Tallinna kohtutäitur Hille Kudu avaldus võlgnik X õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 1. aprilli 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna kohtutäitur Hille Kudu, volitatud esindaja Artur Stolfat Puudutatud isikud: võlgnik X (isikukood XXXXXXXXX) sissenõudja Y (isikukood XXXXXXXXXX), (alaealise) seaduslik esindaja C
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tõendina asja materjalide juurde X 2. juuni 2022. a e-kirjale lisatud maksekorraldus.
2.Jätta Harju Maakohtu 1. aprilli 2022. a määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
2-19-17359 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna kohtutäitur Hille Kudu (kohtutäitur) esitas 6. novembril 2019 Harju Maakohtule avalduse võlgniku X (võlgnik) õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes sissenõudja Y (sissenõudja, laps) avalduse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 035/2017/1739 elatise 235 eurot kuus saamiseks alates 16. märtsist 2017 kuni Y täisealiseks saamiseni 31. detsembril 2022 (täiteasi). Täitmisteade, täitedokument ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus toimetati võlgnikule kätte 25. septembril 2019. Sissenõudja esitas 27. juunil 2019 kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku tühistada võlgniku lubade kehtivus. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lg 1 alusel 23. septembril 2019. Võlgnik sai hoiatuse isiklikult kätte samal päeval. Kohtutäitur kinnitas, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättesaamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. Võttes aluseks sissenõudja 27. juuni 2016. a nõusoleku, taotles kohtutäitur võlgniku järgmiste õiguste peatamist või nende andmise keelamist: mootorsõiduki juhtimisõigus, väikelaeva ja jeti juhtimisõigus, kalastuskaart. Avalduse 26. novembri 2019. a täpsustuse kohaselt ei ole võlgnik menetluse kestel, s.o 27 kuu jooksul asunud elatisvõlgnevust ega jooksvat elatist tasuma. Kohtutäiturile teadaolevalt ei ole võlgnik teinud makseid ka otse sissenõudjale ega sõlminud maksekokkulepet. Juuni 2019 seisuga on täiteasjas elatisraha võlgnevus 4168,38 eurot. Kohtutäituril ei ole õnnestunud võlgnevust sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Võlgnikule kuuluvatele arvelduskontodele on arest seatud, aga laekumised puuduvad. Kinnistusraamatu ja liiklusregistri andmetel ei kuulu võlgnikule vara. Äriregistrist nähtuvalt kuuluvad võlgnikule V OÜ, W OÜ ja D OÜ osad, millest kahele viimasele on tehtud kustutamishoiatus. Võlgnik on H OÜ ja D OÜ juhatuse liige, selle eest tasu saamata. Maksuameti andmetel võlgnikul töökoht puudub. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukoha aadress XXX ning tema laste, N ja A elukoha aadress YYY.
2.Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Võlgniku avaldas, et tema sissetulekuallikas on seotud transpordiga. Võlgnikuga koos elavad kaks alaealist last ja nad elavad linnast väljas. Lubade äravõtmine jätaks nad sissetulekuta ja võimaluseta viia lapsed kooli ja lasteaeda. Y pole võlgnik unustanud ja võimalusel on andnud talle taskuraha. Kahjuks on asjad läinud väga halvasti ja võlgnik pole saanud enamat teha. Oma 31. detsembri 2019. a vastuses kohtu nõudele selgitas võlgnik, et tema elukoht on VVV ning töökoht V OÜ juhatuse liige ja autojuht. Võlgnik pakub transporditeenust väikebussi ja veokiga. Võlgnikuga koos elavad N, kes käib XXX Gümnaasiumis, ja A, kes käib KKK lasteaias. Auto ja sellega liikumine on eluliselt oluline, et pääseda koju, kooli ja lasteaeda. Samuti on võlgniku uus töö seotud auto juhtimisega. Võlgniku lubadeta jätmisest ei võidaks keegi, vaid see halvendaks hakkamasaamist. Kohtuistungil avaldas võlgnik, et tema olukord on pigem hullemaks läinud. Ta elab lähedaste abil ja üritab oma ettevõtet käivitada. Tal ei ole praegu kehtivat juhiluba, kuna juhtimisõigus on peatatud, kuid paari kuu pärast peaks ta juhtimisõiguse tagasi saama.
3.Sissenõudja pidas avaldust põhjendatuks ja palus selle rahuldada.
2 (8)
2-19-17359 Võlgnik on alaealise sissenõudja isa, aga laps on täielikult ema ülalpidamisel. Võlgnik on alates lapse sünnist XX.XX.XXXX täitnud oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust 0 euro ulatuses. Lapse isa on andnud aastaid tühje lubadusi, lubanud osaleda ülalpidamises ja tasuda ka saamata jäänud elatise. Talle on korduvalt antud võimalusi olukord kohtuväliselt lahendada. Lapse isa näol ei ole tegemist töötuga ega muus mõttes isikuga, kellel ei ole sissetulekut või kellel on töötamine raskendatud. Võlgnik käib iga päev ka jõusaalis oma tervise eest hoolt kandmas. Võlgnik elab ja töötab Eestis ning on seotud erinevate ettevõtetega. Lapse ema leiab, et võlgnik pahatahtlikult varjab oma tulusid, kasutades ettevõtete ja oma õe Q kontosid, et hoiustada ja varjata oma tegelikke sissetulekuid. Võlgnikul on ulatuslik notariaalne volitus, kasutamaks Q nimel kõike, sh tema pangakontot. Pangakonto on võlgnik liitnud lapse pangakontoga ning kasutab seda omavoliliselt ülekannete tegemiseks ja endale raha kandmiseks. Võlgniku selline käitumine on pahatahtlik, vastuvõetamatu ja arusaamatu. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Võlgniku 25. novembri 2019 a. seisukohast nähtub, et tal on sissetulek ja sõiduvahend ning rahalised vahendid kütuse ostmiseks, elamiseks kahes riigis ja iseenda ülalpidamiseks. Võlgnik on teavitanud kohut, et tema sissetulek tuleb transporditeenuste osutamisest. Kohtutäiturile ja riigile näitab võlgnik, et elab alaliselt Soome Vabariigis. Jääb selgusetuks, millises riigis võlgnik siis töötab ja sissetulekut saab. Oma väidete kinnituseks ei ole võlgnik mingeid tõendeid esitanud. Ehkki võlgnik väitis, et temaga koos elab alaliselt veel kaks alaealist last, keda tal tuleb viia kooli ja lasteaeda, siis tegelikult on laste alaline elukoht nende ema juures. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus rahuldas 1. aprilli 2022. a määrusega kohtutäituri avalduse. Maakohus peatas TMS § 1772 lg 1 p-de 2 ja 4 alusel tähtajatult X mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr XXXXXXXX, välja antud 13. juunil 2018) ja väikelaeva juhtimisõiguse (luba nr XXXXX, välja antud 25. novembril 2019) kehtivuse, samuti keelas X-le mootorsõiduki juhtimisõiguse, väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse ning kalastuskaardi andmise. Maakohus märkis, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse piiramise ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse piiramise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (TMS § 1775 lg 1).
4.1.Maakohus viitas TMS § 1773 lg 1 p-le 1 ja § 1771 lg-le 1. Kohus märkis, et vaidlust ei ole järgnevas: -
võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees, tema suhtes on algatatud täiteasi lapse elatise võlgnevuse sissenõudmiseks ja 30. juuni 2019 seisuga oli võlg 5134,38 eurot;
-
sissenõudja esitas 27. juunil 2019 kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule TMS-s loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule;
-
kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse võimalusest ning võlgnik on hoiatuse 23. septembril 2019 kätte saanud;
-
võlgnik ei ole pärast hoiatuse kättesaamist täitnud ühtegi TMS 1771 lg-s 1 sätestatud tingimust.
piiramise
3 (8)
2-19-17359
4.2.Maakohus selgitas, et elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tegelikkuses ja tõhusalt tagama. Praegusel juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid.
4.3.Võlgnikul on kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Võlgnikul on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Võlgnik peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui võlgnik on seisukohal, et tal ei ole võimalik lapsele väljamõistetud summas elatist maksta, tuleb esitada kohtule elatise vähendamise hagi.
4.4.Üldjuhul võib iga elatisvõlgnik esitada väite, et juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Võlgniku vastustes märgitud asjaoludest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust TMS § 1774 lg 2 p 3 kohaldamiseks.
4.5.Võlgnik ei ole kohtu ette toonud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse. Vastupidi, võlgnik on avaldanud, et ta ei tööta lepingu alusel ega otsi tööd. Võlgnikul on võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohus möönis, et juhtimisõiguse puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel.
4.6.Maakohtule ei olnud usutavad võlgniku väited, et ta vajab juhtimisõigust oma ettevõtete arendamiseks, kuna see eeldab autoga liikumist. Kohus märkis, et määruse tegemise ajal oli võlgniku juhtimisõigus niikuinii peatatud. Äriregistrist nähtuvalt on võlgnik kuulunud või kuulub mitme äriühingu juhatusse, mis on registrist kustutatud või saanud kustutamishoiatuse, sest ei ole esitanud majandusaasta aruandeid. Näiteks on D OÜ viimane majandusaasta aruanne esitatud 2016. aasta eest, Ü OÜ puhul 2016. aasta eest ja V OÜ puhul 2018. aasta eest. Kohtule ei olnud usutav võlgniku väide, et ta endiselt proovib ettevõtte D OÜ käima saada, kuivõrd äriregistrist nähtuvalt puudus ettevõttel maksustatav käive juba 2019. a I kvartalis. V OÜ ja Ü OÜ maksutatav käive puudus juba 2021. a I kvartalis. Olukorras, kus ettevõtete majandusaasta aruanded on pikemat aega esitamata ja neil puudub käive, ei näinud maakohus, et võlgnik arendaks oma ettevõtteid.
4.7.Maakohus leidis, et alaealine laps ei pea ootama aastaid, kuni vanem leiab endale ihaldusväärse ja sobiliku töökoha või käivitab eduka ettevõtte. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida või mitme aasta vältel ettevõtet käivitada, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Kohus märkis lisaks, et võlgnik on lasknud elatisvõlgnevusel kasvada mitme tuhande euro suuruseks, vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse puudumine sissenõudjat senisest halvemasse olukorda.
4.8.Võlgnik ei ole kohtule avaldanud, et ta oleks end tööotsijana arvele võtnud või vajanud abi töö leidmisel. Pelgalt arvamus, et niikuinii ei saa võlgnik tema ootustele vastavat töötasu, ei õigusta töö mitteotsimist. Samuti ei ole võlgnik kohtu ette toonud, et tal oleks tervislikud põhjused, miks ta ei saa tööd teha või igasugust tööd vastu võtta. Pärast kohtuistungit edastas võlgnik kohtule arstitõendi, mille kohaselt on ta pöördunud perearsti poole seoses valulikkusega paremas labajalas. Samas nähtub esitatud tõendist, et kaebused on võlgnikul tekkinud kaks nädalat enne arsti juurde pöördumist. Seega on tegemist hiljutise ajutise tervisehäirega, mitte püsiva töövõimetusega, mis takistaks võlgnikul töö tegemist või leidmist. Eelnevast tulenevalt ei olnud kohus veendunud, et võlgnik on teinud kõik endast oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees. 4 (8)
2-19-17359
4.9.Kohus osundas, et raskes majanduslikus olukorras on otstarbekas kasutada ühistransporti, mitte kulutada niigi nappe vahendeid kütusele. Võlgniku elukoha piirkonnas on suhteliselt hea ühistranspordiliiklus ning juhtimisõiguse omamine ei ole nimetatud piirkonnas elamise puhul hädavajalik. Võlgniku teised lapsed elavad võlgniku ja tunnistaja Ö sõnul võlgniku lähinaabruses, kooli liiguvad lapsed koolibussiga. Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saaks liigelda ühistranspordiga. Sellest nähtuvalt ei piira juhtimisõiguse peatamine ka võlgniku liikumisvõimalusi.
4.10.Seega ei ole võlgnik toonud esile ühtegi põhjust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kohtutäituri avaldus võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks tuleb rahuldada.
4.11.Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leidis kohus, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Võlgnik esitas 18. aprillil 2022 määruskaebuse, mida täiendas 13. mail 2022 ja 24. mail 2022. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määruses fakte, mis ei pea paika ja mida kohus saaks kontrollida. Võlgnikul ei ole õe täisvolikirja. Füüsilise tervisega tegelemise (jõusaali külastamine) kohta märkis võlgnik, et kuna ta sõidab tööalaselt iga päev 200–500 km, on füüsiline koormus ja liikumine talle hädavajalik. Võlgniku juhtimisõigus on peatatud kuni 25. maini 2022 muudel põhjustel. Juhtimisõiguse peatamine on ebaõiglane nii võlgniku kui ka teda toetanud lähedaste suhtes, kelle abiga on loodud väikevedudega tegelev ettevõte D OÜ. Ettevõte alustas tööd mõned päevad enne Covid-19 laine puhkemist ja riigi sulgemist, mil vajadus pakutava teenuse järgi langes peaaegu olematuks. Võlgnik selgitas, et tal ei ole võimalik kõiki töid teha ja teisele tööle minna tervislikel põhjustel. Näiteks kui ta peab palju kõndima, siis tekib jalgades põletik. Ka sissetulek oleks sel juhul olnud väiksem kui juba toimiva ettevõtte käive. Võlgnik taotles jõukohase maksegraafiku koostamist. Oma 24. mai 2022 seisukohas palus võlgnik kohtul kinnitada graafik, mille kohaselt ta maksab lapsele elatist 50 eurot kuus. 2. juunil 2022 edastas võlgnik kohtule maksekorralduse, selgitades, et see on lisa kohtuasja juurde.
6.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur tõi välja, et võlgnik ei ole asunud menetluse kestel, sh pärast maakohtu määruse kättesaamist, täitmisele esitatud nõuet täitma. Samuti ei ole võlgnik jõudnud sissenõudjaga kokkuleppele nõude ositi täitmise osas. Kohtutäiturile jäi ebaselgeks võlgniku seisukoht juhtimisõiguse peatamise ebaõigluse kohta. Kohtutäitur märkis, et juhtimisõiguse äravõtmine või peatamine on õiguspärane ning kuigi see võib olla võlgniku jaoks ebameeldiv, õigustab juhtimisõiguse äravõtmist või peatamist sissenõudja huvi ning ootus, et seni täitmata jäetud elatisnõue saab täidetud.
7.Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Sissenõudja leidis, et määruskaebuses välja toodud asjaolud ei oma tähtsust, sest kohus ei ole kohtumäärust nendele väidetele rajanud. Lapse ema on menetluses tõendanud ja esile toonud, et võlgnik ei ole elatist kordagi tasunud. Ta ei hakanud seda tegema ka menetluse ajal. Võlgnik ei ole aastaid arvestanud lapse huvide ja vajadustega. Pigem saab asuda seisukohale, et võlgnik on teinud kõik endast oleneva, et mitte täita oma ülalpidamiskohustust lapse ees. Menetlus algas juba aastal 2019, seega ei ole võlgnik 2,5 aastat leidnud võimalust oma kohustust täitma asuda, vaid pahatahtlikult eirab oma kohustust lapse ees. Võlgniku paljasõnalised väited ei ole eluliselt usutavad.
8.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 5 (8)
2-19-17359
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad võlgniku kanda.
10.Esmalt märgib kolleegium, et võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel tõendina vastu võlgniku 2. juuni 2022. a e-kirjale lisatud maksekorralduse.
11.Kolleegium selgitab, et TMS § 1772 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada järgmised õigused ja järgmiste lubade kehtivuse: 1) jahipidamisõigus; 2) mootorsõiduki juhtimisõigus; 3) relvaluba ja relvasoetamisluba; 4) väikelaeva ja jeti juhtimisõigus; 5) kalastuskaart. Lõikest 2 tuleneb, et kui kohus piirab TsMS § 177 2 alusel võlgniku õigust, peatab loa kehtivuse või teeb mõlemat, keelab ta ka vastava õiguse või loa andmise sama kohtumäärusega. TsMS § 1774 lg 1 kohaselt vaatab kohus kohtutäituri avalduse võlgniku õiguste piiramise, lubade kehtivuse peatamise või dokumentide kehtetuks tunnistamise ja nende andmise keelamise kohta läbi hagita menetluses. Lõikest 2 tuleneb, et kohus ei piira võlgniku õigusi, ei peata lubade kehtivust, ei tunnista dokumente kehtetuks ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine ning nende andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
12.Praegusel juhul ei vaielda menetluses selle üle, et TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud tingimused võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks on täidetud ning ei esine TMS § 1774 lg 2 pdes 1 ja 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid kohtul võlgniku õiguste piiramise ja lubade kehtivuse peatamise. Kolleegium märgib, et võlgniku 2. juunil 2022 esitatud maksekorraldusest nähtuvalt, on Q pangakontolt, mida sissenõudja ja tunnistaja Ö väitel kasutab võlgnik, kantud
1.juunil 2022 lapse ema kontole 60 eurot selgitusega „Y-le“. Ka juhul, kui käsitada seda summat lapsele makstud elatisena, ei oleks täidetud TMS § 1773 lg 1 p-s 1 või 2 sätestatud tingimus, kuna tasutud summa ei vasta vähemalt kahe kuu elatisele (p 1) ning kohtule ei ole esitatud andmeid, et võlgnik oleks sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe (p 2).
13.Vaidlus on praegusel juhul selles, kas esineb TMS § 1774 lg 2 p-s 3 nimetatud alus kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmiseks, s.o kas võlgnik on põhjendanud, et õiguste piiramine ja lubade kehtivuse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Maakohtu määruses toodud põhjendustel, mida ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659 alusel ei korda, nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et võlgnik ei ole toonud esile erandlikke asjaolusid, mis annaks alust TMS § 1774 lg 2 p 3 kohaldamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
13.1.Võlgnik väidab määruskaebuses seoses väidetava tulude varjamisega, et tal ei ole oma õelt Q-lt volikirja. Kolleegium märgib esmalt, et sellel, kas võlgnikul kasutab Q kontot ja kas tal on selleks volikiri või mitte, ei ole praegusel juhul keskset tähtsust, kuna maakohus ei ole 6 (8)
2-19-17359 sellele asja lahendamisel tuginenud. Väite sisu osas möönab kolleegium seda, et asjas ei ole esitatud kirjalikku volikirja, mis annaks võlgnikule õiguse Q kontot kasutada. Siiski väitsid nii tunnistaja Ö kui ka sissenõudja esindaja, et võlgnik kasutab oma õe kontot. Tunnistaja sõnul, kes oli võlgniku endine abikaasa, kasutas ka tema Q kontot ning võlgnik kasutab oma õe kontot just põhjusel, et tal on võlad ja ta ei saa seetõttu enda kontot kasutada. Seega, sõltumata volikirja olemasolust, nähtub asjas kogutud tõenditest, et võlgnik kasutab oma õe Q pangakontot. Seda ei ole võlgnik ka ise eitanud.
13.2.Võlgniku väide, et kuna ta sõidab töö tõttu iga päev 200–500 km, on füüsiline koormus ja liikumine talle hädavajalik, ei puutu asjasse. Maakohus ei ole jõusaalis käimist võlgnikule ette heitnud ega sellele kohtutäituri avalduse rahuldamisel tuginenud.
13.3.Seoses võlgniku väitega, et juhtimisõiguse peatamine on ebaõiglane nii tema enda kui ka teda toetanud lähedaste suhtes, nõustub kolleegium maakohtuga, et võlgnik ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks alust järelduseks, et juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. D OÜ tegevust puudutavate väidete kohta märgib kolleegium, et võlgnik ei ole maksnud sissenõudjale elatist ka enne nimetatud ettevõtte tegevuse alustamist. Samuti ei ole võlgnik hakanud elatist maksma pärast Covid-19-ga kaasnevate piirangute lõppemist. Seetõttu ei ole usutav, et elatise mittemaksmise põhjuseks on ettevõtlusega alustamise halb ajastus ja Covid-19. Asja materjalidest lähtuvalt ei ole usutav, et juhtimisõiguse peatamine halvendaks võlgniku finantsolukorda, nagu leidis ka maakohus. Maakohus leidis põhjendatult, et võlgnikul on võimalik otsida tööd, mille eest saadava sissetuleku arvelt saaks ta hakata oma kohustusi täitma.
13.4.Seoses võlgniku väitega, et tal ei ole tervislikel põhjustel võimalik teisele tööle minna, märgib kolleegium, et maakohus on tervislike põhjustega seotud väiteid vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega käsitlenud (vt maakohtu määruse p 18). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid. Võlgnik ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et tal esineks mõni püsiva iseloomuga terviseprobleem, sh et kõndimine tekitaks tal jalgades põletiku. Samuti ei ole võlgnik põhistanud ega tõendanud, et tema tervislik seisund takistaks tal töö leidmist ja töötamist.
13.5.Võlgniku väide, et ta saaks teisel tööl väiksemat sissetulekut kui oma ettevõttest, ei ole kooskõlas võlgniku väidetega menetluses, et tal sisuliselt puudub oma ettevõtetest sissetulek. Lisaks ei ole võlgnik oma väidet põhistanud ega tõendanud. Kolleegium märgib, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kui ettevõtlusest saadav tulu ei võimalda võlgnikul täita lapse ülalpidamise kohustust, on ta kohustatud otsima sellist tööd, mis seda võimaldaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik ei ole teinud kõike endast olenevat, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees.
13.6.Eelnevat arvestades ei ole võlgnik põhjendanud, et vaidlustatud määrusega kohaldatud piirangud oleksid tema suhtes ebaõiglased. Võlgnik ei ole põhistanud ei seda, et elatise tasumata jätmiseks oleks esinenud mõjuv põhjus, ega ka seda, et tema õiguste piiramine ja lubade kehtivuse peatamine takistaks oluliselt tema ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
14.Määruskaebuses taotles võlgnik ka talle jõukohase maksegraafiku koostamist. Kolleegium märgib, et kohtul ei ole praeguse määruskaebuse läbivaatamise raames sellist pädevust. Võlgnikul tuleb saavutada kokkulepe maksegraafikus sissenõudjaga. Seejuures on asjaolu, kui 7 (8)
2-19-17359 võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul, TMS § 1775 lg 1 p 2 järgi aluseks võlgniku õiguse piiramise ja loa kehtivuse peatatuse lõpetamiseks.
15.Eeltoodud põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Määruskaebus tuleb seega jätta rahuldamata.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kohtutäitur avaldas, et tal puuduvad praeguses tsiviilasjas väljamõistetavad menetluskulud. Sissenõudja ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega puuduvad määruskaebemenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud.
17.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TMS § 1774 lg 6 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.