Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-5199 Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-s 1 on sätestatud, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Harju Maakohtu menetluses on P. P. hagi T. R. vastu võlgnevuse nõudes, milles hageja palub välja mõista T. R.’ilt hageja P. P. kasuks põhivõlgnevus summas 40 000 eurot, 20.02.2022 arvestatud viivis summas 9 940 eurot ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt P. P. ja T. R. sõlmisid 01.06.2018 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 35 000 eurot. Kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 01.06.2019. Kostja ei ole laenatud summat tagastanud. 11.10.2019 sõlmitud võlatunnistusega tunnistas kostja võlgnevust summas 40 000 eurot hageja ees ning kohustus võlgnevuse tasuma hiljemalt 11.10.2020. Kostja ei ole võlgnevust tasunud, vaatamata erinevatele lubadustele. Võlatunnistuse punktis 4 võttis kostja endale kohustuse tasuda võlgnevuse mittenõuetekohasel täitmisel viivist 0,05% võlgu olevast summast päevas kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ei ole. Kostja on 21.07.2022 vastuses teavitanud, et sai kätte kohtu dokumendid P. P. võlgnevuse nõudes 11 juuli 2022. Kostja selgituste kohaselt suhtles ta P. P.’ga, paludes nädal pikendust, et sõlmida võla tagasimaksmiseks graafik kuna rahalised probleemid on tekkinud teise võlaga. Kostja tunnistas võlgnevust P. P. ees ja kinnitas, et on nõus kirjaliku kohtupidamisega ja palus nädala pikendust, et saada selgust graafikuga võla tasumiseks. 24.08.2022 teavitas hageja, et on korduvalt suhelnud kostjaga kompromissi teemadel aga paraku ei ole kostja midagi konkreetset välja pakkunud ega ka võlgnevusest tasunud. Hageja seisukohal kostja ainuke eesmärk tundub menetluse venitamine ja oma kohustuste täitmise edasi lükkamine. Eeltoodust tulenevalt teatas hageja, et kompromissi poolte vahel ei ole ja palub menetlusega edasi minna ning tulenevalt kostja vastusest palub teha kirjalikus menetluses kostja poolt hagi õigeksvõtul põhinev otsus.

2-22-5199 Menetluskulude jaotus TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja TsMS § 168 lg 6 kohaselt menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus märgib, et kostja ei ole toonud välja TsMS § 168 lg-s 6 toodud asjaolusid, mis võimaldaksid jätta menetluskulud hageja kanda. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kostja T. R. kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.