Tartu Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-20-145916
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. september 2022
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Tsiviilasi
OÜ MARTINEX hagi Ellen Paade vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. novembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ MARTINEX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) OÜ MARTINEX (registrikood 10766329), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Kostja (vastustaja) Ellen Paade (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa
Menetluse liik
kirjalik menetlus
kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
pooled sõlmisid 1. septembri 2012 üürilepingu, mille järgi andis hageja kostjale üürile varasema korteri X külas aadressil XXXXXXXXXXX; 2(5)
• • •
kostja kolis märtsis 2013 teise hagejale kuuluvasse korterisse, uut üürilepingut selle jaoks ei sõlmitud; kostja pidi maksma hagejale üüri 40 eurot kuus, igal järgneval aastal suurenes üür kahe euro võrra; kostja ei ole alates detsembrist 2017 hagejale üüri maksnud.
Maakohtu otsuse kohaselt vaidlevad pooled selle üle, millal nendevaheline üürileping lõppes, samuti selle üle, kas kostjal on õigus tasaarvestada hageja üürinõue enda töötasunõudega hageja vastu. Maakohus leidis, et poolte vahel oli tähtajatu suuline eluruumi üürileping VÕS § 271 lg 1 ja § 274 mõttes. Kumbki pool võis eluruumi üürilepingu kolmekuulist etteteatamistähtaega järgides VÕS § 311 lg 1 ja § 312 lg 1 järgi korraliselt üles öelda. Kumbki pool ei ole tõendanud, et ta oleks teisele poolele üürilepingu ülesütlemise avalduse esitanud. Maakohus leidis, et pooltevaheline üürileping lõppes 4. novembril 2019, mil kostja Jüri Kovaltšuki ütluste kohaselt korterist välja kolis. Hagejal on õigus nõuda kostjalt üüri 1. detsembrist 2017 kuni 4. novembrini 2019. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kõrvalkulude tasumist, sest hageja ei tõendanud, et nad olid kostjaga VÕS § 292 lg 1 mõttes kõrvalkulude tasumise kohustuses eraldi kokku leppinud. Kostja ei tõendanud, et tal on õigus tasaarvestada hageja üürinõue enda töötasunõudega hageja vastu. Kostja vande all antud seletused on liiga üldised. Neist ei saa järeldada, et kostja oleks teinud tööd hagejale, mitte Tarvo Kriisale. Samuti tegi kostja enda väitel hagejale töid 2015. ja 2016. aastal, kuid selleks ajaks ei olnud hageja nõue kostja vastu tekkinud, seega puudus tasaarvestusolukord. Lisaks oleks VÕS § 297 lg 1 järgi tasaarvestus üürinõudega eeldanud, et kostja oleks andnud hagejale tasaarvestusest teada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Kostja ei esitanud tasaarvestusavalduse tegemise kohta ühtegi kirjalikku tõendit. Hagejal on VÕS § 271 alusel õigus nõuda kostjalt üüri 1128 eurot 67 senti (2017. a detsembri eest 46 eurot; 2018. aasta eest 576 eurot (48 eurot × 12); 2019. a jaanuarist oktoobrini 500 eurot (50 eurot × 10) ning 6 eurot 67 senti 1. novembrist kuni 4. novembrini 2019 (50 ÷ 30 × 4). Lisaks on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlalt (1128 eurot 67 senti) viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Välja tuleb mõista otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 248 eurot 40 senti ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt alates 1. detsembrist 2021 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt poolte endi kanda ning vabastas kostja riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Maakohus leidis, et hagi rahuldamise ulatust, pooltevahelise kompromissiarutelu sisu ja vastastikust järeleandmatust arvestades tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus arvestas seejuures asjaoluga, et hageja keeldus kompromissist ulatuses, mis oli väga lähedane kohtulahendis välja mõistetava põhivõlaga.
Menetluskulude poolte endi kanda jätmine on põhjendamatu ka seetõttu, et kostja andis korteri kasutamise ja väljakolimise kohta ekslikku informatsiooni, mille tõttu pikenes menetlus, sest hageja pidi kostja väited tunnistajate ütlustega ümber lükkama.
4(5)
hagejale 904 eurot igakuiste maksetena, samas kui maakohus mõistis kostjalt põhivõlana välja 1128 eurot 67 senti. Kuigi summad ei ole täiesti kattuvad, on need ligilähedases suurusjärgus. Arvestada tuleb ka sellega, et maakohus ei jätnud kompromissist keeldumise tõttu menetluskulusid TsMS § 163 lg 2 alusel täielikult hageja kanda, vaid võttis kompromissist keeldumist põhinõude rahuldatud osale ligilähedases ulatuses arvesse täiendava asjaoluna. Menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei ole ka ebaproportsionaalne, sest maakohus rahuldas hageja põhinõudest (1808 eurot) ligikaudu 62% (1128 eurot 67 senti). Seega tuleb hageja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.