30.septembril 2022 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-21-20370
Tsiviilasi
A. B.i hagi P. P. vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks ja 11 820 euro väljamõistmiseks
Hagihind
12 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. B. (isikukood xxxx), eestkostja N. T. ja lepinguline esindaja Jana Kitter Kostja: P. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada A. B.i hagi P. P. vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks ja 11 820 euro väljamõistmiseks.
2.Tuvastada piiratud teovõimega A. B.i (isikukood xxxx) tehingu, mille järgi ta laenas P. P.le 12 000 eurot, tühisus.
3.Välja mõista P. P.lt põhivõlgnevus 11 820 eurot (üksteist tuhat kaheksasada kakskümmend eurot) A. B.i kasuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Määrata A. B.i menetluskulu suuruseks 1470 eurot ja mõista P. P.lt välja menetluskulu 1470 (üks tuhat nelisada seitsekümmend) eurot A. B.i kasuks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja nõue
1.A. B. (edaspidi ka hageja või eestkostetav) palus P. P. (edaspidi ka kostja) vastu esitatud hagis tühistada piiratud teovõimega A. B.i tehing, mille kohaselt ta laenas P. P.le 12 000 eurot ja mõista P. P.lt välja A. B.i kasuks võlgnevus 11 820 eurot. Hagiavalduse asjaolud
2.Hageja on piiratud teovõimega, kuna talle määrati 16.10.2020 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx eestkostja N. T. (edaspidi ka eestkostja). Kohtumääruse kohaselt tunnistati hageja valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja loeti ta hääleõiguse kaotanuks, hageja ei või iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid ning eestkostja ülesanneteks määrati eestkostetava esindamine kõigi õiguslike, varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on hageja esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrval abi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti hageja esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Nimetatud kohtumääruse punktist selgub, et hageja saab iseseisvalt hakkama igapäevaste koduste toimetustega, toiduained toob poest ise, oskab kasutada pangakaarti, tunneb raha väärtust. Käesoleval ajal viibib hageja AS Xxxx, xxxx. Eestkostja avastas augustis 2021.a, et eestkostetav on laenanud, tehes oma xxxx pangakontolt ülekandeid ja võttes välja sularaha, oma tuttavale kostjale 12 000 eurot. Võlgnevus 12 000 eurot kujunes järgnevalt: 14.06.2021.a sularahas 320 eurot, 180 eurot ja 500 eurot, kokku sularahas 1000 eurot; 15.06.2021.a sularahas 700 eurot ja 200 eurot, 100 eurot ja ülekandega 1000 eurot, kokku sularahas 1000 eurot ja ülekandega 1000 eurot, kokku 2000 eurot; 16.06.2021.a ülekandega 1000 eurot ja 2000 eurot, kokku ülekandega 3000 eurot; 26.06.2021.a sularahas 500 eurot; 28.06.2021.a ülekandega 500 eurot ja ülekandega 1000 eurot; 29.06.2021.a sularahas 500 eurot; 04.07.2021.a sularahas 500 eurot; 07.07.2021.a sularahas 500 eurot ja 500 eurot ̧ 15.07.2021.a. ülekandega 500 eurot; 18.07.2021.a ülekandega 500 eurot; 19.07.2021.a ülekandega 500 eurot; 20.07.2021.a ülekandega 500 eurot; kõik kokku 12 000, eurot.
3.Kostja esitas 17.08.2021.a Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile avalduse kriminaalmenetluse (nr xxxx) alustamiseks N. T.i suhtes, selle kohta, et teda ähvardab füüsilise vägivallaga tundmatu naisterahvas helistades temale numbrilt xxxx, milline kuulub tema tuttavale hagejale. Tundmatu naisterahvas nõuab ähvardustega raha tagastamist. Kostja on tunnistanud, et laenusumma oli üle 10 000 euro. Samuti on kostja andnud politseile ütlusi, et osaliselt kandis hageja rahasumma kostja arvele ja osaliselt andis sularahas, kokkulepe oli, et kostja hakkab laenu tagasi maksma 20 eurot kuus. Seega puudub vaidlus, et kostja on piiratud teovõimega hagejalt raha saanud üle 10 000 euro. Politsei- ja
Piirivalveamet teatas 27.08.2021.a teatises nr 3.2-1.4/1802-1 eestkostjale, et kriminaalasja tema suhtes ei alustata. Eestkostetav andis selgitusi, et on andnud kostjale raha mitmel korral sh. ka mitmel korral sularahana kogusummas üle 11 000 euro. Kostja lubas tagasi maksta kui saab tööle, millega eestkostja ei olnud nõus. Kostja selgituste kohaselt sai ta laenu üle 10 000 euro, kuid kokkulepe olevat olnud, et maksab laenu tagasi 20 eurot kuus. Hageja enam kostjaga ühendust ei saa ja eestkostja 21.09.2021 Politsei- ja Piirivalveametile tehtud avalduse alusel kostja suhtes kriminaalasja ei alustatud. Hageja on jätkuvalt piiratud teovõimega ja hageja seaduslik esindaja ei ole tehingut heaks kiitnud. 21.04.2022 menetlusdokumendis võttis hageja omaks, et kostja on seisuga 11.03.2022 tasunud 180 eurot, seega laenu jääk on 11 820 eurot, mis tuleb kostjal hagejale viivitamatult tagastada. Kostja vastuväited
4.Kostja pole kunagi eitanud asjaolu, et ta on saanud hagejalt raha. Poolte kokkuleppel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt 20 eurot kuus hetkeni, kui kostja asub tööle. Kostja ei tunnista hageja esitatud nõuet ning leiab, et see ei ole õige ning on ebaselge. Hageja oma hagis ei selgita nõude kujunemist. Kostja on tasunud hagejale kokku 180 eurot. Seega on arusaamatu, kust on tekkinud võlg kokku 12 000 eurot. Hageja ei selgita millal ja millises summas on talle kostjalt raha laekunud. Hageja peab esitama võla tekkimise detailse arvestuskäigu, tõendamise koormis lasub hagejal. Kostjale on arusaamatu millest nõue tuleneb ja kuidas nõue on tekkinud. Kostja selgitab, et kuna tema on antud hetkel töötu, ei ole ta võimeline maksma igakuiselt rohkem kui 20 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
5.16.10.2020 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx on tõendatud, et hagejale määrati eestkostjaks N. T.. Kohtumäärusega on tõendatud veel, et hageja tunnistati valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja loeti ta hääleõiguse kaotanuks, hageja ei või iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid ning eestkostja ülesanneteks määrati eestkostetava esindamine kõigi õiguslike, varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on hageja esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrval abi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti hageja esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Nimetatud kohtumääruse punktist selgub, et hageja saab iseseisvalt hakkama igapäevaste koduste toimetustega, toiduained toob poest ise, oskab kasutada pangakaarti, tunneb raha väärtust.
6.AS-i Xxxx konto väljavõttega on tõendatud ülekanded kostjale ja sularaha väljavõtmine, mis on toimunud pärast hageja teovõime piiramist. Kostja ei ole vaidlustanud hagejalt raha laenamist, kuid on väitnud, et poolte vahel oli kokkulepe laenu tagastamiseks 20 eurot kuus. Politsei- ja Piirivalveameti teatega 27.08.2021 nr 3.2-1.4/1802-1 on tõendatud, et Politseija Piirivalveamet teatas 27.08.2021 hageja eestkostjale, et kriminaalasja tema suhtes ei alustata, et eestkostetav andis asjas selgitusi, mille kohaselt on ta andnud kostjale raha mitmel korral sh. sularahana kogusummas üle 11 000 euro samuti, et kostja lubas raha tagasi maksta kui saab tööle, kuid kokkuleppe järgi pidi ta maksma laenu tagasi 20 eurot kuus.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg 1 kohaselt piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja tehtud mitme poolne tehing on tühine, väljaarvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. TsÜS § 11 lg 5 kohaselt kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud.
8.Hageja teovõimet on kohtumääruse järgi piiratud kuni 16.10.2025 ja hageja seaduslik esindaja ei ole tehingut heaks kiitnud. Seega on hageja tehtud tehing, millega ta laenas kostjale kokku 12 000 eurot tühine.
9.VÕS § 1027 kohaselt peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
10.Kuivõrd tehing raha laenamiseks ja laenu tagasimaksmiseks 20 euro kaupa kuus on tühine, siis tuleb alusetult saadu kostjal hagejale VÕS § 1028 lg 1 kohaselt tagastada. Hageja vähendas kostja vastu esitatud nõuet, kuna kostja on tagastanud hagejale 180 eurot, mis on tõendatud kostja Xxxx konto väljavõttega. Asjaolu, et kostja on esitatud tõendite kohaselt töötu, ei välista tema kohustust raha hagejale taastada. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja on hagejale tagastanud üksnes 180 eurot, siis kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 11 820 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 600 eurot, mis on TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt põhjendatud kohtukulu ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvest nähtuvalt on hageja esindajale maksnud tasu õigusabi eest 870 eurot (käibemaksuga). Hageja lepinguline esindaja osutas teenust 120 eurot tunnis (käibemaksuga).
12.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
13.Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tasu 120 eurot tunnis (käibemaksuga) on tavapärane õigusabi eest makstav tasu ning tööaega 7,25 tundi saab lugeda antud asja keerukust vajalikuks ja põhjendatuks kuluks, mistõttu kuulub esindajale makstav tasu TsMS § 144 p 1 alusel rahuldamisele. Seega tuleb hageja menetluskulude suuruseks määrata 1470 eurot ja kostjalt hageja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.