määruskaebused jäävad rahuldamata, jäävad määruskaebuste menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
18.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
19.Avaldaja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema 15. detsembri 2021. a määruskaebusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 550 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus avaldaja lepingulisel esindajal määruskaebusega tutvumisele 45 minutit, vaidlustatud määruses ja määruskaebuses esile toodud õigusnormide analüüsile 1 tund, 27. detsembri 2021. a seisukoha koostamisele 2 tundi ja 30 minutit, kliendile määruskaebuse ja selle suhtes esitatava seisukoha sisu selgitamisele ning kliendilt täiendavate selgituste saamisele puudutatud isiku väidete suhtes 45 minutit, seisukoha parandamisele kliendi märkuste alusel ja selle esitamisele 15 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamisele 15 minutit, seega kokku 5 tundi 30 minutit.
2-21-12335 Menetluskulude nimekirja järgi on lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nimetatud lepingulise esindaja keskmist tasumäära. Kolleegiumi arvates on aga avaldaja lepingulise esindaja kulud asja vähest keerukust ja mahtu ning lepingulise esindaja toimingute sisu arvestades põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kõik lepingulise esindaja toimingud peale menetluskulude nimekirja koostamise on seostatavad puudutatud isiku määruskaebusele esitatud avaldaja 27. detsembri 2021. a seisukoha koostamisega, mistõttu loeb kolleegium need ühtseks toiminguks, s.o 27. detsembri 2021. a seisukoha koostamiseks. Arvestades, et nii puudutatud isiku määruskaebus kui ka avaldaja
27.detsembri 2021. a seisukoht on vähemahukad ega sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, puudutatud isik ei ole määruskaebuses esitanud uusi asjaolusid ega uusi väiteid, mille kohta oleks pidanud avaldajalt täiendavaid selgitusi küsima ja nende alusel 27. detsembri 2021. a seisukohta parandama ning 27. detsembri 2021. a seisukohas on paljuski korratud varasemaid ja kohati asjakohatuid väiteid, loeb kolleegium 27. detsembri 2021. a seisukoha koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 2 tundi 30 minutit. Põhjendatud ja vajalikuks menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluks saab selle mahtu ja sisu arvestades pidada 10 minutit. Kokku on seega avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi 40 minutit, millele vastab lepingulise esindaja tasu 266 eurot 67 senti (2 tundi 40 minutit × 100 eurot/tund). Puudutatud isikult tuleb seega avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 266 eurot 67 senti.
20.Avaldaja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema 18. jaanuari 2022. a määruskaebusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 50 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus avaldaja lepingulisel esindajal määruskaebusega tutvumisele ja sellele seisukoha koostamisele 30 minutit. Arvestades seda, et maa- ega ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks küsida avaldaja seisukohta määruskaebuse osaliselt menetlusse võtmisest keeldumise peale esitatud määruskaebuse kohta, mh selgitas ringkonnakohus 12. septembri 2022. a kirjas, et ei anna avaldajale tähtaega seisukoha esitamiseks, ei olnud avaldaja need toimingud, mida ta tegi seoses selle määruskaebusega, kohtumenetluses vajalikud. Seetõttu ei mõista ringkonnakohus puudutatud isikult välja selle määruskaebusega seotud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.